Onyng ómiri ózining kitaptary sekildi qyzyq ta, tartymdy boldy. Syrttay qaraghangha kedey ortadan shyqqan bilimqúmar jigitting tabandylyqtyn, izdengishtik pen enbekqúmarlyqtyng arqasynda, ertegining keyipkerlerindey, ataq pen danqqa qol jetkizui, dәlirek aitqanda «amerikalyq baqyttyn» ólshemi sekildi kórinse de, búl taghdyrdyng ózindik dramatizmi men tragediyasy da bar edi. Jazushy ghúmyrbayanynyng әdebiyettanushylar men memuarshylardy onyng qalamynan tughan dýniyelerden bir de kem qyzyqtyrmaytyndyghy sondyqtan.

Ol 1876 jyly San-Fransiskoda dýniyege keldi. Anasy qiyalilau kisi bolypty. Spiritualizm (ruhtarmen sóilesu) men astrologiyanyng has tabynushysy bolatyn. Ákesi bolsa, әr týrli taqyryptargha dәris oqy beretin professor edi. Biraq ekeui Djek (jazushynyng shyn esimi Djon) dýniyege kelmey jatyp ajyrasyp ketken-di. Bolashaq jazushynyng jetim qaluyna, negizinen ataqqúmar, qyzuqandy, oigha alghan maqsatyn iske asyrugha kelgende eshteneden qaymyqpaytyn tәuekelshil anasynyng kinәsi kóbirek bolghan sekildi.

Onyng ómiri ózining kitaptary sekildi qyzyq ta, tartymdy boldy. Syrttay qaraghangha kedey ortadan shyqqan bilimqúmar jigitting tabandylyqtyn, izdengishtik pen enbekqúmarlyqtyng arqasynda, ertegining keyipkerlerindey, ataq pen danqqa qol jetkizui, dәlirek aitqanda «amerikalyq baqyttyn» ólshemi sekildi kórinse de, búl taghdyrdyng ózindik dramatizmi men tragediyasy da bar edi. Jazushy ghúmyrbayanynyng әdebiyettanushylar men memuarshylardy onyng qalamynan tughan dýniyelerden bir de kem qyzyqtyrmaytyndyghy sondyqtan.

Ol 1876 jyly San-Fransiskoda dýniyege keldi. Anasy qiyalilau kisi bolypty. Spiritualizm (ruhtarmen sóilesu) men astrologiyanyng has tabynushysy bolatyn. Ákesi bolsa, әr týrli taqyryptargha dәris oqy beretin professor edi. Biraq ekeui Djek (jazushynyng shyn esimi Djon) dýniyege kelmey jatyp ajyrasyp ketken-di. Bolashaq jazushynyng jetim qaluyna, negizinen ataqqúmar, qyzuqandy, oigha alghan maqsatyn iske asyrugha kelgende eshteneden qaymyqpaytyn tәuekelshil anasynyng kinәsi kóbirek bolghan sekildi.

Zertteushiler Djek ómirining keyingi bir túsynda әkesin izdep tapqandyghyn, biraq әkesining úlyna jyly qabaq tanytpaghandyghyn jazady. Qart professor ózining úly jazushynyng әkesi ekendigin moyyndamay qoysa kerek. Múnysy ghajap-aq. Degenmen, úlynyng sheshesinen әbden zәrezap bolghan әkening búlay etetindey de jóni bar. Sebebin biluge de bolady. Mysaly, jazushynyng biograftary oqymysty professor ekiqabat әielin qyzghanyshtan tuyndaghan úrys-keris ýstinde pistoletpen atyp jibergendigi turaly derek keltiredi. Búl jayt turaly sol kezding gazetterinde kóp jazylypty. Mine, osy oqighadan keyin professor әkening taghdyry «tazdyng kepeshin kiygendigi» anyq. Áyeli «ishkenin irin, jegenin jelim» qylsa renjimesine ne shara. Osy ókpesi balasyna da úlassa kerek. Álde, baqytsyz әke ómirining sol bir kónilsiz, súrqaylau túsyn qalay bolmasyn úmytugha tyrysty ma eken? Al shyn mәnisinde yzaqor sheshe kýieuine ashulanyp ózin-ózi atqan kórinedi.

