Súm taghdyr men degende boldy kәrli,
Bastaldy tughan jerden sonyng bәri.
                                                                                                        N.A.  Nekrasov

Ey, Alash azamattary, bauyrlastar, myna sәuir aiy barshamyzdy esengiretip ketkendey boldy-au! Daraboz jazushymyz Qabdesh qazasy qabyrghasyn qayystyrghan qaraly eldi, Esenghaliday arda aqyn qazasy enseletip túrghanda, bólinip-jarylghan qazaghynyng múnlyq jyrshysy atanghan Jәrken Bódeshting qayghyly habary tipti auyr boldy.

60 jyldyq jan joldas, 45 jyldyq kýieu joldasym Jәrkenning ómir – ólim taytalasynda maghan aitqan songhy sózi, jan tәsilimnen ýsh saghat búryn aitqan aqtyq sózi: «Aleke, sening ýiine baramyn dep qansha talpynsam da bara almadym. Men bittim, men kettim, kettim,  Aleke... edi.

Aqynnyng asau jýregi 22 sәuirding týninde osylay tynym tauyp, mәngilik saparyna attandy. Jәrkenmen 60 jyl joldas bolghanyma qaramay, ol turaly ne jazarymdy, sózdi neden bastarymdy bilmey qatty qinaldym. Sol bir 60 jyldyq úzaq ta qily taghdyr soqpaghy san tarau, san qatparly edi...

Osynau birge ótkizgen 60 jyldyq ghúmyrymyzda bastan neler ótpedi. Pendeshilikpen jәne әzәzil saytandardyng arandatuymen aralaspay ketken qayran jyldardyng obal-sauabyn oilasam  qabyrgham qayysady. Ol bir orny tolmas ókinish bolsa da mandaygha jazghan taghdyrlastyq, ónerge, joldastyqqa degen adaldyq bizdi qayta tabystyryp, qauyshtyryp jatushy edi. Bәrimiz de perishte emes, pende ekenimiz osyndayda eske týsedi ghoy.

1961 jyldyng 25 tamyzynda Ýrimjide, «Shinjiyang uniyversiytetining jataqqanasynda  kezdesken sәtim әli  keshegidey esimde, úzyn boyly, qayratty qara shashy artyna qayrylghan, aqqúbasha, keng mandayly jas jigitpen tanysyp jón súrastyq. Ol Tarbaghataydyng Toly audanynan, men Ilening Kýnes audanynan , ol Uaq, men Qyzay bolyp tanystyq.

«Qytay til-әdebiyeti fakulitetinin»  dayyndyq bóliminde birge oqydyq, Jәkeng ólendetip keldi, aramyzgha. 1962 jyly baspasózde «Jayyr tauym, tal emendi shiyli ózek, Óleng qúsym saghan úshty bir mezet»  dep ómir boyy jyrlap ótken Jayyr tauyna  arnalghan  saghynysh jyryn jariyalap edi.

Sodan bergi 60 jylda bozbala aqyn Jәrken qazaqtyng asa kórnekti aqyndarynyng biri ekenin dәleldep ketti. Jәrken aqyndyghyn ózinin:

«Men aqyn emespin, taghdyrym aqyn»

***

«Menen shyqsa shyghady shyn aqyndyq.

Oqytsang da shyqpaydy saudagerlik»

Nemese:

«Qoy baghyp jýr degenshe,

Oy baghyp jýr degeysin.

Qoyny-qonshyn ólenge,

Qoyma qyp jýr degeysin»,  - degen tolghanysynan-aq angharugha bolady.

Bizdi  Alla-taghalam 60 jyldyq tar jol- tayghaq keshuli ghúmyrymyzdy birge ótkizudi búiyrghan eken. 1961-1968 jyldar Ýrimjide Shynjiyang uniyversiytetinde oqyp, «Mәdeniyet tónkerisi» degen zobalandy birge ótkizip, «ziyalylardy qayta tәrbiyeleu» deytin sayasy nauqannyng qyryna ilinip, 1969 jyldyng sәuirine deyin Búratala Monghol oblysynyng «Aqqoy» fermasynda malshy bolyp birge jýrdik. Sol jyly shekara búzyp Qazaqstangha aman-esen jettik.

