IV

Gomindannyng Shinjyangha arnaghan sayasatyn alghashynda Jushaulyang әkelse de, azuly әskery qolbasshy sahnadaghy róldi tolyq atqara almay, tez tanylyp qoyghan. «Appastyn» qandy qyrghyny jetesine jetken qúsaly halyq «jappas» kelgen song buyrqana týspesin be? Sol tasqyndy tynyshtandyru ýshin Jyang Jiyeshi ózining eng «ónerli» artiysi U Júnshindi ótken kýz basynda jiberip edi.

U Júnshin jetilgen uly tyrnaghyn ishine býgip, halyq haline qayghyrghansy jetti. Ejelden el satyp, halyq jep әdettengen shúbar tós aqsaqaldardyng auzyna búl men shәidi top-tobymen tyqpalaugha kiristi. Múnyng aty «halyqtan hal súrau» edi. «Qan isher Shyng Shysay qamap ketken adamdaryndy týgel azat etemiz» deytin sózben búl da auzyn kópirtip aldy da, ózine qyzmet kórseter dep sengen qytay tildilerding eki-ýsheuin ghana týrmeden shyghara qoydy. «Jastar Júnhua Mingonyng keng qúshaghynda erkin jasaydy» dep alyp, artyna qayyryp túrghan qolymen mektep oqushylarynyng óz ýilerine jazghan hatyn da tekserip túrudy búiyrdy...

Tanerteng kóshege shyghyp bara jatqanymda Kәmenning hat jónindegi tergeuine ilinuim osy «erkindik» sayasatty eskermey jauap beruimnen edi. Kәmenning aldyna týsip, anduyna qalmaudyng syltauyn tauyp «jataqhanada qalypty» degen sol hatty qaytyp kele sala jazdym da konvertke sala qoydym.

Endi bas múghalimge tapsyryp bere qoyayyn degen oimen jýgirip jetkenimshe aldymnan Kәmen shygha keldi de, arsyldap túra qaldy:

IV

Gomindannyng Shinjyangha arnaghan sayasatyn alghashynda Jushaulyang әkelse de, azuly әskery qolbasshy sahnadaghy róldi tolyq atqara almay, tez tanylyp qoyghan. «Appastyn» qandy qyrghyny jetesine jetken qúsaly halyq «jappas» kelgen song buyrqana týspesin be? Sol tasqyndy tynyshtandyru ýshin Jyang Jiyeshi ózining eng «ónerli» artiysi U Júnshindi ótken kýz basynda jiberip edi.

U Júnshin jetilgen uly tyrnaghyn ishine býgip, halyq haline qayghyrghansy jetti. Ejelden el satyp, halyq jep әdettengen shúbar tós aqsaqaldardyng auzyna búl men shәidi top-tobymen tyqpalaugha kiristi. Múnyng aty «halyqtan hal súrau» edi. «Qan isher Shyng Shysay qamap ketken adamdaryndy týgel azat etemiz» deytin sózben búl da auzyn kópirtip aldy da, ózine qyzmet kórseter dep sengen qytay tildilerding eki-ýsheuin ghana týrmeden shyghara qoydy. «Jastar Júnhua Mingonyng keng qúshaghynda erkin jasaydy» dep alyp, artyna qayyryp túrghan qolymen mektep oqushylarynyng óz ýilerine jazghan hatyn da tekserip túrudy búiyrdy...

Tanerteng kóshege shyghyp bara jatqanymda Kәmenning hat jónindegi tergeuine ilinuim osy «erkindik» sayasatty eskermey jauap beruimnen edi. Kәmenning aldyna týsip, anduyna qalmaudyng syltauyn tauyp «jataqhanada qalypty» degen sol hatty qaytyp kele sala jazdym da konvertke sala qoydym.

