«Qazaqmys» korporasiyasy diyrektorlar kenesining tóraghasy Vladimir Kim degen kisining jyldyq jalaqysy 1 mln. 800 myng dollar eken. Sonda bú sabazynyz aiyna 90 myng dollar, yaghni, 13 mln. tenge enbekaqy  alady.  13 million tenge... kimge, nege jetedi?

Elding qaltasyn eseptemese, esi shyghyp, bәsekelestikke qabiletsiz bolyp elu elding qatarynan kórine almay qaludan ólerdey qorqatyn biz, Mendeleevting kestesining ýstinde kekirip otyrsaq ta, esepqúmarlyghymyz qozyp ketip, Kimning ailyghynyng airan botqasyn shygharyp, shotqa salyp, eseptep tastadyq.

Sóitsek, orta eseppen 1000 tenge dep alghanda, Kimning bir ailyq jalaqasyna bir qazaq Almatynyng júrty «qyrylyp» baratyn «Qaghanattan» 13 myng kýn, yaghni, 35 jyl terlep, tepship týstene alady eken.

Ayaq astynan ata kәsibinizdi janghyrtyp, qúryq alyp qúrulap jylqy baqqynyz kelse, 13 mln. tengege 200 myng tengeden 65 jylqy satyp alasyz.  Al, Shopan ata týligine kóniliniz ausa, orta eseppen 15 myng degende  13 mln. tengege  866 bas qoy satyp alyp, qotanynyzgha әkelip iyirip qoiygha bolady eken.

Jalgha alghan pәteriniz tarlyq etip jatsa, 13 mln. tengege Almatynyng jaqsy audanynan eki bólmeli jayly pәter iyelenip, tóbege týkirip jatasyz. Astanadan alsanyz, tóbeni qoyyp, tipten týkire almaytynynyzdy, sondyqtan týkiriginizdi jútyp, týstenip jýre beruge tura keletinin úmytpanyz.

«Qazaqmys» korporasiyasy diyrektorlar kenesining tóraghasy Vladimir Kim degen kisining jyldyq jalaqysy 1 mln. 800 myng dollar eken. Sonda bú sabazynyz aiyna 90 myng dollar, yaghni, 13 mln. tenge enbekaqy  alady.  13 million tenge... kimge, nege jetedi?

Elding qaltasyn eseptemese, esi shyghyp, bәsekelestikke qabiletsiz bolyp elu elding qatarynan kórine almay qaludan ólerdey qorqatyn biz, Mendeleevting kestesining ýstinde kekirip otyrsaq ta, esepqúmarlyghymyz qozyp ketip, Kimning ailyghynyng airan botqasyn shygharyp, shotqa salyp, eseptep tastadyq.

Sóitsek, orta eseppen 1000 tenge dep alghanda, Kimning bir ailyq jalaqasyna bir qazaq Almatynyng júrty «qyrylyp» baratyn «Qaghanattan» 13 myng kýn, yaghni, 35 jyl terlep, tepship týstene alady eken.

Ayaq astynan ata kәsibinizdi janghyrtyp, qúryq alyp qúrulap jylqy baqqynyz kelse, 13 mln. tengege 200 myng tengeden 65 jylqy satyp alasyz.  Al, Shopan ata týligine kóniliniz ausa, orta eseppen 15 myng degende  13 mln. tengege  866 bas qoy satyp alyp, qotanynyzgha әkelip iyirip qoiygha bolady eken.

Jalgha alghan pәteriniz tarlyq etip jatsa, 13 mln. tengege Almatynyng jaqsy audanynan eki bólmeli jayly pәter iyelenip, tóbege týkirip jatasyz. Astanadan alsanyz, tóbeni qoyyp, tipten týkire almaytynynyzdy, sondyqtan týkiriginizdi jútyp, týstenip jýre beruge tura keletinin úmytpanyz.

«Meyirimdi» Ýkimetimiz jәrdem jasap jarylqaudan tynbasa da, jalaqymyz «júghyn» bolar emes dep, «jylap» jýretin, sol «qanaghatsyz qylyghymen» kýn sayyn «qaryshtap» damu ýstindegi el ekonomikasy men «mayy shylqyghan» әleumettik damugha kólenke týsiruden tanbaytyn 216 múghalimning 60 myng tengelik ailyghy -  13 mln. tenge. Yaghniy,  Kim myrza miyn ashytyp, jýikesin júqartpay-aq aiyna 216 múghalimning jalaqysyn jambasyna basa salady eken. Dәl osy 13 mln. tenge 30 myng tengeden dep keng piship alsaq, 433 zeynetkerding zeynetaqysy.

Biz qansha qaryshtap damysaq ta, bir tilim nangha zar bolyp jýrgen baurylarymyz bar. Al, sonday 108 myng otbasyna 60 tengeden 216 myn 666  bólke nandy 13 mln. tengege alugha әbden bolady.

40 jyl sarghaya kýtken, biraz adam qyzyghyn kóre almay kóz júmghan Almatynyng metrosyna bir otyrsam dep armandaytyn 162 myng 500 qazaqstandyqtyng tilegin bir sәtte Kimning bir ailyghyna oryndap, sauabyn alugha bolady.

