Aqtauda júma kýngi kidiristen keyin qayta jalghasqan sot prosesining 23-sәuir kýngi 20-shy otyrysynan Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, sudiya Aralbay Naghashybaevtyng advokat Sәulebay Sansyzbayúlyna sógis jariyalap, múny hattamagha kirgizuden bastalghan.

Odan song eshqayda ketpeu jónindegi qolhatpen jýrgen sottalushy Múqashevting (kәmeletke tolmaghan) Janaózennen әli kelip jetpegendigi belgili bolghan. Advokattyng zandy ókil ekendigine silteme jasap, onyng qorghaushysy Múqashevsiz bastay berudi úsynghan, biraq búl qabyldanbaghan.

Sottalushy Amanjolov barlyq 37 sottalushynyng atynan, qaru qoldanghan poliyseylerge jәne úryp-soghular men azaptaulargha qatysqan qúqyq qorghau organdarynyng ókilderine mýmkin bolghan býkil zandy sharalardy qoldanudy ótinip, talap-tilek jasaghan. Sudiya talap-tilekti qabyl alyp, ony iske qosugha qauly etken.

Sol eki arada anasymen Múqashev ta kelip jetken.  Sudiya olargha - taghy da keshikken jaghdayda sanksiya qoldanatyndyghy jóninde eskertken.

Advokat Biysekeshev óz qorghauyndaghy Múnaytpashev jaghynan qosymsha eki kuәni mәlimdegen.

Búdan әri 11 kuә súralghan.

Aqtauda júma kýngi kidiristen keyin qayta jalghasqan sot prosesining 23-sәuir kýngi 20-shy otyrysynan Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, sudiya Aralbay Naghashybaevtyng advokat Sәulebay Sansyzbayúlyna sógis jariyalap, múny hattamagha kirgizuden bastalghan.

Odan song eshqayda ketpeu jónindegi qolhatpen jýrgen sottalushy Múqashevting (kәmeletke tolmaghan) Janaózennen әli kelip jetpegendigi belgili bolghan. Advokattyng zandy ókil ekendigine silteme jasap, onyng qorghaushysy Múqashevsiz bastay berudi úsynghan, biraq búl qabyldanbaghan.

Sottalushy Amanjolov barlyq 37 sottalushynyng atynan, qaru qoldanghan poliyseylerge jәne úryp-soghular men azaptaulargha qatysqan qúqyq qorghau organdarynyng ókilderine mýmkin bolghan býkil zandy sharalardy qoldanudy ótinip, talap-tilek jasaghan. Sudiya talap-tilekti qabyl alyp, ony iske qosugha qauly etken.

Sol eki arada anasymen Múqashev ta kelip jetken.  Sudiya olargha - taghy da keshikken jaghdayda sanksiya qoldanatyndyghy jóninde eskertken.

Advokat Biysekeshev óz qorghauyndaghy Múnaytpashev jaghynan qosymsha eki kuәni mәlimdegen.

Búdan әri 11 kuә súralghan.

60 jastaghy múnayshy Múqan Toyqúliyev ózining 17-jeltoqsanda alanda bolghanyn, alandy kóptegen soldattar qorshap túrghanyn, al ondaghy júrttyng oq atpaudy ótinip, beybitshilikke shaqyrghandyghyn, әldebir «komandirdin» (kuә onyng әskery ataghyn aiyra almaghan) jinalghandardyng ókilin «kelissózge» shaqyrghandyghyn, eshkim qozghala qoymaghasyn, onyng ózining barghanyn, «komandirlerdin» (bireui qazaq, bireui orys): «Adamdardyng jinaluyna, tipti úrandar ústauyna da bolady, biraq belgili qashyqtyqqa sheginsin», - degenin, sodan song júrttyng sheginip túrghanyn aitqan.