Professor әkesinen júqqan qasiyet pe, Djek segiz jasynda-aq kitapqúmar bolady. Búl - qolyna týskendi jay oqy beru emes, tynghylyqty týrde bilim jinau edi. Jazushy osy әdetine ómirining sonyna sheyin adal bolyp ótti. Oklendting kópshilikke arnalghan kitaphanasy da әsershil balanyng oi-qiyalynyng damuyna kóp septigin tiygizgendigi anyq. Kitaphana basshysy, ózi de aqyn Ayna Kulbrit hanym Djekting kitaptardy tandap, saralap oquyna jetekshilik etip otyrghandyghyn eskersek, bolashaq jazushynyng sol kezge deyingi әdebiyetting betke shyghar qaymaghymen jan-jaqty tanysqandyghyna kýmәn joq.

Degenmen, Djek «kitapshyl» emes edi. Qiyal-ghajayypqa toly shytyrman oqighaly kitaptardy oqy otyryp, ol osynyng bәrin óz basynan ótkizip kórudi maqsat tútty. 13 jasynda orta mektepti bitirgen Djek óz qatarynan kóp erekshelene qoyghan joq. Biraq oghan jas kezinen-aq kýndelikti kýnkóristing qamymen әrtýrli júmystargha jegiluge tura keledi. Gazet satty, týngi kýzetshi boldy. Ter tógip tapqan alghashqy eki dollaryna eski qayyq jaldap, ashyq tenizge shyghatyny da osy kez. Biraq taghdyr tәuekelshil jigitti erkelete qoyghan joq. Ógey әkesi poyyzdyng astyna týsip mýgedek bolyp qalghannan keyin otbasy jaghdayy tipti qiyndap ketti. Joqshylyq jaghadan alghan. Ysyrapshyl sheshe men mýgedek әkeni asyrau ýshin bolashaq jazushy balalyq armanymen qoshtasyp, konservi fabrikasyna júmysqa túrdy. Múnda saghatyna 10 sent tólenetin, al júmys uaqyty tәuligine 10 saghattan asatyn. Múnday júmys bozbalany balaghynan sýrintip, sýrliktirip qana qoyghan joq, onyng kitap oquyna da mýmkindik qaldyrmady. Al Djek tabighatynda erkindikke qúmar edi. Qatygez qara júmysqa qolyn bir siltep, qaryzgha alynghan 300 dollargha kishigirim keme satyp alyp, ózi siyaqty jalanayaqtarmen «Shayan aulau qaraqshylyghymen» ainalysty. Tapqan qarjysynyng birazyn anasyna berip otyrsa, qomaqty bóligin teniz jaghalauyndaghy barlargha shashty. Spirtti ishimdikke әuestendi. Biraq ol alkogolizmning týbi qanday qaterge úryndyratyndyghyn erte anghardy. Birde mas halde dauyldy tenizge shyghyp ketse, al endi birde úshynyp ólip qala jazdasa, angharmay qaytsin. Onyng ýstine teniz jaghalauyndaghy arzanqol sauyqhanalarda әrtýrli adamdar kezdesetin. Áldebir qanypezerding pyshaghynan qaza tabuy da kәdik edi. Yaghni, ómir sýru tәsilin ózgertpey bolmaytyn. On-solyn payymday bilgen keshegi qaraqshy Djek úzamay balyqshy patruline júmysqa túrady. Búl júmys jýrek­tilikti, batyldyqty qajet etetin. Londonnyng ór de er minezi osy kezderi qalyptasty deuge әbden bolady. Osy bir jyldary, bolashaq jazushy qanday júmyspen shúghyldanbasyn, onyng tenizge degen mahabbaty bәrinen asyp týsip jatatyn.

17 jastaghy Djek 1893 jyly ýsh machtaly shapshang «Sofy Sazerlend» shhunasyna matros bolyp jaldandy. Búl keme teniz mysyqtaryn aulaumen ainalysatyn-dy Tәjiriybeli teniz kókjaldarynyng ortasyna top ete qalghan London múhitpen, onyng qúbylmaly minezimen tanysty. El kórdi, jer kórdi. Japoniya jaghalauy, Aleut araldary, Alyaska men Chukotka... jas tenizshi bolghan jerlerding úzyn-yrghasy osynday. Biraq búl qúr sayahat emes edi. Anshylyqtyng shyrqau sәtterinde óli mysyqtardyng mayy men qanyna sýrlengen palubada tayyp jyghylyp jýrip ter tókti. Búl auyr da ayausyz júmys edi.

