Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2559 0 pikir 23 Sәuir, 2012 saghat 07:09

"Qazaq últshyldary Pavlodardaghy oryssha ataulardy qúrtugha kiristi"

Orystargha tang qalam. Áyteuir bolmaytyn jerde býirekten siraq shygharugha beyim. Eng soraqysy basqa memleketting ishki isine qol súghudy olar qalypty nәrse siyaqty qabyldaydy. Múnday kórinis әsirese orystyng tili men mәdeniyetine qatysty mәselede kóp bayqalady. TMD elderining qay-qaysysynda bolmasyn orys tili resmy mәrtebesinen aiyrylsa nemese onsyz da kóp orys mektepterining biri jabyla qalsa, olar býkil últtyng bolashaghyna qauip tóngendey shu shygharady. Ol elding ózining memlekettik mýddesi men últtyq qúndylyqtary bar ekenin eskergisi kelmeydi. Búl Patsha ýkimeti men Kenes odaghy kezindegi alyp aimaqtan aiyrylyp qalghan Reseyding songhy yshqynysy siyaqty kórinedi eken. Júrtqa jekkórinishti bolyp ketken «Orys shovinizmin» qazir esh jerde jaqtyrmaydy. Búl jaghday orekenderdi ekiúday kýide qaldyryp otyr. Olar búrynghy Kenes respublikalary orys mәdeniyetinen bas tartpauy tiyis, Orys tili ghana olardy úshpaqqa shygharady,-degen túrpayy týsinikten әli aryla almay keledi. Sondyqtan Tәuelsiz memleketterde jýrgizilip jatqan otarsyzdanu sayasatyna qasaqana kedergi keltirude. Býgingi Orys shovinisteri búrynghy imperiyany ansaumen ómir sýredi. Olardyng eng basty qateligi de - osy. Imperiyanyng uaqyty kelmeske ketkenin, TMD memleketterining endi tәuelsizdikti tәrk etip, orysqa qayta bodan bolugha qúshtar emes ekenin týsingisi joq.

Orystargha tang qalam. Áyteuir bolmaytyn jerde býirekten siraq shygharugha beyim. Eng soraqysy basqa memleketting ishki isine qol súghudy olar qalypty nәrse siyaqty qabyldaydy. Múnday kórinis әsirese orystyng tili men mәdeniyetine qatysty mәselede kóp bayqalady. TMD elderining qay-qaysysynda bolmasyn orys tili resmy mәrtebesinen aiyrylsa nemese onsyz da kóp orys mektepterining biri jabyla qalsa, olar býkil últtyng bolashaghyna qauip tóngendey shu shygharady. Ol elding ózining memlekettik mýddesi men últtyq qúndylyqtary bar ekenin eskergisi kelmeydi. Búl Patsha ýkimeti men Kenes odaghy kezindegi alyp aimaqtan aiyrylyp qalghan Reseyding songhy yshqynysy siyaqty kórinedi eken. Júrtqa jekkórinishti bolyp ketken «Orys shovinizmin» qazir esh jerde jaqtyrmaydy. Búl jaghday orekenderdi ekiúday kýide qaldyryp otyr. Olar búrynghy Kenes respublikalary orys mәdeniyetinen bas tartpauy tiyis, Orys tili ghana olardy úshpaqqa shygharady,-degen túrpayy týsinikten әli aryla almay keledi. Sondyqtan Tәuelsiz memleketterde jýrgizilip jatqan otarsyzdanu sayasatyna qasaqana kedergi keltirude. Býgingi Orys shovinisteri búrynghy imperiyany ansaumen ómir sýredi. Olardyng eng basty qateligi de - osy. Imperiyanyng uaqyty kelmeske ketkenin, TMD memleketterining endi tәuelsizdikti tәrk etip, orysqa qayta bodan bolugha qúshtar emes ekenin týsingisi joq. Orys sayttarynyng birinde jariyalanghan «Qazaq últshyldary Pavlodardaghy oryssha ataulardy qúrtyp jatyr» degen myna maqaladan da osynday astam pighyl angharylady. Onda tughan qalalarynyng qazaqqa mýlde qatysy joq, bizding elge birde-bir enbegi sinbegen qaydaghy bir kelimsek әuliyening esimimen atalatynyna namystanghan qazaq jastarynyng bastamasy syngha úshyraghan. Qazaq Oqyrmanyna ony qaz-qalpynda audaryp berip otyrmyz.

Qazaq últshyldary Pavlodardaghy oryssha ataulardy qúrtugha kiristi

«Facebook әleumettik jelisinde Qazaqstandaghy Pavlodar qalasynda bolghan bir oqighany týsirgen beynerolik payda boldy. «Qazaq últshyldarynyng Pavlodardaghy aksiyasy» dep atalatyn búl rolikte qazaq últshyldary qaladaghy oryssha kóshe ataularyn qazaq esimderimen qalay almastyrghany bayandalypty. Mәselen, Kutuzov kóshesine olar óz betterimen Mәshhýr Jýsipting esimin bergen, Qamzin kóshesin Abay dep auystyrypty..Al Korolenko kóshesin Búqar jyrau dep ózgertken. Ayta keterligi rolikti kórgenderding bireui onyng astyna bylay dep ashynyp pikir jazyp qaldyrghan eken: « Pavlodardaghy qazaq últshyldarynyng osynday әreketi әrkez jazasyz qalady. Songhy kezderi Qazaqstanda túrpayy qazaq últshyldyghy kýsh alyp barady. Búnyng keri әserin eng aldymen Qazaqstandaghy ózge halyqtar sezinip otyr». Internet paydalanushy búdan ary qaray «Men ózimning orys ekenimdi, biraq nasionalist emestigimdi birden ashyp aitamyn. Men bizding kópúltty Qazaqstanda barlyghynyng beybit ómir sýrgenin jәne eldi gýldendiruge bir kisidey atsalysqanyn qalaymyn. Tariyhqa kóz jýgirtsek, últshyldyqqa boy aldyrghan birtútas halqy joq memleketter әrqashan túraqsyzdyqqa tap bolghan. Elding damu dengeyi tómendep, toqyraugha úshyrap otyrghan. Men memlekettik tilge qarsy emespin. Biraq búl balalardyng әreketi orysty jek kórushilikten tughan túrpayy últshyldyq ekeni anyq bayqalyp túr». Sóz sonynda aitarymyz, Pavlodar qalasynyng atauyn búghan deyin «Kereku» dep ózgertuge talpynys jasalghan bolatyn. Búl sózding týp-tórkini osy ónirdegi «Koryakovka» degen qonystan shyqsa kerek. 1861 jyldan keyin ol qala mәrtebesine ie bolyp, qazirge deyin atauy ózgermey kele jatyr».

Tәrjimalap, pikir jazghan Jolymbet Mәkishev

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3234
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364