Qarap otyrsaq, bizding memleket basshylary qyzmetterin bastaghanda Úlytaudaghy  Joshy han mazarynyng basyna baryp izet etip, aldaghy  bolashaqtaryn aiqyndaytyn әdetterin aqparat kózderinen bilip jatamyz. Aldynghy jyly preziydentimiz  Q.Toqaevtyng alghashqy saparlarynyng birinde osy Úlytaudaghy Joshy han mazarynyng basyna  arnayy barghanyn estidik.

Sonda deymin-au, Joshy han atamyzdyng basyna baryp izet etemiz de, onyn  tughan әkesi – Shynghys han babamyzdy mongholgha telip qoyamyz (әlemge  әigili  babamyzdyn  tórt úlynyn:  Joshy, Shaghatay, Ýgedey, Tóle – osylardyn  ýlkeni Joshy han emes pe?) Búl qalay? Qazekeme salsaq, alty Alashtyn  ardaqty túlghalarynyng biri – Kenesary han babamyzdyn  bas sýiegin Reseyden  elge  qaytarsaq, halqymyzdyng ruhy  kóterilip, bir jasap qalar edik deydi, óte oryndy. Al endi han Kenening týpki babasy, әlemge әigili Shynghys han babamyzdyng qypshaq – qazaq ekenin býkil  Jer sharyna pash etsek, ruhymyzdyn  kóterilgeninin  kókesi sonda  bolady. Alashtyng ruhy janyp, odan әri asqaqtap, elimizdin  tirliginde jana  lep payda bolyp, odan әri de  kemeldene  týser edik.

Senattaghy halyqaralyq qatynastar, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining tóraghasy Múhtar Qúl-Múhammed Resey dumasynyng deputaty V.Nikonovtyng arandatushylyq sózine qarsy pikir bildirgen bolatyn. Onyng «Jas Alashta» jariyalanghan ústanymynan ýzindi keltirsek, mynaday joldardy kóremiz: «Altyn Ordanyng negizin qalaghan Joshy han – Kerey men Jәnibekten Abylaygha deyingi barlyq qazaq handarynyng atasy. Joshy hannyng mazary Úlytauda, Ortalyq  Qazaqstannyng aumaghynda ornalasqan». Búl azamattyng kezinde ýkimet mýshesi bolghanyn t.b. jauapty qyzmetter atqarghan, tarihtyng qyr-syryn biletin, yaghny qara jayau emes sheneunikting pikiri. Qalay oilanbaysyn? Eger Joshy han qazaq handarynyn  atasy bolsa, onyng әkesi – úly Shynghys han babamyz kim bolghany?

Songhy kezderi «Jas Alash» gazeti Shynghys han babamyzdyng ainalasyndaghy  pikirtalastar jóninde kóp jazyp, júrtshylyqqa oy salyp jýr. Ásirese qazirgi qazaq qoghamynyng zanghar jazushysy Múhtar Maghauin men atalmysh basylymnyng belsendi avtorlarynyng biri, Qazaqstan jurnalister  odaghynyng mýshesi, zamandas inimiz Beysenghazy Úlyqbekting Shynghys han babamyz jónindegi keltirgen dәiek-derekteri kónilge qonymdy, yaghny shyndyqty  aighaqtay týsedi. Olardyng tarihy qújattardy paydalanyp zerdelegen  dәlelderi qarapayym oqyrmangha tarihy shyndyqty birtaban jaqyndata  týskendey. Áriyne, búl mening jeke pikirim. Endi aqparattarda jariyalanghan  keybir manyzdy derekterge ýnilip kóreyik.