Keyin, 20-jeltoqsan kýni saghat 22-lerde, Toyqúliyevti polisiya kelip alyp ketken. Ol jóninde K+ telearnasy kórsetken habardan bilgenderin aityp, kómegi ýshin alghys bildirip, bosatyp jibergen. Odan әri birneshe ret kuә retinde shaqyryp, kýdiktilerding fotokestelerin kórsetken. Toyqúliyev eshkimdi tanymaghan song ol ýshin tergeushiler «tanyghan».

Advokat Sәrsembina: Siz fotolardan Jarylqasynov pen Aqjigitovti tanypsyz. Olar jóninde ne aita alasyz?

Toyqúliyev: Myna 37 adamnyng ishinen (sottalushylardy kórsetken) men tek Núrlan Asqarúlyn ghana bilemin. Ol mening tuysymnyng úly. Basqa eshkimdi bilmeymin. Al fotokestelerge kelsek, bylay boldy: mening kózim fotolardyng birine kidirse boldy, tergeushi birden: «Osy ma?» - dep sausaghymen núqidy. Olay etuge bolmaydy ghoy! Men olardy bilmeymin, 16-jeltoqsanda eshqaysysyn kórgen joqpyn, óitkeni kýni boyy, keshki saghat 7-8-ge deyin júmysta boldym, sondyqtan fotolargha qatysty aitylghandardyng barlyghynan bas tartamyn.

Bauyrjan Tolqúlov (familiya anyq aitylmaghandyqtan qate boluy da mýmkin), UOS-5-ting búrynghy júmysshysy, ereuilge qatysyp, alanda bolghandyghyn, biraq 15-jeltoqsan kýni joldastarynan (naqty kimder ekeni esinde joq) Saqtaghanovtyn: «Bizding problemalar sheshilmeydi», - degenin estip, alannan ketip qalghandyghyn, keyin ony kuә retinde shaqyryp, beyneler qaruytyp kórinetin nashar kserokóshirmeler tәrizdi fotokesteler kórsetkenin, odan eshkimdi tanymaghanyn, eshkimning tonaugha, órteuge, atugha shaqyrmaghanyn, tayaq ústaghan eshkimdi kórmegenin aitqan.

Sottalushy Besmaghambetov: Sen nege 25-ine senimen birge bizdi, 11 adamdy, prokuraturada úryp-soqqanyn aitpaysyn?

Tolqúlov: Basqalardy bilmeymin, al meni sәl qorqytqysy kelse kerek, tek bir-aq ret ishimnen úrdy. Men múny úryp-soghu dep eseptemeymin.

Advokat: Kim úrdy? Qayda? Qasynyzda kim boldy?

Tolqúlov: Aslan esimdi tergeushi, prokuraturada, biraq taghy da qaytalaymyn - men múny qysym dep eseptemeymin. Qasymda Jaras Besmaghambetov, Adabay, basqalar boldy.

Osydan keyin advokat Juaspaeva, ghimarattyng dәlizinde bәri estilip túrghandyqtan, sudiyadan ondaghy súralmaghan kuәlardy shygharudy ótingen. Sudiya onyng ótinishimen kelisken.

J.Nauryzov pen A.Kerjanovty, ereuilge qatysyp, alanda bolghan múnayshylardy, 16-jeltoqsanda otbasylyq jaghdaylarymen alannan erte ketip qalghandyqtan jәne alibiyleri bolghandyqtan búl is boyynsha jauapkershilikke tartpay, kuәlar retinde tirkegen.

Sottalushy Ertay Ermúqanovtyn anasy Baqtygýl Ermúqanova óte tolqyp sóilep, úlynyng múnayshy bolsa da ereuilge qatyspaghandyghyn, 16-jeltoqsanda týngi auysymnan kelip, saghat 15-ke deyin úiyqtaghandyqtan alanda tipti meyram kýni de bolmaghandyghyn aityp: «Biz meyramdargha barmaymyz, onda ne isteymiz? Kiyiz ýilerde bastyqtar iship-jeydi, al bizderdi jaqyndatpaydy da», - degen. Poliyseylerding Ertaydy 23-jeltoqsan kýni týnde alyp ketip, bir ay boyy kezdestirmey qoyghanyn, úly ústalyp ketken song 1-2 kýn ótkende kórshilerining úly Berden Qojamberdiyev kelip, Ertaydy ózining kórsetuimen tútqyndaghanyn, búghan ony úryp-soghu, qorlau arqyly mәjbýr etkendigin jylap túryp aitqanyn mәlimdegen.

