Búdan bir ghasyr búryn Alash kósemi Álihan Bókeyhanovtyn: «Jerding ýstindegi, astyndaghy...barlyq baylyghy-halyqtiki, ol jәne qatang memleket iyeliginde boluy kerek.. Jeke qolgha berse, satylyp ketip, bashqúrt, noghay aghayyndar siyaqty elimiz jersiz qalady!», - degen ústanymgha shaqyruy býgin de tym ózekti, sabaq bolarlyq.

Sol bir alasapyran tústa Alash arystary: «Oyan, qazaq!», - dep úran tastaghanda qaranghy qazaq oyana qoymaghan, oyanbaghany qanday zardaptar әkelgeni belgili. Shýkir, qazir «qalghyghan» qazaq az. Oyanghan. Ashynghan. Ashynatyny - sol aghalar armany, san ghasyr babalar ansaghan Tәuelsizdikke endi qol jetti-au, degende  qazaqtyng talmau túsy - jer problemasy qayyra aldan shyghuy!..

Osydan biraz búryn, el Preziydenti Q-J.Toqaevtyn: «Sheteldikterge jәne sheteldik zandy túlghalargha auyl sharuashylyghy jerlerin satugha, jalgha beruge zang jýzinde birjola tyiym salu», jóninde batyl sheshimge baruy kópting kókeyinen shyqty. Jerimizge tóngen eng basty qauip seyildi. Búdan bes jyl búrynghyday tolqular bastaluynyng aldy alyndy... Biraq osymen ondaghan jyldar әbden qordalanghan jer mәselesine nýkte qoyyldy deuge bolmas, әriyne.

Búl Jer reformasy komissiyasynyng alghashqy júmysy barysynan-aq, anyq bayqalyp otyr. Jer turaly qazirgi qaulap ketkeli túrghan ishki-syrtqy daudyng bәri, ainalyp kelgende:

1) ótken 30 jyl ishinde derbes memleket retinde úlan-ghayyr jer baylyghymyzdy dúrys paydalana almaudan,

2) әu bastan tym asyghys, jýiesiz, eng bastysy auyl mýddesi mýlde eskerilmey jýrgizilgen Auylsharuashylyq reformasyn, oghan jol bergen Jer  kodeksi tәrizdi qayshylyqty zannamalardy býtindey ózgertu qajet degen kópshilik talabyna biylikting der kezinde qúlaq aspauynan tuyndap otyrghanyn ashy da bolsa, ashyp aitatyn uaqyt jetti.

Jer - ejelden qazaqpen taghdyrlas, basty baylyghy. Jer - asyraushyn, ol bos jatpay, ýzbey sharuashylyq - ekonomikalyq ainalymda  boluy kerek. Ásirese, adamzat úrpaghyna jer beti tar kórinip, ashkóz niyeti, tipti, sonau jeti qat aspan planetalaryn timiskiley bastaghan býgingidey almaghayyp tústa!..

Ejelden irgemiz sógilmegen kórshimiz dep jýrgen  QHR men Resey elderi arandatushylary ótken jyly, pandemiya indeti órship túrghan azaly kýnderding ózinde jer mәselesin qozghap, narazylyq notasyn joldaugha mәjbýr etuining ózi mýlde kezdeysoqtyq emes. «Qojayyny nashar ýidi qonaghy biyleydi», - degenning keri deuge bolar. Búl qauipting qay jaqtan ekenin de qaperge saldy. Álemdik qoghamdastyq әr shalt basqanymyzdy qalt jibermey otyrghany da kәmil.  Mine, osynday geosayasy әm ekonomikalyq-әleumettik kýrdeli jaghdayda Jer reformasy komissiyasyna jýktelgen A/Sh jerleri taghdyryn týpkilikti sheshu missiyasy da onay bolmasy anyq.

Jer komissiyasynyng qayta qúryluyn  júrtshylyq  ýlken rizashylyqpen  qabyldaghanymen, onyng qúramyndaghy kýni keshe jerdi talan-tarajgha salghan keybir «qart kommunister men komsomoldardy» tanyp, tiksinip qalghany da ras. Zamannyng beti qúbylsymen-aq, «jymqyrghan jer, jegen baylyghyn» jym-jylas zandastyru ýshin jantalasu elimizde etek alghan әdet. Desek te, alghashqy otyrys «búl әn ózge әnnen ózgeshe» bolar-au, degen ýmit te úyalatty. Tipti, keybiri janaghy Últ kósemi Á.Bókeyhanovty qaytalap, «jer  eshkimge satylmaydy, sheteldikterge jalgha berilmeydi», deuge de batyly bardy.

