Bauyrjan Babajanúly. BARD
1990 jyldyng qonyr kýzi. QazMU-dyng filologiya fakulitetining studenti atanghan baqytty qauym Almaty oblysy Shelek audanynyng «Qazaqstan» kensharyna jýzim teruge kelgen betimiz. Bir-birimizben endi tanysyp jatyrmyz. Án aitatyndar, aityskerler birden omyraulap, «qyryp» barady...
Kelesi kýni symbatty sary jigit keldi. Keshe avtobustan qalyp qoyyp, býgin jetken beti eken. Tanityndar: «O, Birjan keldi! - dep shulasyp jatyr. Manghaz. Ýstinen qymbat әtir iyisi búrqyraydy. Ayaghyn sәl syltyp basady eken. «Áskerde Aughanstanda bolghan. Oq tiygen shyghar...» dep jatty bireuler. Aqyn Bauyrjan Ýsenovting tughan inisi eken. «Súmdyq әnshi!» - desti biletinder. Osyny estigen bireuler dombyra úsynyp edi, sypayy bas tartty: «Tamaghym auyryp túrghany».
Keshke alanda «konsert» bastaldy. Kesheden beri biraz bedel jinap qalghandar ónerlerin kórsetip jatyr. Ayaq astynan qyz ben jigitting aitysy da bastalyp ketti. Al әnshiler tipti kóp eken. Bәri myqty.
«Konsert» әbden qyzghan kezde «Birjan әn aitsyn! - desti ony biletinder. Júrt nazary әlgi sary jigitke audy. Sәl bәlsininkirep baryp, gitarany qolgha alghan ol shyrqay jóneldi:
Jaghalap sayran kólding syz kemerin,
Bilip em, kýz kelerin, kýz kelerin.
Qayyndar dir etedi qyz deneli,
Kónilding taba almaymyn, kónilding taba almaymyn izdegenin....
1990 jyldyng qonyr kýzi. QazMU-dyng filologiya fakulitetining studenti atanghan baqytty qauym Almaty oblysy Shelek audanynyng «Qazaqstan» kensharyna jýzim teruge kelgen betimiz. Bir-birimizben endi tanysyp jatyrmyz. Án aitatyndar, aityskerler birden omyraulap, «qyryp» barady...
Kelesi kýni symbatty sary jigit keldi. Keshe avtobustan qalyp qoyyp, býgin jetken beti eken. Tanityndar: «O, Birjan keldi! - dep shulasyp jatyr. Manghaz. Ýstinen qymbat әtir iyisi búrqyraydy. Ayaghyn sәl syltyp basady eken. «Áskerde Aughanstanda bolghan. Oq tiygen shyghar...» dep jatty bireuler. Aqyn Bauyrjan Ýsenovting tughan inisi eken. «Súmdyq әnshi!» - desti biletinder. Osyny estigen bireuler dombyra úsynyp edi, sypayy bas tartty: «Tamaghym auyryp túrghany».
Keshke alanda «konsert» bastaldy. Kesheden beri biraz bedel jinap qalghandar ónerlerin kórsetip jatyr. Ayaq astynan qyz ben jigitting aitysy da bastalyp ketti. Al әnshiler tipti kóp eken. Bәri myqty.
«Konsert» әbden qyzghan kezde «Birjan әn aitsyn! - desti ony biletinder. Júrt nazary әlgi sary jigitke audy. Sәl bәlsininkirep baryp, gitarany qolgha alghan ol shyrqay jóneldi:
Jaghalap sayran kólding syz kemerin,
Bilip em, kýz kelerin, kýz kelerin.
Qayyndar dir etedi qyz deneli,
Kónilding taba almaymyn, kónilding taba almaymyn izdegenin....
Mýlde jana saz. Dauysy keremet eken. Bәrimiz gu ete qaldyq: «Taghy, taghy...» . Bir, eki, ýsh... Bes әn aitty. Bәri de jana әn. Sóitti de, ornynan túryp jýre berdi.
Naghyz qyzyq, mine, osy jerde boldy. Birjanmen birge sol jerde otyrghan eki jýz qyz da dýrk kóterildi. Kil jigitter ghana qaldyq. «Qúlaghyn ai basyp ketken» bizdi qoyshy, kesheden beri qoshemetke ýirenip qalghandargha qiyn boldy...