Endi bas múghalimge tapsyryp bere qoyayyn degen oimen jýgirip jetkenimshe aldymnan Kәmen shygha keldi de, arsyldap túra qaldy:

- Ei, sening әlgi tanertengi hatyng qayda? Pochtagha óz betinmen.. eshkimge kórsetpey óz betinmen salyp jiberipsing ghoy!

- Olay emes shyghar, Kalausy! Olay emes?!...

- Solay bolghan, Kәzenge tapsyrmapsyn!

- Taba almay qoyghanmyn, jana taptym Kalausy!

- Qane?!

- Mine!...

Kәmen ashyq konvertten hatty suyryp alyp qarap jiberdi de:

- I... mine solay!... jýr beri!- dep erte jóneldi tәrtip bólimine.

- Kalausy, Kalausy!... Ár klastyng óz bas múghalimi tekserushi edi ghoy?

- Endi myna men tergeymin! Osy mekteptegi qazaqsha hat býginnen bastap týgelimen mening qolyma ótti, bilip qoy!

Búl mәnsaptyng baghana alannan qaytysymen tәrtip mengerushige kelip mening hat jayyndaghy sózimdi jetkizu arqyly jetken biyigi ekenin týsine qaldym. Tәrtip bólimine qarasty bir kishkene bólmedegi jalghyz oryndyqqa otyra qalyp, tergey jóneldi:

- Tanertengi hat qayda?

- Osy!

- Nege múnshalyq qysqa jazylghan?... Asyghys sýikey salghansyn!

- Ýige ýnemi osylay qysqasha amandyq aita salamyn.

- Meni búl sózben aqymaq qyla almaysyn, shynyndy ait!

- Al, shynym sizshe qalay?- dep tigile qaradym.

- Tanertengi hatty jóneltip jibergensing de, meni aldau ýshin asyghyp, osyny jaza salghansyn, mine osylay!

- Endeshe jeksenbi ghoy, býgin jýrgen joq. Barynyz da, pochtahanadan tauyp әkelip, meni jazalay beriniz!

Kәmen aqyryp qaldy.

- Qay pochtagha salghanyndy ózing bilesin, tap ózin!

Mening de aqyranday jauap qayyratyn jónim tabylyp edi, aldaghy mindetimdi eskerip egestirmegim keldi de bәseng ýnmen sóiledim:

- Kalausy, osydan basqa jazghan hatym joq, sondyqtan izdemeymin. Senbeseniz izdeytin mindet sizdiki. Bas pochtagha mening atym men adresimdi aityp telefon berseniz, bar bolsa sizge qaytaryp bere saluy sózsiz. Al sózsiz iske endigi sóz kereksiz! - dep shyghyp jýre berdim.

Sary jýzi qyzghylt tartyp, tyghyla qaldy Kәmen.

- Kórermiz әli kerekti-kereksizin!

Búl it keyin taghy da taqymday qalsa arashashy bolsyn degen oimen osy jauabymdy Kәzenge bayandap shyqtym.

- Múnysy bolmapty!- dep qaldy Kәzen. Yzalanghandaghy daghdysynsha, bet úshy almaday qyzara qaldy....

Kәzenning aldynan shyghysymmen-aq «Shyghys Týrkistan» jónindegi isti búrynnan syrlasyp jýrgen Quatqa tolyq sóilep berip edim, jarnamany inirdegi sabaq pysyqtau uaqytynda eptep oqyp shyqty da, juan basyn sipalay berdi.

- Bolady, tәuekel,- dedi jataqhanagha qaytyp bara jatqanymyzda, - endi osy jarnamanyng eki núsqasy da mende bolsyn, osy qazir-aq jyljytyp jibereyin. Mekteptegi tynshy emes sabaqtastardyng barlyghy oqyp bolghan song ózimizge qaytyp keletin amal qoldanamyn!

- Qalay qaytady bizge?