Komissiya  mýshesi Múhtar Tayjan bastaghan keybir jer janashyrlary jerding 99 payyzy memleket menshiginde, jer jekemenshikke berilmeydi  degendi qaytalaumen keledi. Dúrys-aq qoy. Biraq shynynda solay ma?

Ókinishke oray, Qazaqstan Respublikasynyng 2003 j. 20 mausymdaghy №442 Jer Kodeksi jәne Memleket  menshiginen alu jәne jekeshelendiru últtyq baghdarmasy bastalsymen-aq, jer jappay jeke menshik qolyna óte bastady emes pe? (Múny biz yqshamdap úsynyp otyrghan latifundister tiziminen de bayqaugha bolady).

Kezinde (2003j.), Mәjilistegi Jer kodeksi júmys tobynyng mýshesi bolghan, e.gh.d. Toqtar Esirkepov bylay deydi:

1) «A/Sh jerlerine jekemenshik engizu - Pemier-Ministr Tereshenko, әkim Kulaginder dem bergen astyq kompaniyalarynyn, at tóbelindey baylardyn, yaghny latifundisterding paydasyna sheshilip ketti».

2) «Jer- memlekettiki, ol satylmaydy, jerdi paydalanu qúqyghy ghana satylady» degen teziske aldanyp qaldyq. Elbasy Jarlyghymen 1994 jyldan jerdi paydalanu qúqyn satyp alghandardyng dәureni bastaldy..» («Nezavisimaya»g-ti. 16.1.2008j).

Mine, mәselening týp-tórkini qayda jatyr?! Osy rette, Jer komissiyasy mýshelerine dәl qazir júrtshylyqty mazalap otyrghan tómendegi 6 mәsele tónireginde saual joldaudy jón kórdik.   

Qúrmatti, Komissiya Tóraghasy jәne mýsheleri!

Preziydentke sheshim shyghartyp, Mәjiliske zang qabyldatyp osynshama alashapqyn  bolyp jatyrmyz. Al kópshilikting kókeyin kernep túrghan saualdar mynau:

Birinshi: Qazaqstanda satatyn, ne jalgha beretin bos jer qaldy ma?

Eger qalmaghan bolsa, auylda mal jaygha jer tappay otyrghan aghayyngha jerdi qaydan alyp beresizder? Múnyng sheshimi qaysy?

«Mal jayatyn jer joq». Býginde qay ónirge barsanyz da osylay dep zarlap otyrghan júrt. Tipti, songhy Parlament saylauy aldynda «Auyl» partiyasy úiymdastyrghan aitysqa osy taqyryp arqau bolghany  tegin emes. Sebebi, jersiz sharua - kýnkórissiz sharua.

Statistika:  1994 j. mәlimeti boyynsha: Elimizdegi jer kólemi 272,5 mln.ga. bolsa, onyng 74%-y A/Sh  jerleri! Onyng ishinde: egistik - 34,8 mln.ga, shabyndyq -5 mln.ga juyq, orman alqaptary - 10,2 mln.ga, su qory - 0,9 mln.ga, suarmaly jer - 2,4 mln.ga. (mamandardyng pikirinshe, biraz jer satylyp ketken, sondyqtan qazir búl sifrlar kemitilip kórsetilip jýr). Ayta keterligi, jayylymdyq jerlerimizding 75%-y quang jәne shól-shóleyt bolghanymen, asa iri kólemdi - 182,2 mln.ga. Álemde 5-shi orynda!

Mine, birneshe memleket erkin syiyp ketetin osynshama jer aumaghyna ie bola otyra, enbek adamynyng mal jayatyn, egin salatyn jer tappay otyruy- estir qúlaqqa ersi, ashy da bolsa aitayyq, el bolmaytyn elding isi...

Jer reformasy o bastan әdiletsiz, sauatsyz jýrgizildi deuge basqa ne dәlel kerek.

Ekinshi: Jer kodeksi  ózgermey, el kósegesi kógermeydi!