Asyghys bolsanyz, әri tez jetudi qalasanyz 13 mln. tengege   Eyr Astananyng úshaghyna minip, Elordagha 520 ret qatynaydy ekensiz. Jata jastanyp, keng dalany tamashalap poyyzgha minseniz - 2600 ret Astananyng ay kelbetin kórip qaytasyz.

Esebimizdi eseley týssek, 13 mln. tengege 200 tengeden 65 myng qorap temeki alyp, mashinanyzgha (tughan-tuys, kónil jetkenning bәrining kóligine) litri 110 tenge túratyn Aiy-92 benziynining 118 myng 181 litrin bir-aq qúyasyz.

Kimning bir ailyghyna jas otbasylardyng 371 balasyn 35 myng tenge túratyn jekemenshik balabaqshagha ornalastyryp, úrpaqqa qamqor jan atanugha bolatyn kórinedi

Qúday bergen Kimning ailyghyn uystap ústasanyz әleumettik jaghynan az qamtylghan aghayyndargha 1 kg-y - 100 tenge túratyn kәrtóshkening 130 tonnasyn, 10 taly 220 tenge bolatyn júmyrtqanyng 590 mynyn alyp berip super-puper Atymtay Jomart atanasyz.

Arasynda Vladimirding basqa sharuasy bolmasa, bir jalaqysyna «Egemen Qazaqstan» gazetining 260 myng danasyn alyp, elge taratyp, saliqaly, salmaqty, kózsiz kóregen sayasattyng ýgitteushisi atanyp, memlekettik marapatqa úsynylasyz.

«Egemen Qazaqstan» demekshi, bas gazet oryn tepken Astana qalasyndaghy qoghamdyq tәrtipti (qaqyru, týkiru, týshkiru, saghyz satyp alu, ony ýige jetkenshe shydamay shaynap qoy, әlgi jabysqaqty bir jerge japsyryp ketu; andausyzda aqordagha qarap aqyru, ýkimet pen parlamentke qarap  kijinu, júdyryq týn, «Habar» men «Qazaqstannan» jetken kól-kósir jetistikter men baqytty elding tynyshtyqta terbelgen túrmysyn, onyng tayauda jylda bolatyn ghajayyp bolashaghy turaly sujetterdi kórgen kezde qaltanyng ishinen qol shygharu, 2030-gha jәne mәjilisting kóppartiyaly ekenine, elding demokratiyalyq, qúqyqtyq memleket ekenine jәne onyng basty baylyghy adam bolyp tabylatyna tittey de senimsizdik tanytu, taghy sol siyaqty) 764 ret qoryqpay, poliyseyding kózin baqyraytyp qoyyp, alansyz búza berseniz bolady. Óitkeni, 13 mln. tenge 17 myng tenge túratyn aiyppúldy 764 ret tóleuge tolyq jetedi.

Túnghan qazaqtyng ortasy, Ontýstik Qazaqstan oblysy, Maqtaral audanyndaghy Myrzakentte  qazaqtyng «baghyna» balpanaqtay bolyp tua salghan Kim myrza bir ailyghyna Shymkentting mine degen meyramhanalarynyng әr qaysysyna 300 qonaqtan shaqyryp, kisi basyna 3000 myng tengeden tólep, «toy dese qu bastary domalaytyn» qazaqtargha 13 ret toy jasap bere alady.

«Qazaqmystyn»  qojayyny  (Kimdi aitamyz) qazaqqa degen qaytpas, múqalmas mahabbatymen 13 mln. tenge jalaqysyn «Qúdayy sadaqa» etip qisa,  73 oralmangha kvota dayyn. (Ár adam basyna beriletin memlekettik kvota - 1200 dollar, yaghni, dollardyng tengege degen baghamyn 148 tengeden dep eseptesek - 177 600 tenge). Múnymen toqtamay isting toq eterine tәuekel etse, Ýkimetting jasandy kedergileri men últaralyq sayasatqa qaramastan Sergeyding balasy bir jyldyq enbek aqysyna syrtta jýrgen 878 qazaqty kóshirip әkele alady eken.

Kim myrza jogharydaghynyng eshbirine kelispey   «Kәrisime ghana kómektesemin» dep, jalghyz-aq aidyng jalaqasy - 13 mln. tengesine Qazaqstandaghy býkil kәristing (100 myn) әrbirine eki qorap «Orbiyt» satyp alyp, taratyp berse, saghyz maydanyna kirisken naghyzdardy saghyzdyng saz balshyghyna batyryp kete alady.

Qazaqtyng aluminiyin arqalap Ysyrayyl júrtyna tayyp túrghan Mashkevichting izimen «esing barda eling tap» dep Kim kókemiz de Kәreyine tartyp otyrsa,   qaltasyndaghy  «Qazaqmystan» tonnasy 9 myng dollarlyq 10 tonna mysty bir ailyghyna «satyp alyp» (ólese de satyp almaytynyna bәs tigemiz, әitesede...)  tabanyn jaltyratatyngha úqsaydy.

Biz qayda baramyz?! Qalamyz. Koreyamyz da joq, ketip qalatyn. «Qazaqmys» baylyghymyz bolghanmen, ailyghymyz 13 mln. tenge emes.

«Abay-aqparat»