Shhunada ótkizgen segiz aidan keyin ýiine oralghanda onyng otbasy qaryzgha belshesinen batqan halde bolatyn. Endi bozbala jigitke romantikamen qoshtasyp, kendir fabrikasyna júmysqa ornalasugha tura keldi. Al alda júmyssyzdardyng sany kýrt ósken 1893 jyldyng daghdarysy jaqyndap kele jatty. Stanoktyng qasynda ótkizgen on saghattyq auyr júmysyna Djek, bar bolghany, jalghyz-aq dollar alatyn. Onyng «San-Fransisko koll» gazetinen әdeby konkurs turaly habarlamany oqyp qalatyny osy tús. Mektep jurnalyna qatysqany bolmasa, ol búghan deyin shygharmashylyqta kýsh synap kórmegen-di. Biraq anasy ony qolyna qalam alugha ýgittep kóndirdi. Talapker jazushy jýzip jýrgende kórgen bir epizodyn dәl de nanymdy etip surettep shyqty. Osy «Japon jaghalauyndaghy tayfun» ocherki bas jýlde - 25 dollardy jenip aldy. Djek on dollardy kostum satyp alugha, әri lombardqa ótkizgen saghatyn qaytaryp alugha júmsady. Ekinshi, ýshinshi jýldelerdi Kaliforniya men Tenford uniyversiytetterining studentteri iyemdendi. Londonnyng osy bir tyrnaqaldy ocherkin oqyp otyryp, býginde alyp tolqyn men buyrqanghan dauyldyng qaqpaqylynda qalghan shaghyn kemening bortynda túrghanday hal keshesin. Súrapyl әser kýshin sezinesin. Biraq búl bir sәttik qana jenis edi. Bәlkim alghashqy. Djek kendir fabrikasyn tastap, elektrostansiyagha ot jaghushy bolyp kiredi. Alghashynda janyn salyp qúmarlana istegenimen, auyr júmys bozbalany ezip tastaydy. Aqyrynda búl jerden de bosaugha tura kelgen.

Búdan keyin London júmyssyzdar armiyasyna qosylyp el kezedi. Tipti, qanghybastargha qosylyp ketken kezi de bar. Búl da eshtene emes eken, qayyrshylyqtyng da dәmin az-múz tatyp kóruge tura kelgen.

Basynan ótken jayttar Londonnyng kózin bir nәrsege anyq jetkizdi. Tek qara júmys istep jýrip, qoghamnyng las «eteginen» kóterile almaydy ekensin. Kóterilu ýshin bir ghana jol bar. Ol - bilim alu. Búl ýshin aldymen mektepting joghary synyptaryn bitiru kerek. Djek kýnige on eki saghattan shúghyldana otyryp, eki jyldyq baghdarlamashy ýsh aida iygeredi. Sosyn Kaliforniya uniyversiytetine emtihan tapsyrady. Biraq bir semestrdey ghana student boludyng sәti týsti. Joqshylyq taghy da qol baylaghan. Keyingi bilimning bәrin Djek London tek ózin-ózi qamshylau, ózin-ózi jetildiru arqyly mengerdi.

Osy kezderi ol, boyynda jazugha degen qúshtarlyqtyng bar ekendigin anghardy. Áytse de, onyng alghashqy әdeby talpynystary sәtsiz bolady. Ángimeleri dayyn shtamptan shyqqanday әri qyzylsózdilikten qúralaqan emes-ti. Búnyng bәrin ol keyinirek ózining «Martin IYden» romanynda shynayy surettep jazdy.

1896 jyly, Alyaskadan bay altyn kenishi tabylghany turaly habar búrq ete qalghanda, onay olja izdep qarly ólkege attanghandardyng ishinde Djek London da bar edi. Degenmen, taghdyr Londonnyng talayyna búl joly da kesh qaludy jazypty. Alayda, búny sәtsizdik deuge bola qoyar ma eken. Óitkeni, Djek Alyaskadan altyn bolmasa da, altyngha bergisiz әserler men bolashaq әngimelerine qajet materialdar alyp qaytady. Jazushy bolam degen jangha búdan artyq ne kerek? London shygharmashylyghynda Alyaska, altyn izdeushiler taqyryby ýlken oryn alatyndyghy da әlgi sózimizding rastyghyn dәleldey týsetindey.