Auyldaghy qarapayym halyq latifundister, rantie, trans-últtyq kompaniya degen ataulardan ólerdey shoshynyp qalghan. Búlar naryqtyq ekonomika әkelgen terminder (rantié (fr. rentier ot rente)- zandy,  biraq enbeksiz tabys tabatyndar; latifúndiya-(lat. lātus «iri»+ fundus)- ferma, jyljymaytyn mýlik). Qysqasy, rantie men latifundiya - jerge jekemenshik qúqyghyn beretin, oghan iye  qojayyn qalada jatyp-aq, jalgha berip, sharua enbegin arzan júmys kýshi retinde sýliktey soratyn tәsil.

Al, trans-últtyq kompaniyalar latifundisterding birlesken agro sharuashylyqtar qúrudy jeleu etip, jerdi sheteldikterge astyrtyn satu shemasynyng eng qauipti, qúitúrqy formasy degen zerteushi-ghalymdar pikirine sayady.          .

Respublikamyzdyng eng shúrayly auyl sharuashylyq  jerlerine býginde 100-den astam  alpauyt latifundist iye.

Ýshinshi: Jerdi jalgha beru degenimiz ne jәne ol qazaqqa ne beredi?

2016 jyly halyqtyng jappay narazylyq-tolquyn tudyrghan mәsele 2015 j. 2 qarashadaghy Jer kodeksining 24-babyna: «Sheteldikterge jerdi jalgha beru   merzimin 10  jyldan 25 jylgha úzartu», al «qazaqstandyqtargha auksion arqyly tek jekemenshikke satyp aludy mindetteu» qayshylyqty ózgeristeri engiziluinen   bastaldy. Tereng payymdap qaraghan adamgha búl, A/Sh jerin talan-tarajgha salu, týpting týbinde qazaqqa óz jerinen aiyrylyp qalu qauipin tudyratyny da ras.

Búl ma, Qazaqstan Respublikasy Jer kodeksining 64-baby, 3-tarmaghynyn  alghashqy núsqasynda: «Jer uchaskesining menshik iyesi belgilegen tәrtipte ózining uchaskesindegi qúmdy, batpaqty, graviydi jәne basqa keng taralghan paydaly qazbalardy paydalanugha qúqyq berilgen»,  dep kórsetilgen. 

Al,songhy ózgertilgen  núsqasynda: (№126-VI,  «3) óz sharuashylyghynyng múqtajy ýshin jer uchaskesinde nemese ózine tiyesili jer uchaskelerindegi jer qoynauynda bar keng taralghan paydaly qazbalardy, ekpelerdi, jerýsti jәne jerasty sularyn keyinnen mәmileler jasau niyetinsiz, belgilengen tәrtippen paydalanu, sonday-aq jerding ózge de paydaly qasiyetterin paydalanu», dep ózgertilgen.

Kórip otyrghanday, qansha býrkemelese de mazmúny sol bayaghy:  jalgha berilgen, ne satylghan san myndaghan gektar jerding tek ýsti ghana emes, astyndaghy barlyq  baylyghy da qosa talaugha týsedi degen sóz emes pe?   Jekemenshikke ne jalgha berilgen iyeliktegi ózen-sudyng ózine bylayghy halyq shomylugha, qol shaygha, al, jerin basyp ótuge  rúqsat joq ekenin kórip otyrmyz. Osydan-aq, payymday beriniz. Sonda, 2003 j. Jer kodeksi baptarynyng ónin ainaldyryp qayyra úsyna beru kimge tiyimdi? Kezinde A/Sh jerlerin mol qamtyp qalghandar mýddesin kózdeu emes pe, búl?

Eskerte ketsek: Atalghan faktor Jer reformasy  komissiyasy Jer kodeksi baptaryn bastan ayaq  osy túrghydan taldau qajet ekenin kórsetedi.

Tórtinshi: Qazaqstannyng auylsharuashlyq alpauyttary kimder?

Búlar osynshama jerdi qalay iyemdendi, súrap kórinizshi, kәne?

Vasiliy Rozinov - «Ivolga-Holding» JShS basshysy, keybir derekter boyynsha 1,5 mln gektar jerge iye. Kәdýmgi memleket ishindegi memleket! Odan Núrlan Tileubaevtyn «Holding Alibi» JShS qalyspaghan, 44 fermermen birlese әreket etudi jeleu etip 1 mln ga, Ruslan Moldabekovtin «Holding KazEksportAstyk» AQ (2012 j. Halyk Finance deregi) 1 mln ga auylsharuashylyq jerin iyemdense, onyng 40 payyzyn jekemenshikke alghan, qalghany 23 seriktes-firmalargha tiyesili.