Ansap, armandap jetken Qazaqstanym, Qytaydaghy «enbekpen qayta tәrbiyeleu» merzimin odan әri sozyp, 1969-1972 jyldar aralyghynda Kókshetau oblysy Uәlihanov audany «Zolotaya Niva» sovhozynyng «Qazanqap» bólimshesinde agha shopannyng kómekshisi bolyp, 720 saulyqtyng sonynda salpaqtadyq «Qoy baghyp jýr degenshe» deytin әigili óleni sol kezde jazylghan edi.

Shirkin, jastyq shaqqa ne jetsin, qoy sonynda bir sovhoz aumaghynan syrtqa attap basugha qúqymyz joq ekenine qaramay qyzdargha qyryndap, ol  ólenin  jazyp, men әnin shygharyp, ólendetip jýrip edik. Sol әn mәtini mynaday edi. Jәken:

«Kóringen anadaydan Almagýl me,

Sayasyn arnady eken әlde kimge?

Arumen Almagýldey syrlas bolyp,

Qydyrsan  Kókshetaudy armanyng ne?

Qayyrmasy:

A,a,ay, Kókshe qyzy Almagýl,

Sekildi bir armanym.

Maghan,  aqyn arna jyr, ei,

Degennen song arnadym, - dep ýsh shumaq óleng jazyp, aghynan aqtaryla jyr tógip edi.

Amal qansha, Almagýl aq kónil aqynnyn  jan syryn  úghyna almasa kerek. Osy ólendi saghan arnap edim degende ózinshe namystanyp: Jarghaq tonyndy qaudyrlatpay  aulaq jýrshi degende Jәken: Áy aqymaq qyz, jarghaq tonnyng ishinde tulap jatqan  aqyn jýregin  týsinging kelmese, sen de  menen aulaq jýr» dep betin qaytarypty. Biraq, Jәkennin  óleni maghan erekshe únaghandyqtan  ony paydalanyp, «Almagýl» atty әn shygharyp aityp jýrdik.

Arada jyldar jyljyp ótip jatty. Qoyshylyq ómir de artta qaldy. Men Shymkentke, Jәkeng Almatygha ketti. Men Shymkenttegi ped institutta oqyp, 1976 jyly býgingi Ordabasy audanyna qarasty SPTU № 146-gha múghalim bolyp bardym, ýilendim.  Aytan, Jәrken, Israyyl Saparbay, kompozitor Sýgirәli Saparaliyev, Saylauhan Jartybaev  bastaghan ónerpazdar qatysqan  Shymkenttegi toyymda Jәrken kýieu joldas bolyp edi. Sol saparynda Jәkeng erekshe tolqyp,  «Bir dosym bar ...» degen óleng joldaryn bizge arnaghan edi:

Jalghanda qúty ortayyp kónermegen,

Shymkentting audany bar Bógen degen.

Sol jerde otau tikken dosym bar-dy,

Qolynda dombyrasy bebeulegen.

 

Daryghan oghan óner tua naghyz,

Maytalman kýishi, sheshen, dualy auyz.

Shymkent onsyz toyyn ótkizbeydi,

Tóbesin kórgen jerde-aq quanamyz.

 

Dey me eken kózine eren bir kórinsek,

Aldynda búlandaydy qyz-kelinshek.

«Jasaryp keter,  edik  deydi  qarttar,

Osynau jaysang janmen birge jýrsek.»

 

Dalanyng lebi esken balaghynan,

Sharlaghan shartarapty bala qyran,

Qay jerde otyr eken kýy suyryp,

Kiyeli dombyranyng shanaghynan.