- Árbir sabaqtas ózi alghan adamyna qayta tapsyryp bere berse, qaytyp maghan kelmey me? Ózim bergen adamgha «tauyp aldym» dep qana qoyamyn... Al, shyraghym, úiymgha resmy tartu mәselesin osy jarnamany bәrine oqytyp bolghan song bayqap jýrgizelik. Ózdiginen sybanyp shyghushylar kórine qalar da, úitqy kýshimizge ainalar. Múndaylar ózdiginen kelip, senimdi aqyldasady, kóresing әli!

- Ol da mýmkin... Biraq, oqityn adam asa saqtanyp oqysyn...  Jau qolyna týsirip almaudy myqtap tapsyryp bersin bir-birine. Eger bireuinen oqys ketse, ózi ghana dәrethanadan tauyp alghan bolsyn...

«Eki mollamyz» sóitip el aralap jýre berdi. Bireui ekinshi jyldyq klastaghy bir dosyna, jәne biri sol keshte Yntyqbaydyng «auylyna» qonghanyn bildim. Yntyqbay ertenine tanerteng menen aqyryn ghana sybyrlap súrady:

- Bir qyzyq hat tauyp alypty bireu, oqydyng ba?

- Oqymadym, ne hat eken ol?

Oqymasang qayta tauyp bir kórseteyin saghan, sonan song әngimelesermiz.

Saghat ara demalys kezinde osylay eki-ekiden ghana kýbirlesuler kóbeye berdi. Bizding klastaghy ýnsiz kýreng Sәbitten basqasy týske sheyin týgel-aq oqyp bolghan siyaqty, jaynan-jaynang qaghady, bir-birine qarap. «Basqalardyng bәri oqyp bolghanda búl oqymay qalsyn ba» degendey, Tileuqan qu maghan jyltyn-jyltyng qaray berdi...

Týsten keyin birinshi saghattaghy memleket tili sabaghyna Kәmen kirip kelgende tәrtip boyynsha ornynan túryp әdep kórsetuding ornyna kóbi shalqalay qalysty.

- Ne boldy senderge, әdep qayda? ... nemenesinder sender? - dep zekidi «Kalausy». Eshqaysysy ýn qatpay qoyghan son, «sayasy leksiyasyn» taghy bastay berip edi. Álgi algha qarap shalqalaqtaghandar, endi artqa qarap otyryp aldy. Isting nasyrgha shauyp bara jatqanyn bayqap otyrghan Quat pen Yntyqbay maghan qaray berdi. Búl ýsheuimizden syrt Oralqan men Sәbit qana ong qarap otyr eken.

- Beri qarap otyryndar, tәrtip qayda?- dep aqyrdy Kәmen. Eshkimnen ýn shyqpady. Kalausynyng topyraq sary jýzi bir agharyp, bir qyzardy. - Ei, siyrlar, túryndar oryndarynnan. Oqyghylaryng kelmese shyghyp ketinder! Eshkimnen jauap ala almaghan song Kalausynyng mysy qúrydy bilem, klass bastyghyn túrghyzdy.

- Oralqan!... Myna ittering ne deydi, aitshy maghan!

Partanyng qyspaghynan qarnyn kýshene suyryp әreng shygharghan Oralqan bir kýrsinip alyp, myrs ete týsti:

- Bilmeymin, múghalim!... Oqu bitiretin jylymyz kelip qaldy ghoy, biyl hanzu tili sabaghyn oqy almay qaldyq. Soghan ókpelep otyrghan shyghar?

- Endeshe búl pikirlerindi dúrys aitpay, shoshqasha nege kýrjiyesinder?.. Kimge arqalanasyndar osy, sony aitshy! Senderdi qútyrtqan kim?! - Shoshqa degenge Oralqan da shamdanghanday, partasyna qarnyn qayta nygharlap jiberip, otyra ketti.

- Ei, sen túr!- dep Kalausy meni núsqady. - Kimge arqalanasyndar osy, sen aitshy!