Búlardan atshuly Romin Mәdinov qalysady degenge eshkim senbes. Onyng iyeligindegi «AgroSentr Astana» JShS 27 iri agrokәsiporyndy biriktirip, 700 myng ga jerge iye, onyng 400 myng gektary - egistik jer. Al, qarapayym sharua mal jayatyn jer tappay otyr!

Búrynghy A/Sh ministri Baltash Túrsynbaevtyng dereginshe, búryn ministr, oblys әkimi bolghan Sergey Kulagiyn 90 myng ga jerge iye, odan Sergey Tereshenkonyn («Integrasiya-Selina») asyp týspese, qalyspaghany anyq (ashyq mәlimet joq). «BATT-400Agro» holdingi, «Atameken-Agro» AQ, TOO «Agrofirma TNK» JShS, Baurjan Ospanovtyn «ZHERSU» kompaniyasy, Múqashevtardyn «Eurasia AgroHolding» iri agrokesheni, Pavel Selivanovtyn «Maslo-Del» JShS, t.b. tolyp jatyr.  Búlardyng әrqaysysy kemi - 100-300 myng ga jerge iye. «Bólip al da biyley ber!» degenning qazaqstandyq ýlgisi osy. Osylay jalghasa beredi,úzyn sany 130, tizimi qolymyzda bar. Jәne olardyng deni elimizding astyqty oblystarynda. Mysaly SQO (1,1 mln ga), Qostanay (1,72  mln ga), Aqmola (1,44 mln ga) oblystary  (AShM mәlimeti boyynsha: kursiv.kz  2016j)

Endi búlardy qaytaram dep kóriniz. Mәjbúrlep te ala almaysyz. Jerdi paydalau zany solardyng jaghynda.

Últtyq qoghamdyq senim kenesi (ÚQSK) milliondaghan gektar auylsharuashylyq jerlerin ekonomikalyq ainalymgha salu mәselesin kóterilui qúptarlyq. AShM Jer resustaryn basqaru komiytetining songhy mәlimetteri boyynsha: Ministrlik 2020 jyldyng aqpanynan bastap  respublikanyng tórt oblysynyng jayylymdyq jerlerine gharyshtyq monitoring jýrgizui arqyly birinshi kezenning ózinde 8,3 mln ga paydalanusyz jatqan jayylymdyq jerdi anyqtap, onyng 2,6 mln gektary memleket menshigine qaytaryldy, 5,7 mln ga jer iyelerine eskertu jasaldy.

Týgendeu (inventarizasiya) nәtiyjesinde 16,8 mln ga iygerilmegen jer anyqtalyp, onyng 7 milliony memleketke qaytaryldy.

Biz jogharyda Memleket basshysy Q-J.Toqaev latifundisterding artyq  jerlerin qaytaryp alu, búl ýshin gharyshtyq monitoringti kýsheyte týsu jóninde birneshe mәrte qatang tapsyrma bergenin aittyq. Biraq oryndau onay emes. Sebebi, búl - jerdi paydalanu turaly qayshylyqty zannamalardy týgeldey qayta qaraudy  qajet etedi.             

Besinshi: Jerdi satu - últ bolashaghyna balta shabu.

Múny búdan bir ghasyr búryn Á.Bókeyhanov tegin eskertpegen. Ony jogharyda keltirdik.

Kezinde zansyz nemese sybaylas jemqorlyq jolymen «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» ketken milliondaghan gektar A/Sh jerlerin qaytarudyng әzirshe jalghyz-aq, joly bar, ol - latifundisterge birynghay agrarlyq salyqty,  gharyshtyq monitoringti kýsheytu arqyly artyq jerdi memleketke qaytarugha mәjbýrleu», - deydi M.Tayjan. Preziydentting talaby da osy.

Al, «qoyshynyng qamshysyn ústap, auyldyng atyn jamylyp» telesayysqa  jýrgen Almasbek Sadyrbaev búghan ýzildi-kesildi qarsy. «Gharyshtyq monitoringten, agrarlyq salyqtan qútqaryndar, 500 myng gektagha deyin jekemenshikke tegin jer alsam, subsidia alsam», - deydi. «Qarapayym sharuanyng joqtaushysy» bolghysy keledi. Biraq, qazir qalghyghan qazaq az!