Prokuror: Tintu ýstinde sizding ýiden etiyketkalar tabylghan. Tergeuding payymdauynsha, olar tәrtipsizdikter kezinde úrlanghan kiyim-keshekten boluy mýmkin. Olar sizde qaydan jýr?

Ermúqanova: Búryn demalysqa baru mýmkindigim bolghan joq, al byltyr Almatyny kórip qaytpaq bolyp bardym, sonda kiyim-keshek satyp aldym, óitkeni onda baghalar tómendeu. Búl sonyng etiyketkalary. Qaytarda poyyzben kele jatyp, vagonda jýrip satushydan nemereme oiynshyq pistolet satyp alyp edim, tintu ýstinde ony da alyp qoydy.

Núrjanov Erlan, «Semser» kýzet firmasynyng qyzmetkeri, aldyn-ala tergeu kezinde bergen barlyq kórsetulerinen bas tartyp, óz әriptesi Mels Sarybaevqa úryp-soghu men qorqytyp-ýrkitulerden song jala japqanyn moyyndaghan. Aytuynsha, kelip ýiinen alyp ketken belgisiz adamdar jolshybay mәshinanyng ishinde-aq onyng Sarybaevty «bankomat tonaushy» retinde kórsetuin talap etken. Ol kónbegesin aldymen mәshina ishinde, odan song prokuraturada úryp-soqqan, «elektroshokermen qinaymyz», «otyrghyzamyz» dep qorqytqan. Eger kórsetu berse, QPK-ning 100-babyn (kuәlardy qorghau) qoldanamyz jәne shyn esimindi jasyramyz dep uәde bergen.

Núrjanov: Meni syndyryp tastady, sondyqtan hattamagha qol qoydym.

Al Sarybaevty tútqyndaghan song Erlan onyng anasyna barlyq shyndyqty aityp, moyyndaghan.

Ereuilge qatysqan múnayshy Tólekbaev Aqberen 16-jeltoqsan kýni basqa qalada emdelude bolghandyghyn, sol kezde oghan ýiinen telefon soghyp, «poliyseyler garaj esigin búzyp kirdi» dep habarlaghandyghyn, onyng búl garajdy ózining jaqyn tuysy B.Nepesten bólip-bólip satyp alghandyghyn, onda jýrmeytin eski avtomobili men týrli zattar, arasynda paydalanylghan avtomay qúyly ydystar da túrghandyghyn aitqan. Ýige qaytyp oralghan song ony polisiyagha shaqyryp, әlgi avtomaygha bola birden «órteuler dayyndadyn» dep aiyptaghan. «Anda aparyp, mynda aparyp», qysym kórsetken.

Kuәlar O.Áneshev, R.Mәulibaeva, A.Aqqúlova, V.Jolmúhambetova aldyn-ala tergeu kezinde bergen kórsetulerin rastaghan.

Sot otyrysynyng ekinshi jartysynda súralghan kuә, Janaózen qalalyq mәdeniyet bólimining bastyghy Aldasheva Gýljazira ózining B.Nepeske qatysty búrynghy kórsetulerinen bas tartqan. Anyqtalghany, ol búryn túrghan kóp qabatty ýide Nepespen kórshi bolghan, sondyqtan, tergeushiler tanu ýshin fotokeste úsynghan kezde tanys beyneni kórip, oilanbastan sony kórsete salghan. Al shyndyghynda 16-jeltoqsan kýni ol ony kórmegen. Aldasheva tergeushilerding fotokesteni («fotoalibomdy») onyng júmysyna, әkimdikke alyp kelgendigin aitqan.