Men «kózge týspeu» ýshin ghana әreng shydap otyr edim. Áreng týregelip, juas jauapty әren-pәreng taptym.

- Arqalanatyn eshkimim bolmaghan song sizge qarap otyrmyn ghoy Kalausy, kórinizshi, mine,- dep oryndyqty bóksemen qoyyp qalghanymda teris qarap otyrghandar myrs-myrs kýlip jiberdi. Kәmenning «kýrjiyesinder» degen sózi shyqqaly qatty kýrjiyip, búqasha sýze qarap otyrghan Yntyqbaydan basqasy týgel kýlip edi. Búl soyqan isti bastaushy kim ekenin aiyra almay túrghan Kәmen osy kýlkini paydalanyp ekinshi qyryna ala qoydy.

- Onday talaptaryng bolsa, dúrys qarap otyryp-aq aitsandar bolmay ma?... Al, beri qarap otyryndar, memleket tili sabaghyn bastadyq!

Kópshilik múnysyna miyzey qoymap edi, endigi qyr kórsetuding qisyny tabylmay qalaryn bayqaghan Quat kiristi sózge.

- Sabaq bastayyq dedi ghoy, sabaqtastar, ong qarap otyralyq.

Kópshilik bir-birlep onyna kele bastady...

Endigi qynyratqudyng qisynyn taba almay otyrghanymyzda qoltyqqa týrtuding qisynyn Kalausynyng ózi tapty. Hanzu tili sabaghyn «Júnhua, Júnhua, o, Júnhua» dep bastady. Múnysy әldeqashannan jattalyp bolghan, Gomindan oqulyghy alghash kelgende-aq ótilgen sabaq edi. Sony hanzusha bir-bir sóilemnen órshelene oqyp, qayta-qayta aitqyzdy. Keudesin asqaqsy kerip, ýstemdigine masattanghan keyippen qasaqana nygharlap oqidy, óz ishinen: «mening arqalanatynym - ýstindegi osy Júnhua Mingo» dep tizerlegendey bizdi.

«Júnhua, Júnhua, a, Júnhua,

Bes myng jyldyq tarihy bar Úly Júnhua!

Bes jýz million halqy bar alyp Júnhua!

Tendessiz parasatty dana Júnhua,

Tendessiz qúdiretti batyr Júnhua!...»

Kәmen sony shalqalap oqyp, kespeltek tanauy qonqiya týsti de, oqushylary syrt ainalyp tonqiya týsti. Sol tanaugha qaratqan arqa qaytadan kóbeydi sóitip. Ústazynyng tanauyn qonqiytqan Gomindannyng uy edi de, oqushylarynyng arqasyn qampiytqan molla jarnamasynyng buy edi.

«Kalausy» oqulyqtyng ýstinen oqushylaryn syghalay andyp oqyp túrdy, men qabaghymnyng astynan qalt jibermey barlay qarap otyrmyn. Ekeumizding de bilmegimiz - osy sayysty bastaushy myqtylar. Kalausy olardy soghu ýshin izdep túr da, men olardy syltaumen qúraldandyryp, osy tynshynyng ózin soqtyru ýshin izdep otyrmyn.

Sol sabaqtyng әr jolyn ýsh retten qaytalap, ýsh ret aitqyzyp shyqqan Kәmen endi qyzyl siyagha malynghan bormen qara taqtagha jazdy:

- Búl osy kitaptyng ishindegi eng jaqsy sabaq, jattap alularyng qajet... Taghy da erip oqyndar,- dedi sonan son, men janaghyday bir sóilemnen oqyghanda, sender odan eki ese joghary dauyspen qaytalap oqisyndar. Sonda tez jattalady. Al, oqydyq!

Kalausy bizge qadaghalay qarap túryp, alghashqy sóilemin qayta bastap oqyghanda beseuimizden basqa eshkimnen ýn shyqpady.