Bile bilse, auyldaghylar  «jekemenshikke jer ala almadym», dep ýdere  kóship jatqan joq.  Auyldan әleumettik әdilettilik ketkendikten, jalghyz  kýnkóris kózi - jerdi qoly jetken latifundister әldeqashan zansyz bólip-bólip alyp, әleumettik-ekonomikalyq jaghday, júmyssyzdyq әbden shegine jetkendikten aua kóship jatqanyn - auylda ósken Almasbek bilui kerek edi!..

Auylgha adam túraqtatudyn, auyldy qayta týletuding qazirgi zamangha, býgingi Qazaqtannyng A/Sh ahualyna layyq tyng tetikterin, jana joba-baghdarlamalaryn úsynuy kerek edi. Qaraqan basynyng qamynan arghygha oy jiberui kerek edi...

Al, ata-babasynyng qany men teri tamghan jerdi  Almasbekter jekeshelep alsyn, qalghanyng ne bolsang ol bol, degenge bylayghy júrt kóne qoyar ma eken? Qarapayym sharuada aqsha joq, qalghan jerdi taghy da sol latifundister satyp almaq. Halyq qashanghy shydaydy - erten-aq, qaqtyghys, jer dauy qaulamay ma?

Búl iritki salu, arandatu yqpaly Almasbekter arqyly endi onsyz da berekesi ketken auylgha auysa bastaghany ókinishti-aq ,әriyne!

Osydan birer apta búryn Mәjilisting bir top deputaty (F.Qarataev, D.Nazarbaeva, Q.Erjan, M.Tólepbergen, E.Tayjanov.bt.) Ýkimet basshysynyng orynbasary Roman Sklyargha jayylym jerlerge qatysty deputattyq saual joldap, onda: «Eng jogharghy kórsetkish Týrkistan oblysynda, yaghny 8 476,9 myng gektar jetispeydi. Odan keyingi kósh bastap túrghan Almaty oblysy - 4576,9 myng gektar, Qyzylorda oblysy - 3 697,8 myng gektar jәne Jambyl oblysynda 3329,7 myng gektardy qúrap otyr. Taghy basqa oblystarda da osynday jaghday», - dep jazghan edi.

Almasbek, búghan ne aitar eken? Búlargha jer tauyp beruding janaghy M.Tayjan aitqannan basqa amaly bar ma, kәnekiy?

Altynshy: Qadirin bilmeseng jer de – ógey!

Ayta ketsek, elimizdegi keshegi kensharlar men újymsharlardan aiyrylu qazaqtyng shóleyt jayylymdaryn úqsatyp paydanudyng ózindik ýzdik ýlgisin (qazaqstandyq modelin) de qosa ala ketti. Ol degenimiz, aldynghy agha buyn mynghyrta tórt-týlik mal ósiru ýshin qazaqtyng jartylay quan-shóleyt (70 %-gha juyghy) jer  jaghdayyn múqiyat eskere, eseptey otyryp, úzaq jyldar boyy iriktep, mamandandyrylghan qoy sharuashylyghy kensharlary, jylqy, týie ósiruge, odan bólek jer ynghayyna qaray siyr, egin ósiruge әbden  beyimdelgen kensharlar jýiesi edi...

Á. Bókeyhanov: «Qazaq jeri quan, kóbine maldy jayyp baghugha ghana jaramdy», dey kele, qay elden ýlgi alu, qanday týlik týrin ósiruge deyin tәptishtep jazaghanyna qayran qalasyn. Demek, búl sonau babalarymyzdan beri ýzbey qalyptasqan qazaq jerin barynsha úqsatyp paydalanu tәjiriybesi, sabaqtastyghy songhy ondaghan jyldarda birjola eskerusiz qaldy degen sóz.Oghan birer mysal...

Tayauda Preziydent Q-J.Toqaev Ýkimetting kezekti keneytilgen otyrysynda: «Jayylymdardyng 99 payyzy sharua qojalyqtarynyng iyeliginde. Alayda, onyng 36 payyzynda ghana mal jayylady. Qalghan 46 million gektar -jayylymdyq jer bos jatyr, biylghy jyldyng sonyna deyin osynday jayylymdardy qaytaryp aludy tapsyramyn» ,-  dedi.