Mysaly, qazaqqa qatysy joq orys ghalymdarynyng zertteulerin alayyq. Beysenghazy Úlyqbek bir maqalasynda («Jas Alash» №53, 02.07.2020 j.) mynaday qúndy derekterdi keltirgen. Mәselen, orystyng zertteushi ghalymy, akademik V.Fedorovtyng «Zapisky o granisah okrujaishie gosudarstvamy Rossiy» degen zertteu kitabynda bylay delinedi: (93-bet, 1997 jyl) «V sovremennoy Mongolii, hotya oni  nazyvait sebya  mongolami, fakticheski  ony prinadlejat narodam Buryatii. Kogda-to russkiye  ustanovily granisu, narod buryat raskololsya na dve chasti, lesnye y stepnye. U nih obshiye  tradisii, obychai, yazyk y daje odinakovaya odejda. Oba naroda very buddy. Ih naseleniye  ocheni malochislenno. Slovo «Mon – goll»  yavlyaetsya  kitayskim slovom. V perevode  kak «skotnikiy». Buryat – mongoly ne mogli  vystupati protiv drugih gosudarstv, takih kak velikiy Kitay y drugih imperiy. Poetomu buryaty v dannoe vremya (mongoly) ne v sostoyaniy byly togda obrazovati mirovui derjavu, tak kak ony byly ocheni malochislenny. A Chingis han y podchinyaishiyesya emu  rody, plemena byly toliko kipchakami. Ony govorily na kipchakskom yazyke (drevnekazahskom yazyke)» dep kórsetedi. Bayqasanyzdar, babamyz jónindegi dәleldemeler kóp jayttan habar bermey me?

Professor Talas Omarbekovting «Jas Alashta» jariyalanghan kólemdi maqalasynda «Shynghys hannyng atategi turaly ne bilemiz?» degen joldar  bar. Qazaq handarynyng arghy babasy Shynghys han bolyp tabylatyny  tarihta dau tughyzbaydy. Alayda Shynghystyng ruy bórjyghyn-qiyat bolghanyna  qaramastan, qazaq arasynda odan taraghan aqsýiek әulet ókilderinin  osy rugha jatatyny aitylmay, olardyn, yaghny qazaq handary men súltandarynyn  rulyq shejirelerde tóreler dep atalatyny taghy belgili. Olay bolsa Shynghys han da tóre emes pe? Búryn qiyattan taraghan Shynghys han úrpaghy  qalaysha tóre atanyp ketti dep kórsetedi. Búl faktiler jóninde zertteushi  ghalymdar bir mәmilege keler dep oilaymyn. Al endi osy qiyat ruyna birshama toqtalayyq.

M.Maghauinning «Qazaq eli kz» gazetinde (№1, 18.03.2020 j.) «Shynghys handy  men qazaq ýshin jazdym» atty maqalasy kóp jaylargha jeteleydi. Onda  Degin degen fransuz oqymystysy Shynghys handy týrki dep jazdy. Keyin bizding imperiyalyq sayasat ýshin týrik bolmauy kerek boldy. Osy maqalada jәne bylay dep kórsetilgen: «Al bizding qazaqtargha tanghalamyn, jýz ret «Shynghys han – qazaq» dep aitsang da, miyna qonbaydy. Shynghys han qazaqta  asyl núrdan jaralghan әulie sanalady. Altyn Ordany eseptemegende, qazaqty neshe jýz jyl Shynghys han úrpaqtary biyledi. Arydan bastasaq, Múrat aqynnyn, Maghjannyn, Shәkәrimning ólenderi, Abaydyng aitqandary bar. Ghúmar Qarash: «Shynghys handyq qúrghan el – Qaraqypshaq Qobylandylar tughan el», –  dese, al Múratta «Oyyl da, Qiyl, Jem, Saghyz, Qayran Salanyng jatqan anghary-ay, Aq sәldeli pirlerding meshitke jaqqan shamdary-ay, Kәpirden tendik alugha qaytyp ta tuar deymisin, Músylmannyng balasy  Shynghystan tughan handar-ay» degen joldar bar». Odan bólek, zanghar jazushymyz «Shynghys han qiyat ruynan shyqqan. Qiyat qazaqtyng shanyshqyly  ruynyng qúramyna engen. Sonday-aq aday da ejelgi qiyat esiminde. Shynghys han әuleti «tóre» atandy, Altyn Ordagha jalghas Qazaq ordasynyng barlyq hany – Jәnibek pen Kereyden  bastap, Kenesarygha deyingi aralyqtaghy qazaq últynyng aruaghyn kótergen úly túlghalar taghy bar. Búlardyng ishinde Alash arystarynyng kósemi Álihan Bókeyhan da bar» deydi.