Sudiya (tandanyp): Sizge júmysqa?

Aldasheva: Iya, tura júmysyma.

«Semser» firmasynyng kýzetshisi Bólekbaev Súltanbekti súrau barysynda búl firmanyng «ÓzenmúnayGazdyn» búrynghy bastyghy Kiyikbay Eshmanovtyn ýiin kýzetkendigi anyqtalghan.

Advokat: Qoldarynda qaru - vinchester bola túra kýzetshiler nege eskertip oq atpaghan?

Bólekbaev: Óitkeni ol qaru oq atugha jaramsyz boldy.

Ereuilge qatysqan múnayshy Batyrov Berdibek búrynghy kórsetulerinen bas tartqan. Ol da ózining úryp-soghu men azaptau saldarynan joldastaryna jala jabugha mәjbýr bolghandyghyn mәlimdegen. Berdibekti 17-jeltoqsanda-aq ÚQK-ge shaqyryp, birden qorqyta bastaghan, sausaqtarynyng arasyna avtoqalam salyp búraghan, úryp-soqqan. Kuә jauaptaular kezinde aitylghan eshqanday «shtabty» bilmeytindigin, ony tergeushining ózi aitqandyghyn kórsetken.

Batyrov: Tergeushiler jauaptap, kezek-kezek úryp-soqty, sodan song hattamalargha qol qonggha mәjbýr boldym...

Sonymen, biylik Janaózende ózi úiymdastyrghan órteuler, qiratular, tonaular men qandy qyrghyn saldarynan materialdyq zardap shekken qarapayym halyq ókilderin aldap-sulap, sotqa shaghymdar jazghyzyp edi, múnyng shyn mәninde sottalushy múnayshylardy nahaq aiyptau sharasy ekenin  bilgen boyda júrt shyghyn óteu jónindegi talaptarynan jappay bas tartty. Tergeushiler, prokurorlar men sot «jәbirlenushi» retinde dayyndaghan, al shyn mәninde «jogharghy jaqtyn» búiryghymen 16-jeltoqsanda beybit halyqqa qarsy oq atyp, qyrghyn salghan poliyseyler bir de bir sottalushylynyng eshqanday kinәsin kórsete almay, kerisinshe, sottalushylar tarapynan adam óltirushiler men úryp-soghyp, azaptaushylar retinde jappay әshkerelendi. Tergeushiler úryp-soghular, azaptaular men qorqytyp-ýrkituler arqyly «qylmystaryn moyyndatqan» sottalushylar sot prosesinde ózderining búrynghy kórsetulerinen jappay bas tartyp, tergeuding býkil fashistik әdis-tәsilderin ashyp berdi. Kezek kuәlargha kelip edi, olardyng arasyndaghy poliyseylerding ózderi shyn mәninde úryp-soghushylar men azaptaushylar ekendigi, al, qarapayym azamattar - taghy da sol tergeushiler úryp-soghu, azaptau men qorqytyp-ýrkitu arqyly «dayyndaghan» jalghan kuәlar ekendigi aiqyndalyp jatyr.

Sóitip, sayyp kelgende, shyn mәnindegi aiyptaushylar kim, aiyptalushylar kim ekendigi jóninde onsyz da aldyn-ala belgili bolghan ashy shyndyqty endi sot prosesining ózi meyilinshe jәne esh kýmәnsiz dәleldep berdi deuge tolyq negiz bar. Endeshe, olardyng ornyn auystyryp, әr nәrseni jәne әr kimdi resmy týrde óz atymen ataytyn uaqyt kelgen bolar? Álbette, eger osynau masqara sot prosesin dayyndap, úiymdastyryp, ótkizushilerde ar-úyattyng tym qúryghanda tittey bir qaldyqtary saqtalyp qalghan bolsa...

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 23-sәuiri.

«Abay-aqparat»