- Beri qarap otyryndar!- dep aqyryp qalghan Kәmen kenirdekshe týtikterine zaqym keltirgendey, alqymyn sipalap biraz túrdy da, tamaghyn qyryna týsip qyrylday sóiledi, ei, joyyttar, búl sabaqqa teris qaraghandaryng onbaghandyqtaryndy eskerinder!... Maghan ghana emes, Júnhua Mingogha qarsylyqtaryndy kórsetedi! Beri qarap oqisyndar ma, joq pa?!

- Oqymaymyz senen!- dep eki jerden ekeu kýbirlep edi. Sol sózdi bәri bir-aq kóterdi. - Ket!... Ket aldymyzdan! Shyq klastan!

Alghashqy shyqqan bayau kýbirler - Serәli men Salyqtyng ýni edi. Kәmen olardyng kim ekenin bile almay alaq-júlaq qaraghansha, songhy qatal zekuler tasqynday lap ete týsip, ózin ilip әketkendey, bordy laqtyryp tastap, shygha jóneldi.

- Tym asyghys is qyldyndar-au, shyraqtar,- dep Quat basyn sipap, jan-jaghyna qaray berdi.

- Jә, sender neghyp qaltyray qaldyndar? - dep Salyq qyzaraqtady. - Jandaryndy alsa, Qúday almay ma, Kәmen alushy ma edi?

- Búl atannyng auzyn... ne istemedi uyzge? - dep Týgelbay gýj ete týsti. - Jaqshy kórineyin deytin aghayyndar sonyng gýnjarasyn jalay bersin, biz kórdik osynyng kýshin!

Shaqan partany qoyyp jibergende bәrimiz jalt qaradyq. Ýndemes Sәbitke qújyraya qalghan eken:

- Múnan keyin osyghan jaghayymsyp, sóz tasyp kórindershi qane?

- Enjar bolmay bәrimiz týgel teris qarap alsaq, janaghysyn da oqyta almay, mazaq qyla almay ketetin edi! - degen Serәlige jauap qaytarghan bolyp, bәrine eskerte sóiledim men:

- Joq, búl onyng ketui emes, myqtap kelu ýshin ketkeni. Qazir klas boyynsha tergeuge alynamyz. Soyqan shygharghan bәrimizdi jazalay, almay basshy dep bir-eki sorlyny ghana tyqyratyn әdeti bar emes pe edi. Bizdi enjar eken dep oilamay, sony oilandar! Bizge memleket tilin oqytpay qoydy ghoy, Júnhua Mingonyng hanzu tildi jaqsy azamaty bolyp shyqsaq, Kәmenge ne ziyany tiyer edi?... Onyng jeniler jeri osy súrauda. Biz býgin qatty talap etkende oqytyp túrghany mynau, byltyr ótilgen sabaq qoy!... Bireu kelip tergey qalsa, osylay... jalpylay jaudyryp... teng jauap beremiz. Enjar emes, bәrimizding talabymyz osy!

Óz pikirimdi Sәbitten sәl kólegeylep, osylay sóilep toqtap edim. Kópshilik dúrystap, jauap dayarlaugha kiristi. Esik jaqty ymdauym boyynsha qarauyldap-syghalap túrghan Ámirqan zyp etip kelip ornyna otyra qaldy bir kezde.

- Keldi, keldi, ghylymy mengerushini ertip keldi!

Ketegen týie bastanyp kekjiygen, úzyn boyly, juan tanau qara kelip kirdi. Mektebimizding ghylymy mengerushisi bolyp Chúnchiynnen kelgenine jyl ótse de, búl jyltyr qara shashtynyng bizding klasqa kirgeni osy-aq edi. Sorayghan úzyn moynyn kekshiyte jýretindigi, orsaq tisi kóterip, salpityp túratyn qalyng erni týieni beynelegendey, bir beyuazy osy bolar dep oilaytynmyn.