Alyaskadan oralghannan keyin ózining bay ómirlik tәjiriybesinen jazylghan әngimeler salynghan top-tolyq konvertterdi ol jurnal, gazet redaksiyalaryna jóneltumen boldy. Biraq, nege ekeni belgisiz, әngimeleri ardayym keri qaytatyn. Beynebir búnyng әngimelerine kóz tiygen sekildi edi. Áyteuir, 1899 jyldyng qantarynda «Qúrlyqaralyq әdebiyet» jurnalynda «Sapardaghylar ýshin» әngimesi basylghanda, búghan qúdaydyng ong qabaghy týskendey boldy-au. Ay ótpey osy jurnalda «Appaq menireu dala» әngimesi taghy basylady. London tanymal jazushygha ainala bastady. Búl qyrsyqty qoysanyzshy, әngimeleri beldi, bedeldi basylymdarda shyghyp jatqanymen, jas jazushynyng qalamaqysy mardymsyz edi. Tipti, keyde sarang redaktorlarmen aqsha ýshin júdyryqtasyp qalugha da tura keletin. Endigi jerde London tәuligine bes-aq saghat úiyqtaytyn boldy. Aptasyna alty kýn júmys isteudi, tәulik sayyn myng sózden jazudy (bes bettey) qaghidagha ainaldyrdy. 1900 jyly «Kókjaldyng balasy» әngimeler jinaghy shyghady. Aragha jyl salmay «Onyng әkesining qúdayy» (1901) әngimeler jinaghy, «Qar qyzy» (1902) romany basylady. Búlarmen birge materialdyq baylyq, ataq-danq keledi. Kezbelik ghúmyr ayaqtalyp kәsiby jazushynyng ómiri bastalady. Ol Elizabet Madderinge ýilenedi. Úzamay birinshi qyzy, sosyn taghy bir qyzy Bessy dýniyege keledi. London qyzdaryn qansha janyn salyp sýise de, ony múgagerinin, úlynyng joqtyghy ómir boyy mazalap, azaptap ótti.

Jazushy shygharmashylyghynda Soltýstikting sústy tabighaty, ondaghy adamdardyng túrmys-tirshiligi ghana emes, sport taqyryby da birshama oryn alady. Boks, qylyshtasu, jýzu, at jarysymen әuestengen jazushygha búl taqyryp etene jaqyn edi. Búlardyng arasynda «Bir ýzim et» әngimesi óte erekshelenedi. Sonday-aq «Meksika úly» әngimesi óte de әlem oqyrmanyna keninen tanymal.

Degenmen, jazushynyng eng ýzdik shygharmasy dep «Martin IYden» (1909) romanyn aitugha bolatyn shyghar. Kóp túsy avtobiografiyalyq búl romannyng ón boyynda jazushynyng túlghasy, onyng dýniyeni qabyldauy, shygharmashylyq turaly oilary, jazushy enbegin týsinui әdemi de әserli әri jarqyn kórinis tapty. Roman, shyn mәnisinde, jazushy ýshin «ómir kitaby» bolyp shyqty. Romangha kóripkeldik te jat emes edi. Áriyne, London eren enbekting arqasynda jazushylyq danqtyng shyrqau shynyna kóterilgen qarapayym tenizshining tarihyna óz ómirining kóp sәtterin engizgeni anyq. Roman kóshe tóbelesinde bay әulet - Morzdaryng úly Arturdy qútqaryp qalghan Martin IYdenning osy otbasynyng ortasyna keluimen bastalady. Qarataban oghan múndaghylardyng bәri nәziktik pen sezimtaldyqtyn, joghary mәdeniyettilikting ýlgisindey bolyp kórinedi. Jana ortada ózin-ózi ústay almay әlek bolady. Al osy ýide tanysqan Arturdyng qaryndasy Rufiti súlulyqtyn, myna kýnәhar dýniyening peshenesine layyq emes taza, ghajayyp әlemning beynesindey sezingen. Osy sezimning jeteginde ketken ol qalayda Rufike layyq boludy maqsat tútady. Ózin mynanday tekti ortada ústaudyng qyr-syryn ýirenuge tyrysady. Áriyne, ol ýshin bilimdilik, biliktilik kerek. Martin endi әdebiyetke den qoyady, poeziyamen әuestenedi. Spenser, Darviyn, Marksting ilimderimen tanysady. Rufiting aqyl-kenesine den qoya otyryp, ózin-ózi ruhany jetildiruge úmtylady. Qyzdyng boyynda da Martinge degen qúmarlyq oyanghan. Rufiti onyng ózi jýrgen ortanyng bozbalalaryna úqsamaytyn minezi, erkin jýris-túrysy qyzyqtyrady. Eki iyghyna eki kisi mingendey alyp jigitting kýsh-quaty da ony ózine baurap, tarta týsken. Ras, dóreki tәn kýshi.