Birjan aitqan әnderding bәri Tabyldy Dosymov degen kompozitordiki eken. Qazaqtyng túnghysh bard-aqyny kórinedi. Óz tuyndylarymen qosa Múqaghalidyn, Túmanbaydyn, Farizanyn, Esenghalidyn, Shәkizadanyn, Svetqalidyn, Janat Áskerbekqyzynyng sózderine jazghan әnderi Almatyda dýrildep túr eken. Jurfakty biyl bitirip, auylyna - Atyraugha attanypty. «Mening әnderimdi sen menen de jaqsy oryndaysyn!» - depti Birjangha. Dәl solay dedi me, joq pa, bizding Birjangha senbeske amalymyz joq edi...
Sodan Tabyldy әnderining dәureni bastaldy. Býkil jýzimdik alqaby onyng әnderimen terbelip túrady. «Aq didaryn-ay, sening aq didaryn-ay...», «Únatamyn men seni...», «Dәl osylay bolatynyn sezgem men...», «Ýiime qaytam ókinip tynyp, Sýiemin deuge bata almay...». Bireu әn bastasa, qalghandary qosyla ketedi. Birjannyng da bedeli súmdyq. Jazatayym «Birjan qayda eken?» - dep súray qalsanyz, birden on qyz jauap beredi. Jigitterding bәri Birjangha úqsap әn aitugha tyrysady. «Konsertimiz» Birjan aitatyn Tabyldynyng әnderimen ayaqtalady. Ol ornynan túra bergende eki jýz qyz da dýrk kóteriledi. Keybiri, tipti, otqa úmtylghan kóbelektey jigitterding bólmesine de kirip ketedi. Án tyndau ýshin, әriyne. Birjannyng әnin. Múndayda Birjan bop tumaghanyna ókingennen basqa amal joq...
Almatygha bir jyl erte kelip, QazMU-dyng ainalasynda júmys istegen Birjan Tabyldymen jaqsy aralasypty. Dosymov turaly әngimening bәri qyzyq. Dosymyz әngimesin әnmen «túzdyqtap» otyrady. «Mynau Tabyldynyng Germaniyada әskerde jýrgende jazghan әni eken...» dep dausyn sozady:
Ketem be, keyde, bala bop,
Jýrsem de alys, shalghayda.
Qayda sol, KazGU-gorodok,
Almaty qayda, el qayda?
Ghajap. Áli aralap ýlgermegen «gorodokty» biz de saghynamyz birtýrli.
Sol qalashyqqa da kelip jettik bir kýni. «Quyrdaqtyng kókesin...» endi kórdik. Býkil qalashyq Dosymovtyng әnderimen tenselip túr eken. Jiyn-toydyng bәri Tabyldynyng әnderimen bastalyp, Tabyldynyng әnderimen ayaqtalady. Jataqhana foyeleri de janghyrady: «Qazaq edim degenshe, qúsalyqpyn desenshi...».
Tabyldynyng sózderi súmdyq. Tura sýieginnen ótedi. Qanyndy tulatady.
Tabyldymen qatar jýrgen, birge «simirgenderdin» әngimeleri tipti bólek. Tyndasan, әr әnning tarihy bar. Bard turaly anyz da kóp. «Almatyda qaluy kerek edi. Jalghyz úl bolghasyn, amal joq, auylgha tartty ghoy...». Ángime osynday ókinishpen ayaqtalady. Tabyldyny kóre almay qalghanymyzgha biz de ókinemiz.
...Bir kýni bizding bólmege kurstasym Ádil Botpanov kirip keldi de:
- Bauke, kettik, - dedi. - Jurfakqa Svetqali, Tabyldylar kelipti, barayyq.
Jetip bardyq. ¦Úmytpasam, Baqytjan Qosbarmaqovtyng bólmesi boluy kerek, ýsh adamdyq bólmege dastarqan jayylypty. Tórde mandayy jarqyrap Sabyr Aday otyr. Onyng ong jaghyna Svetqaly jayghasypty. Odan tómenirekte Tabyldy otyr. Júmabay Qúliyev pen Aleksandar Tasbolatov qonaqtardy kýtip alyp, birge jýr eken.
Biz barghanda otyrys әbden qyzypty. Aghalarymyzdyng kýrkirep óleng oqyghandary, aitqan әngimeleri, tipti, qalay «silteytinderi» de biz ýshin qyzyq. «Ay, mynalardy qarashy, jeteui bir kereuetke syiyp ketipti, al biz ýsheumiz bir kereuette otyrmyz. Aynalayyn, aq Tabyldyng arqasy ghoy...»- deydi Svetqaly bizge qarap, qarq-qarq kýlip.