Áriyne, aqparat aidynynda Shynghys han babamyz turaly aitys-tartystar jetip-artylady. Mening armanym – jarty әlemge ýstemdik jýrgizgen úly Shynghys han babamyzdy óz úrpaqtarymen qauyshtyru qareketi qana. Ári  qaray bir týiinge kelu zertteushi, tarihshy ghalymdardyng enshisinde. Tarihi  shyndyqty jasyrugha, qorlaugha  bolmaydy. Tipti Jaratushynyn, kerek  desenizder, ótken tarihtyng aldynda kýnәgha batpaymyz ba? Kezinde  slavyandardy ýsh jarym ghasyr bodandyqta ústaghandyqtan, býgingi kýni Resey  elinen qorqasoqtap, әigili Altyn Orda imperiyasyn biz memleketimiz dep, al Shynghys han babamyzdy ashyq týrde bizding ata-babamyz dep aita almay kelemiz. Nege? Bir jaghynan, qara qytaydan da yghysamyz, olardy da batyr babalarymyz bir jarym ghasyr ózine tәueldi etip baghyndyrghan. Endi kelip búl orekenderding qúqayynan qorlyq kórip otyrmyz.

Búryndary Jirinovskiy, Limonov degender qazaq jerine kóz alartyp úlityn bolsa, býginde Resey dumasynyng deputattary V.Nikonov, E.Fedorov  degender de aitaqtaytyn boldy. Kórshiles, tatu dospyz dep jýrgen memleketting preziydenti V.Putin olardyng qoltyqtaryna su býrkip, «qazaqta  búryn-sondy memleket bolmaghan» dep sandyraqtaghanyn qaytemiz?! Men aitar edim, búl arandatushylyqtar әdeyi úiymdastyrylghan qiytúrqy  әreketter dep. Sondyqtan búlardyng kózderin baqyraytyp qoyyp, úly Shynghys han babamyzdyng qypshaq – qazaq ekenin býkil әlem aldynda pash  etuimiz kerek (olar XIV-XV  ghasyrlarda Qazaq handyghynyng qúrylghanyn  tarihtan bile túra, osynday ittik jasap otyr). Sonda ghana búl sabazdar sabasyna týsedi dep esepteymin. Qalay  bolghanda da, búnday qoqan-loqy әreketterin jalghastyra beretin bolsa, búl elmen aramyzdy short ýzip,  terezemiz teng bolu ýshin taytalasuymyz kerek. Bizding qauqarsyz biylik ótken  otyz jylda óskeleng úrpaqtyng sanasyn әbden ulady. Býginde búl  orysshyl  biylik ýshtildilikti úrandatyp, jas órenderimizdi mәngýrt qylyp boldy. Astanamyzgha barsaq, jastarymyz tek qana orys tilinde shýldirlep jýredi.  Qalay qazaqy el bolamyz? Búlardyng basqynshy әreketterine toytarys  bermesek, qoqandauyn ýdete beredi.

Reseyde bizding qazaqtardan qamqorlyq kórgen halyqtar az emes. Ondaghy   týrkitildes bauyrlar da qazaqtyng basyna auyr kýn tusa, at-tonyn ala qashpas (orystardyng әlimjettik tirlikterining týbi týrki әlemining qayta jandanuyna әser etui bek mýmkin). Onyng ýstine búl elde óz bauyrlarynyng taghdyryna  arasha týsip, araaghayyndyqqa baryp, әlemdik  qauymdastyqtyn  nazaryn audaryp, yqpal etetin millionan astam qandastarymyz taghy bar. Eger de basqynshylyqty kózdeytin búl  arsyz memleket qara niyetterin jýzege asyrugha әrekettenetin bolsa, onda Kenes Odaghynyng kebin kiyedi. Yaghny óz-ózinen ydyrap tynady.

Sóz sonynda aitarym, eger jogharyda kóterilip otyrghan mәsele ong sheshimin  tauyp jatsa, elimizde tirkelgen barlyq elshilikterden ókilder, Shynghys han babamyz jónindegi zertteushi ghalymdardy әr taraptan jinap,t.b. shendi-shekpendilerdi shaqyryp, ortalyq qalamyzda halyqaralyq ghylymi  konferensiya ótkizip, sheshimin býkil jahangha pash etuimiz kerek. Mәselening týiini sheshilse, astanamyzdyng kórikti jerinde úly Shynghys  han  babamyzgha  zәulim eskertkish ornatylghany abzal. Yaghny halqymyz baba ruhynan nәr alyp, susyndap jýrsin. Sizder ne deysizder?

Qamysbay Besenbergenúly

Abai.kz