Aldymyzdaghy ýstelge kele salpiyp, qanbaqqa qaraghan týieshe әrqaysynymyzgha ýnile qarap aldy da, artynan erip kelip qatar túra qalghan Kәmenge ym qaqty, «audar» degeni eken:

- Múghalimderine nege baghynbaysyndar?- dep súrady bizden. Búl sózdi Kәmen: «nege múghalimderine qarsy kóterilesinder?» dep audardy. - Bastaghandaryng týregelip, tolyq úqtyryndar, talaptaryndy oryndap bereyin!

Baghana teris qaraghandar týgelimen bir-aq týregeldi. Ong otyrghan beseuimiz qozghalmay otyryp qalyp edik, ghylmy mengerushi bizge bir-birden ýnile qarap alyp, bayau ýnmen súrady:

- Sender nege túrmaysyndar?

- Biz dúrys qarap oqydyq,- dep Oralqan jauap qatty.

- Al, sender nege teris qarap aldyndar?

Kópshilik týgel jauap qaytaryp, әrqaysysy óz betimen dabyrlay jónelgende ghylymy mengerushi tyjyrynyp, qolyn silkip-silkip jiberdi:

- Toqtat!... Bas bar ma senderde!... Basshylaryng kim?! Bireuin-aq sóilep bermeysinder me!

- Bәrimizde de bas bar,- dep taghy dabyrlady soyqandar.

- Kәmen bizge qys boyy sabaq ótpedi!

- Mynau byltyr oqyghan sabaghymyz!

- Múny ózine oqyta alamyz!

- Otyryndar!- dep zekidi ghylymy mengerushi. Kópshilik otyra qalyp dabyrlasty.

- Toqtatyndar!... Bireuin-aq sóile dedim be! Qane, qaysynyng kópshilikke ókil bolyp sóilep beresinder?

Soyqandylar taghy da týgelimen kóterdi qoldaryn:

- Men!

- Men sóilep bereyin!

- Men tolyq bilemin!

- Men basynan sóilep týsindire alamyn!

- Men bәrin sóileyin, Kәmen bylay túrsyn!

- Oralqan audarsyn, men túqym-túqiyanymen týsindiremin!...

Osy sózderdi aitysyp bәri qayta týregelip boldy.

- Otyryndar!- dep zekigen «týie» súq sausaghymen bir-birden núsqap otyrghyzdy da, bәrinen biyik Týgelbaydy qaldyrdy. - Sen sóile!

Týgelbay sóiley bergende Kәmen mengerushige: «bastaghan búl emes» degendey kýbirlep qaldy da:

- Sen sóileshi!- dep Serәlini núsqady.

- Men sóiley aluayym ba? - dep Týgelbay gýj ete týsti, - Kәmen, biz - sening ýstinden aryz aityp túrbyz, sen ózing bylay túr, hanzusha ózim-aq týshindire alauyn!

Týgelbay hanzusha sóilep, Kәmenning kópten beri sabaq ótpey qoyghanyn, memleket tili sabaghyn bos myljynmen ótkizgenin aityp kele jatyr edi:

- Basqa qanday mәsele bar?- dep ghylymy mengerushi Týgelbaydyng aryzyn ayaqsyz qaldyrdy da, Serәlini túrghyzdy. - Sen sóile!

Serәli ornynan túra sóilep, Týgelbaydyng sózin quattady:

- Týgelbaydyng sózin týsindiniz ghoy, ghylymy mengerushimizge bәrimizding aitatyn aryzymyz osy... Kәmen, sen audarmay-aq qoy, biz hanzusha til bilsek tilmashtyghymdy tartyp alady dep oqytpay jýrsing ghoy, Oralqan audarsyn!

Kәmen atyla qarady Serәlige. Elendep ýnilgen «týie»:

- Ne deydi,- dep Kәmennen súrady.