Qasyndaghy eki aghasynyng pysy basty ma, әlde tabighaty solay ma, maghan Tabyldy sabyrly kórindi. Birjannyng әrtistigine ýirenip qalghandiki me, basynda әn aitqanyn da asa qabylday alghanym joq.
Aghalarymyzben eki kýn duyldadyq. Birte-birte boyymyz ýirene bastady. Tabyldynyng әnderin de qúlaghymyzdyng qúryshy qanghansha tyndadyq. Tógip-tógip aitady eken. Arqalanyp ketedi. Birte-birte ýiirip әketti...
Tabyldy, meninshe, odan keyin de biz student kezde, Almatygha birneshe ret kelgen siyaqty. Biraq kezdesuding sәti týspedi. Biraq uniyversiytet bitirgenshe әnderin «gimn» qylyp, aityp jýrdik. Birjan balkongha shyghyp, Tabyldynyng әnderin aita bastaghanda, býkil terezeler ashylyp, jýzdegen kózder bizge qadalatyn. Ándi aspangha qarap túryp aitatyn Birjan qayyrmadan keyin bizden: «Jigitter, qyzdar qarap túr ma? - dep súrap qoydy úmytpaytyn...
...Tabyldymen ekinshi ret Aqtóbede kezdestim. Júmysqa sәl keshigip kele jatyr em, tura liftining aldynda jolyqtyq. Redaksiyagha soghyp, Ertay aghammen biraz әngimelesipti. Meni kýtip, kele qoymaghasyn shyghyp bara jatqan beti eken. «Dimash - Áliyge» әn jazdyryp jatyrmyn. Qazir Qanatpen kezdesuge asyghys ketip baram. Jaqynda kelemin, otyryp әngimelesermiz...» dedi maghan. Onymen songhy ret kezdesip túrghanymdy qaydan bileyin...
Bir kýni beymezgildeu uaqytta zvondady. Ýsh ret. Ala qoyghanym joq. Mening nomerimdi qaydan alghanyn bilmeymin, telefon almaspap edik. Biraq birde Shalqardaghy Qorghanbek Isaev inime onyng telefony qatty kerek bolyp, jigitterden súrap, tauyp bergen edim. Sonda mende nomeri saqtalyp qalghan....
Mayl.ru-de dos edik. Eki-ýsh kýnnen keyin hat jazyp em, qysqa qayyrystyq. Nege zvondaghanyn ol da aitpady, men de súramadym.
Kóp úzamay Astanadan Janat Áskerbekqyzy zvondap: «Tabyldy qaytys bolypty...» degende sengim kelgen joq. «Tal qarmap», Svetqaly jezdeme zvondap em, ras bolyp shyqty. Olar Inderdi betke alyp, jolda bara jatyr eken...
Ertenine «Moy mirge» kirsem, júrttyng bәri aza tútyp jatyr eken. Birsypyrasyna men de kónil aittym. «Agha, tau qúlaghanday boldy ghoy, - deydi Atyraudaghy Baqytgýl Babash qaryndasym egilip. Almatydan Roza Qaraeva habarlasty. «Alash ainasy» bet úiymdastyryp jatyr eken. Eshtene jaza almadym...
«Aqyndardyng auzyna sózdi Qúday salady» - deydi. Ras shyghar. Tabyldy:
...Atyndy sening aitamyn әn qylyp nege,
- Qozym-au, - deshi kýlimdep, Bayanday maghan.
Ómirdi mynau, qalqam-au, mәngilik deme,
Úiyqtap ketsem, bir kýni, oyanbay qalam... - dep edi bir әninde. Shynymen de oyanbay qalypty...
Qazaqy qamsyzdyghymyzgha sol joly taghy bir kózim jetti. Gazetke ólenderin beruge Tabyldynyng kitabyn әreng taptyq. Basym túmanytyp otyryp, alghysózin әreng jazdym.
...Keyin qarasam, Tabyldynyng qazasy qazaq ýshin shynymen de «tau qúlaghanday» bolghan eken. Qazaqtyng túnghysh bardynyng ne jóni týzu kitaby shyqpapty. Ózi tughan oblystyng ortalyghynda jeke konserti de úiymdastyrylmapty. Tipti óz audanyndaghy konsertte de shetke qaghylypty birde...
Ózi aitqanday «prokatqa alghan» ómirining búlay tez ayaqtalaryn, әriyne, eshkim bilgen joq.
...Biz týgil qútylmaghan alyp Abay,
Bilmeymin o dýniyening qaly qalay?