Songhy eki jyldyng ózinde gharyshtyq monitoring, týgendeu (inventarizasiya),  qashyqtan zondpen baqylau arqyly iri jer iyelenushilerdin  san milliondaghan gektar jerleri paydalanusyz jatqany  anyqtaldy. Senator, Jer komissiyasynyng mýshesi  A.Kýrishbaev tayauda 33 mln ga jer bos jatqanyn telejýrgizushi J.Slambekke bergen súhbatynda aitty (Biraq memleket qarauyndaghy, erekshe qorghalatyn orman sharuashylyghyna jatatyn 10 mln gektar jerdi de bos jatqan jerge jatqyza sóileui tym aghattyq boldy?!).

Sonda, auylda mal jaigha jer tappay otyrghanda búl jerler qaydan kelgen, nege bos jatyr?, degen zandy súraq tuady.

Zerttep kórsek, qazirgi iri jer iyelenushiler, latifundisterding deni auylsharuashylyq mamandary emes eken. Tek qalta qamy ýshin kezinde jerdi zandy-zansyz jolmen molynan qamtyp, endi ony qalay úqsatyp paydalanudy bilmey, ashkózdikpen rәsua etip, atalghan jerler tiyisti ekonomikalyq ainalymnan shyghyp, bos qalghany endi belgili bolyp otyr.

Ghalymdardyng zertteu enbekterine sýiensek, respublikamyzda 48,2 mln ga jer (keybir resmy derekterde 21 mln ga) tozghan, yaghny paydalanugha jaramsyz dep kórsetilgen. Kýtimsiz, qarausyz qalghan.

Sonymen qatar, mamandar óz azamattarymyzgha 49 jylgha jalgha beriletin (tym úzaq mes pe?)  jerlerding qanday kýige úshyraryna da ýlken kýmәnmen qaraydy. Janashyrlyq ketip, әlginde aitqanymyzday «jarty ghasyr tonalsa» ol jerden ne qalady?, degendi aitady.

Búl neni kórsetedi? Múnyng bәri ótken 30 jyl ishinde A/Sh jerleri shyn qadirin biletin óz iyelerin taba almaghanyn, jýrgizilgen Agrarlyq reforma mýlde ong nәtiyje bermegenining dәleli emes pe?

Qúrmetti,  Jer komissiyasynyng mýsheleri!

Qazaqstan Preziydenti Q-J.Toqaev  Komissiya júmysynyng әrbir kezeni, onda úsynylghan sharalar turaly halyqty ýnemi habardar etip otyrudy, Komissiya júmysynyng erekshe ashyq boluyn atap tapsyrghany mәlim. Alayda, júrtshylyq kóbine Áleumettik jeliler (A.Sadyrbaev, M.Tayjan,t.b.) arqyly ghana habardar boluy qayshylyqty týrli qauesetter tudyruda.

Osydan az ghana kýn búryn Janbolat Mamay bastaghan qogham belsendileri: «Qazaqstannyng orman sharuashylyghy jerleri shet eldikterge 25 jylgha jalgha berilmek, Mәjiliste qaralyp, Senatqa úsynylghan Jer turaly zang jobasynda  osylay kósetilgen», dep dabyl qaghuy qarapayym halyqty qayta dýrliktirip otyr. Jer komissiyasy osy jóninde týsinikteme berse, deydi kópshilik.

***

Biz әlginde qazaqtyng jerine ýsh baghytta qauip tónip túr degendi aittyq. Onyng birinshisi, sóz joq, biz jogharyda toqtalghanday jerding zansyz bóliske, talan-tarajgha týsui. Ekinshisi, jerding tozuy, ony jaramsyz etip býldirip, kәdege aspay sharuashylyq ainalymynan shyghyp qalu faktileri arta týsip otyrghany. Al, ýshinshisi, enbasty taqyryp, ol - Auyldan aiyrylu. Búl jerden aiyryludyng tóte joly.

Sebebi, qanshama «jer, jer!» dep úrandatqanmen, jer taghdyryn agraónerkәsipten, auyldan bólip qaraugha bolmaydy. Eger, shyn mәninde jerimizding tútastyghyn týpkilikti saqtap qalamyz desek, ol bos jatpay týgeldey halyq kәdesine jaratyluy, búl ýshin keshegi Odaqty dýrildetken agrarlyq sektor әleuetin, auyldy shúghyl qalpyna keltiruimiz qajet. Óitpegen kýnde bәri uaqytsha kózaldau bolyp qalary da jasyryn emes. Búl jóninde kelesi maqalamyzda  arnayy toqtalatyn bolamyz.

Bolat Jәmkenov

Núr-Súltan qalasy

Abai.kz