- «Mengerushi, sen Týgelbaydyng sózin nege tyndamaysyn, ghylymy mengerushi osylay bola ma deydi» dep audardy Kәmen.

Bәrimiz hanzusha sóilep shu ete týstik:

- Qate audardy, Serәli búlay sóilemedi!

- Búzyp audardy!

- Sizdi bizge óshestiru ýshin, býkildey búzyp audardy!

- Oralqan kim? ... Al sen audar!- dep «týie» ernin salpita tistenip, jaraghan burasha shaqyrlatty tisin, shyqshyty býkildey berdi. Oralqan Serәlining jauabyn da, Kәmendi shektegen sózin de dúrystap tolyq audarghanymen, mengerushi shyqshytynyng býlkili toqtamady.

- Bәribir ottaghan sóz... jәne qanday pikiring bar? - dep Serәlige basyn kekjeng etkize saldy.

- Biz tek oqu ýshin ghana kelgenbiz,- dep jalghastyrdy Serәli sózin, - Kәmenge biz osyny neshe aityp ótinsek te oqytpay qoyghan son, býgin teris qarap otyryp aldyq...

- Aldymen bastaghan kim?

- Mine biz, «klastan shyghyp ket» dep te aighayladyq!- dep kópshilik sekire túrdy oryndarynan. Dauystary birdey shyqty, - sabaq oqytpaytyn múnday múghalimning keregi joq bizge!

Ghylymy mengerushi qolyn ýnsiz sermep olardy qayta otyrghyzdy.

- Al sóile,- dedi Serәlige, - taghy qanday mәsele bar?

- Sabaq uaqytyn ynghay bizdi jәbirlep tildeumen ghana ótkizedi!

- Búl jaman nayman sózin qashan jetkizip aita alushy edi! - dep keyigensy týregeldi Yntyqbay,  Oralqan banjan, aldymen myna sózimdi audarshy «baqytymyzgha ghylymy mengerushining ózi kelip qapty. Bir mәseleni ghana anyqtap alayyn!... Pedagogikada oqytushynyng oqushylardy jaghalata boqtap shyghuy «sabaq» dep atala ma?

- Otyr, kim rúqsat etti saghan?! - dep zekidi mengerushi. Yntyqbay otyrmay jauap qaytaryp túryp aldy:

- Rúqsat etpegeninizben osy klastaghy mәselege mening de qatysym bar ghoy!

- Oqu bastalghaly Kәmenge dúrys qarap baghynyp otyrghanymyzben bizding de pikirimiz bar,- dep Quat týregeldi, - Yntyqbay sabaqtas mәseleni anyqtau ýshin súrandy sizden, rúqsat etiniz!

Ghylymy mengerushi qol saghatyna qarap jiberip tyjyryndy da:

- Olay bolsa, maghan súrau qoyyp byljyramay, qysqa ghana jauaptaryndyr berinder! Osy ereuildi bastaghan kim? Ústazgha qarsy shyghudy kim ýiretti senderge, osyny ait!

- Osyny bastaghan adamdy men anyq bilemin,- dedi Yntyqbay. Búl sóz shyqqanda Kәmen dәmeli itshe jalana qarady da, qojasy ernin shýiirip, moynyn soza ýnildi. Biraq, ile-shala biri yrsiyp, birir qanqaya qalatyn jauap shyqty. Ol - Kәmenning dәl ózi!- dedi Yntyqbay sýze qarap, - Kәmen kópten beri memleket tilinen sabaq ótpedi. Onyng ornyna «malghún», «shoshqa», «iyt» dep tildeumen keledi. Jana sabaq ótudi qatty talap etkenimizde oqytqany mynau! Byltyr ótilgen sabaq! Múny byltyr jattap alghanbyz. Nanbasanyz osy qazir qara taqtagha qaramay-aq zulatyp bereyik... Kәne sabaqtastar, bәring artqa búrylyndar!