Aqyn Jәrkenning maghan, mening bala-shaghama arnap jazghan ongha tarta ólenderining ishindegi elge tanymal bolghany, mening qúday qosqan qosaghym Mariyamgha arnap jazghan «Mәriyashym» edi. Men oghan әn shygharyp, osy atpen kópke tanymal bolyp ketti. Jәrkenning aqyndyq talanty men dostyq peyilining jarqyn esteligi bolghan búl óleng biz ýshin asa qymbat estelik bolyp qaldy. «Mәriyashym»

Jýrgende ózing jarqyldap,

Kim boy tenep artylmaq.

Sarayyndy tabighat,

Qoyghanba janym, altyndap.

Qayyrmasy:

Mariyashym, júbymyz jýrsin jazylmay

Jayrandashy  aidynnyng aqqu qazynday.

 

Jymiyp bir qarasyn,

Jazar jannyng jarasyn.

Qanday qúdiret jaratty,

Sendey meyirban adam balasyn.

Qayyrmasy.

Beu, kerme iyq aq manday,

Saghan bitken baq qanday.

Aynalayyn súlulyq,

Tilmenen kózden tәnirim saqtaghay.

Osy aralyqta ataqty kompozitor Shәmshi aghamen tanysyp, agha-ini bolyp jii aralastyq. 1981 jyly Almatydan Jәrkendi shaqyryp, qonaq qylyp ólendetip jýrgen bir kýnimizde ýige Shәmshi agha kele qaldy. Osy aralyqta bolghan bir qyzyqty oqigha esime týsip otyr. Bizding kórshimizding Samal deytin kýieuden qaytyp kelgen әdemi qyzy bar edi,  Mariyammen jaqsy aralasatyn, eki birdey syily qonaqty kýtisuge kelgen Samalgha Jәkem jaqyndap, óleng qúrastyryp, ekeui bir mezgil dalagha shyghyp әngimelesip jýrdi. Kelesi kýni de solay jalghasyp, týnning bir uaghyna deyin sauyq-sayrandatyp, kórshi qyz ýiine ketti, Jәkeng maghan  «tósekti dalagha salyp bersin»  dedi, jymyndap.

Tósekti aitqanday dalagha saldyrsam da  bizding aulanyng ýsh jaghyn qorshay aghyp jatqan Shúbar su ózenshesining jaghasyn jaylaghan  su jylandar kýndiz-týni órip jýretini esime týsse de, Jәkene ol turaly eshtene aitpap edim.

Auladaghy jýzimdikting astyna salynghan tósekke jatyp qalghan Jәkem jan dauysy shygha ýige kirip  keldi, kórpesi qolynda.  Ne boldy desek «Oybay qoynyma jylan kirip ketipti, jylan,  jylan degende kórpening arasynan shynymen-aq sholaq qúiryq, baqa bas usyz su jylan edenge bylsh etip týse qalsa bola ma? Jylan esikten shyghyp ghayyp boldy. Tek sholaq dambalmen qalghan Jәkem qalshyldap esinen tana otyra ketti. Úshyqtaudyng yrymyn jasap aqyndy әreng tilge keltirdik. Sóitsem, dalagha jalghyz jatpaq týgil, dәretke jalghyz shyghudan  qorqatyn  Jәkemdi kórshi qyz qatyrghan eken.

Kórshi qyzdy ýiine jibermey onasha otaugha shaqyra bergen son, qyzdan qulyq artyla ma, dalagha tósek salyp jatynyz, basqalardan úyat bolady, men ózim qaytyp kelemin» dep aldarqatqangha senip qalghan anghal  aqynnyng qoynyna qyz emes, jylan kirip ketip, aqynymyzdy óltirip ala jazdappyz. Osy әngimeni Shәkene aityp, ýsheuimiz әbden rahattana  kýlip edik.

Shәkenning shabyty kelip: «Jәrkenning Samal qyzgha jәne Samaldyng Jәrkenge jazghan әzil ólenderi»  dep eki óleng jazyp edi.