Biraq Martin jan dýniyesi ruhany jәne intel­lek­tualidyq jaghynan ósken sayyn, oghan Morzdardyng tayazdyghy, egoizmi, jalghan mәdeniyettilikting tasasyna jasyrynghan arsyzdyghy da úghynyqty bola týsken. Martin Rufiting de osy ortanyng jemisi ekenin, búl ortanyng kemshilikteri oghan da jat emestigin angharady. Onyng ómir turaly týsinigi tar da tayaz ekendigin sezinedi. Biraq oghan degen sezimi suymaydy. Ol ýlken Morzdardan qyzynyng qolyn súraydy. Erli-zayypty Morzdar Rufike kedey jigitti layyq kórmeydi. Ekeuining nekege túruyna kedergi keltirumen bolady. Áriyne, qoyatyn maqsattary bireu-aq - bolashaq kýieu qalyndyghyn da, ózin de asyray alatyn tabysty jigit bolugha tiyis. Kontorgha nemese firmagha túryp júmys isteui shart.

Biraq, Martin Morzdar otbasynyng talabyna kelise qoymaydy. Endigi jerde onyng aldynda jalghyz ghana maqsat bar, ol - jazushy bolu. Ol songhy qarajatyna shaghyn bólme jaldap alyp, ómirden kórgenin, týigenin әngime, ocherkterge ainaldyrugha kirisedi. Ózining shygharmashylyq turaly oi-pikirlerin Rufipen bólisip otyrady. Áytse de odan ruhany qoldau tappaydy. Rufi Martin әngimelerining әser-quatyn moyynday otyryp, ondaghy shyn ómirding keskin-kelbetin qabylday almaydy. Bay otbasynda ósken sholjang qyzdyng búlay etui zandy da edi. Óitkeni ol, qarapayym adamdardyng qalay ómir sýretinin tegin kelip jatqan baylyq pen sәn-saltanatqa kómilip jýrip qalay anghara alsyn? Qalyndyghy ghana emes, gazet-jurnaldardyng da búnyng әngimelerin qabyldamaytyndyghy Martinge qatty batady. Biraq talapker alghan betinen qaytpaydy. Óitkeni, búl kezderi ol ózining jazushy bolu ýshin tuylghanyn sezingen. Mine, ol jazushy retinde moyyndaludyng az-aq aldynda túr. Dәl osy sәtte Rufi odan bas tartady. Jazu-syzumen әurelenudi qoymasang әieling bolmaymyn degen shart qoyady. Búl da Martinge tiygen kezekti auyr soqqy edi. Biraq ol endigi jerde jazushylyqty qoya almaytyndyghyn angharghan.

Martin IYdenning talaby dúrys ekendigin andaghan az adamnyng biri aqyn Brissenden. Ol oghan týbi ataqty bolatyndyghyn, biraq sol ataq-danqtyng búnyng jan-dýniyesin ayazday qarityn qaterli bolatyndyghyn aitumen ótedi. Brissenden qaytys bolghasyn biraz mezgilden keyin Martinning fәlsafalyq essesi jaryq kóredi. Búl esse, oqyrmandar arasynda qyzu aitys-tartys tughyzady. Al esse avtory birden әigili bolyp shygha keldi. Keshe ghana jas jazushynyng qoljazbalaryn tәlkekke salyp, keri qaytaryp jýrgen baspagerler endi sol qoljazbalardyng sonyna shyraq alyp ózderi týsedi. Óitkeni, talantty jazushynyng shygharmalarynan ótimdi qanday dýnie bolmaq? Bir ay búryn bes dollargha da ótpey jatqan әngimeleri endi myn, eki myng dollarlargha baghalana bastaydy. Martin bay adamdardyng birine ainalady.