Tabyldyng bir kezdegi әni eken dep,
Sonymnan zarlap jýrsin qalyng aday.... - dep edi «Tabyldyng әni» degen әninde. Qalyng qazaq aH úryp qaldy artynda. Endigi jylaghannan ne payda? «Tiride syilaspaghan aghayyn...»
...Dostar, mening qabirime kelmender,
Tirilerdi tanymaydy ólgender...
IYә, Tabyldy bizdi endi «tanymaydy».
Biraq... ólgenning artynan ólmek joq. Ony biz tanuymyz kerek! Bolashaq úrpaq bilui qajet! Tabyldynyng ónerine degen endigi qúrmet qazaq ýshin kerek! Onyng shygharmalaryn jinaqtap, artynda qalghan mol múrasyn júrtqa jetkizu - mindetimiz!
Qazir osy baghytta biraz sharualar jasalyp jatyr. Aqtauda Tabyldy Dosymovty eske alugha arnalghan kesh ótti.
Endi sol kesh Aqtóbede jalghaspaq. 25 sәuir kýni Ghaziza Júbanova atyndaghy oblystyq filarmoniyanyng ghimaratynda Tabyldynyng shygharmashylyghyna arnalghan kesh ótedi. Oghan qazaqqa eng alghash gitaramen әn aitudyng ýlgisin kórsetken ataqty Qorabay Esenov, Tabyldynyng syilas aghasy bolghan aqyn Júmabay Qúliyev, bardpen etene aralasqan tamasha aqyn Ábubәkir Smayyl, televiydenie salasynyng maytalmandary, Dosymovpen studenttik shaqtyng qyzyghyn birge keshken Serik Abas-Shah, Arman Sqabylúly, «Alash ainasy» gazetining bas redaktory Serik Janbolat, belgili suretshi Ersayyn Japaq, qazaqtyng erke әnshisi Elena Ábdiqalyqova, Manghystau oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Mayra Ghúmarovalar qatysady.
Keshti ótkizuge múryndyq bolyp jýrgen azamat - Tabyldynyng kózi tirisinde erekshe syilasqan aghasy, aqtóbelik kәsipker Bijan Qalmaghanbetov. Bijan 2009 jyly demeushilik jasap, «Dimash-Áli» studiyasynan qazaqtyng túnghysh bardynyng «Tabyldyng әni» atty diskisin shyghartqan bolatyn. Tabyldy balasha quanyp, 2000 dana diskini júrt pyshaqýsti talap әketkenin habarlaghanda, qosymsha taghy disk shyghartyp dereu jetkizgen azamat Tabyldy dýniyeden ótkende de eng birinshi bolyp, otbasynyng janynan tabylghan-dy. Jigitterding basyn qosyp, basyn da qaraytty. Onyng shashylyp jatqan múrasyn da jinaqtap jýr. Endi, mine, osynshama adamnyng basyn qosyp, ýlken kesh ótkizbek.
... Qaytalap aitayyq, Tabyldy - qazaqtyng túnghysh bard-aqyny! Oghan deyin óz zamanynyng tynysyn gitaranyng ýnine qosyp jetkizgen daryn últymyzda bolghan joq. Ókinishke qaray, odan keyin de eshkim kórinbey túr.
Ol óz ólenderimen qosa biz jogharyda aitqan qazaqtyng birshama aqynynyng ólenderin gitara tilimen «sóiletti». Tipti keyde batyl qadamdargha da bardy. Mysaly, Múqaghalidyng sózine jazylghan «Únatamyn men seni» atty әnine ózi qosqan qayyrma Múqannyng tól tuyndysynday ýilese ketti. Onyng óz jyrlary da bolmysyna say, qalypqa syimaytyn arda ólender edi.
Ómirden erte ketken oraldyq aqyn Saghat Ábdughaliyevtyng da múralaryn jinaqtap, júrtqa jetkizgen de Tabyldy bolatyn. Óz dýniyelerin nasihattaudy qúnttamay, «ózgenin» múrasyn tirnektep jinaghan asylgha ne dersin...
Beu, dýniye-ay, endi Tabyldynyng múrasyn jinaqtaytyn kez de jetipti...
«Talantty qadirleyik tirisinde...». Qadyr aqyn aituyn aityp edi-au. Oralhannyng keyipkeri aitpaqshy: «Nege biz osy...».
«Abay-aqparat»
Tabyl - Kara gul by Omirzhan Abdihalyh
Tabyl - Omirzaya by Omirzhan Abdihalyh
Tabyldy - Áulet