Qayran, baladay sengish, anqyldaq Jәrkenning sol kýngi beynesi kóz aldymnan ketpeydi. Jәrken Almatydan maghan ay sayyn hat jazushy edi. Hat bolghande eki auyz amandyq-saulyqtan keyin shygharghan jana ólenderin jazyp:  Aleke, myna ólenderding baghy qashan janady, onyng iygiligin myna tayqy manday qashan kóredi»- dep nala bolatyn. Óleng jinaghyn baspadan shyghara almay sandalyp jýrgendegi kónil kýii ghoy.

Jәkeng myna alasapyrang zamanda, qasqyrgha ainalyp ketken adamdar arasynda ómir sýruge mýlde beyimdele almaghan óte qorghansyz jan edi. Qúday taghala  әr adamgha әrtýrli kәsipten nәsip, yryzghy búiyrghan ghoy. Sol qorghansyz aqyngha, qasiyetti qazyna – ólen-jyrdan mol nesibe búiyrghan eken. Ózin de, bala - shaghasyn da, sol berekeli yryzyqpen asyrap, halqyna qyruar olja salghan tamasha tom-tom jyr kitaptaryn tartu etip ketti. Jәrken aqyn ne jazsa da, tausylmas, ortaymas saghynyshtyng sary tenizine aranap jazdy, aqynnyn:

Tughan jerden ketkeli,

Saghynyshym kóp, tegi.

Aygha qarap úlyghan,

Men bir jalghyz kók bóri.

Aygha qarap úlysam,

Ay sarghayyp batady.

Kýnge qarap úlysam,

Kýn sarghayyp batady, - degen jýrek jardy jyry shyn mәninde «Bólinip, jarylghan   qazaqtyng múnlyq jyrshysy ekenin bar dauyspen aityp túrghanday. Ol sonday qamkónil kýide jýrgende múnayyp: «Kóp qaradym qabaqqa,  az qosyldym sanatqa», - dep jazyp edi. Onyng bәri ótken shaq, Jәke, sen әldeqashan sanatqa qosylyp qana qoymay, qazaq poeziyasynyng altyn sarayynyng tórinen oiyp túryp oryn alghan, әri eshkimge de úqsamaytyn dara túlghaly aqyn Jәrken Bódeshsin!  Endi bastalghan ekinshi ghúmyryng bayandy bolghay! Iman núryng beyishting tórinde shalqyghay! Hosh bol, 60 jyldyq jan joldas, 45 jyldyq kýieu joldas,  Jarmúhammed,  saghan Alla jar bolsyn!

Seni jәne seni joqtaghan barsha tileules agha-inilering atynan aitylghanday bolghan ózinning 1999 jyly dosymyz Aytan Nýsiphan qazasyna arnap jazghan  «Jampozym» atty ólenimen ayaqtaghym keldi:

Jampozym!  Aqylmanym! Parasatym!

Tobyrdan qarandy ýzip, dara shaptyn.

Jyr Jәrken, Súnghyla Aytan, Áz Álekeng –

Ýsheu ek, ýsh bútynday qara oshaqtyn.

 

Qapyda  short syndy ghoy ýshting biri,

Oqqa úshty súnqar tekti qústyng piri.

Jusaq ta qandy jaspen, ketpeydi eken –

Shemen bop qatyp qalghan ishting kiri.

 

Jylatyp taghdyry bir sanaly eldi,

Jasynday jaryp kirding qara jerdi.

Jautandap kózi tiri dostaryna,

Shyrqyrap qos qúlynyng qala berdi...

 

Shyng edik Talgharyna talasar búlt,

Shyng qúlap tóbe bolyp alasardyq.

Óliming qayran dosym, qúpiya ólim,

Sekildi qúlyptauly qara sandyq...

 

Jýrsek te últymyz dep,  Júrtymyz dep,

Jaqpaydy qas dúshpangha yrqymyz bek,

Shyghystyng soqpaghy kóp sýrleuimen

Baramyn sol sandyqtyng kiltin izdep.

 

Súm taghdyr sonsha óshikti nege bizge?

Bar uyn biz qaldyrghan  sebedi izge.

Topyraq jýzindi, dos, jasyrghanda,

Ruhyng qalqyp jýrdi tóbemizde.

Álimghazy Dәulethan

Abai.kz