Endi ony «úly jazushy» retinde ýlken basqosular men otyrystargha shaqyra bastaydy. Búryn múny mensinbey shekesinen kekireye qaraytyn bay-manaptar aldynda qúraq úshyp, qúrday jorghalaydy. Gazet-jurnaldarda jazushymen jaqsy tanys, tipti, dos ekendikterin aityp maqtanysady. Biraq Martin múnday arzanqol daqpyrtqa aldana qoymaydy. Óitkeni, ol búl pysyqay baysymaqtargha óz dýniyelerining búrynghyday jat, bóten ekendigin, olargha búnyng tek ataq-danqy, aqshasy qajettigin sezingen. Brissendenning aitqany aina-qatesiz aqiqatqa ainaldy. Martinning jan dýniyesinde qúlazu bastalady. Qorshaghan ortasynan kónili qalady. Keshe ghana qaramastay bolyp ketken Rufiting ózi izdep kelip keshirim súrauy da suynghan sezimdi qayta jylyta almaydy. Ekeuining jan dýniyesin ózara jaqyndastyratyn eshtene joqtyghyn endi Martin aitady.

Bayshykeshterden kónili qalghan jazushy ózining shyqqan ortasynyng qarapayym enbek adamdarymen de qayta til tabysa almaydy. Óitkeni, olarmen búnyng arasy endigi jer men kóktey alshaqtap ketipti. Kedey, әli moyyndalmaghan kezinde jazylghan әngime, әli iske aspaghan iydeyalary ómir sýruge, әreket etuge qúlshynysyn oyatatyn, baylyqqa qol jetkizip edi, sol qúlshynystan týk te qalmaghanday. Algha qoyylghan maqsatyna jetuding shygharmashylyq adamyna qanday zalaly baryn ol endi angharghan! Djek London jazushy psihologiyasynyng qyr-syryn keremet surettedi. Osy romanyn jaza otyryp ol óz ómirining týbi qalay ayaqtalaryna da kóripkeldik jasaghanday edi. Rasynda London ómirining songhy jaghy óz keyipkerining ómirine qatty úqsaytyn. Roman keyipkeri sekildi ol da óz shygharmalarynyng bay-manaptargha kerek emestigin, olardy әdebiyettegi aituly esim retinde ghana qyzyqtyratyndyghyn úqty. Biraq onyng tuyndylary bar maqsaty kýnkóristing qam-qareketinen arygha asa almaytyn proletarlargha da qajet emes. Auyr júmystyng ezgisinde qalghan olardyng әdeby kitap oqugha, ishki mәdeniyetin jetildiruge uaqyty qaydan bolsyn?

Ózin toydyryp bitken qoghamnyng las atmosferasynan bir sәt sergu ýshin roman keyipkeri «Maripoza» parahodyna otyryp úzaq merzimdik sayahatqa shyghady. Biraq sayahat ýstinde jan dýniyesin jaulap alghan sharasyzdyq sezimine qarsylasar kýsh taba almay, ózin kemening iluminatorynan ashyq múhiytqa tastap jiberedi.

Ras, London búl romannan keyin de biraz ómir sýrdi. Biraq ol jazushynyng shygharmashylyq izdenistegi toqyraular men keri ketuler kezeni edi. Londonnyng búl tústaghy tuyndylarynyng deni aqsha tabu ýshin jazylghan arzanqol, dýmbilez dýniyeler bolatyn.

1916 jyldyng 22 qarashasynda ólim auzyndaghy Djek London ózining júmys bólmesinen tabyldy. Syrqatyn jenildetu ýshin ishken morfiyding dozasy shamadan tys kóp bolyp shyqty. Kim biledi, ol rasynda da janyna batqan auruyn bir sәtke bolsa da úmytqysy keldi me eken? Qaytkenmen búl jayt jazushynyng ózine-ózi qol saluyna úqsaydy. Onyng ólimining qúpiyasy әli kýnge deyin ashylghan joq.

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"