Yntyqbaydyng osy sózimen bәrimiz syrt ainala zulatyp jiberdik te, qayta ong qarap otyra qaldy.

- Mine,- dedi Yntyqbay, - bizdi Kәmenge teris qaratyp qoyghan Kәmenning ózi emey kim?... Bizge memleket tilin jaqsy oqytyp, biz de hanzu tildi jaqsy azamat bolyp shyqsaq, Kәmenge ne ziyanymyz tiyer edi? Osyny Kәmenning ózinen súranyzshy, qane!

Qara taqtagha jazylghan sabaqty teris qarap alyp saudyrlatqanymyzdan «týienin» erni jybyrlap, kýlkige beyimdelip edi. Sonysynan ýmittenip, әdil jauap kýte qaldyq.

- Myna sabaq,- dedi ghylymy mengerushi, qara taqtadaghy Kәmenning jazuyna qarap qoyyp, bayypty, bayau ýnmen sóiledi, - kýnine neshe ret oqysandar da tatityn sabaq eken, dúrys Kәmenning ýlken әrippen jazyp qoyyp oqytqany tipti dúrys! Múnyng ishki mәnin týsinulering qiyn. Sondyqtan, teris qarap otyryp alghansyndar!... Sender teris qaraghan sayyn jabayylyqtaryndy, hayuandyqtaryndy kóbirek eskertip oqytqany jaqsy!... Qúlaqtaryndy tayaqpen qaghyp túryp oqytsa tipti jaqsy bolar edi dep oilaymyn. Esekting qúlaghy úrugha ynghayly, biraq, qattyraq qaqsa ghana úghady. Demek, onyng aqyly qúlaghynda. Siyrdyng aqyly mýiizinde, týiening aqyly túmsyghynda... Múny aituymnyng sebebin qate týsinip qalmandar! Qate týsinsender, búdan da kóp qylmys ótkizip qoyasyndar. Sender osynday mal siyaqty, mesheu últtan tughan úrpaqsyndar. Senderge osylay týsindirmegen ústaz eshnәrse úqtyra almaq emes!... Keybir hayuannyng aqyly qay jerinde bolatynyn bilu óte qiyn. Mәselen, shoshqa sonday januar. Sóz úqqandy bylay qoyyp, qay jerinen úrsang da, bәribir, bylq etpeydi. Sondyqtan, óndirsheginen úzyn pyshaqty boylata tyghyp, búlghap-búlghap jiberemiz. Óitetinimiz, jýregin tilgilemey ol ólmeydi...

Ghylymy mengerushi osynday sózderin bir sóilemnen naqtap aityp, Kәmen ýstem shyraymen rahattana audaryp túr. Sabaqtastar arasynda sybyr-dybyr ýdep barady. «Jabyla qoparylyp bir-aq shyghyp keteyik» desedi. Mengerushining ony sezbegensip sóiley beruine qaraghanda, maqsaty bizdi әdeyi shorshytyp, orgha týsiru iә mektepten bezindiru siyaqty kórindi maghan. «Búlay qorlap, shymshugha shydamay, óz yqtiyarymyzben shúbap shyghyp jýre bersek, múnday maqlúq ne ziyan tartpaq» degen oigha keldim de, betimen qaraghan әrqaysysyna «shyda!» degendey ishara kórsete berdim.

«Búl qay shydamdylyq?» degendey jazghyra qarady Yntyqbay maghan. Oghan da, múndaygha eng shydamsyz Shaqangha da búryla qarap, sony qaytalap isharaladym. Yntyqbay birazdan song búl «konympazdyghynyn» da, býgingi «momaqandyghymnyn» da jarnamadaghy ýlken iske dayyndyq ekenin týsingendey shyray kórsetti, endi bir qaraghanymda ózi de menshe isharalap, sabyrgha shaqyryp otyr eken.

- Ospan dәl sol shoshqa siyaqty maqlúq,- dep ghylymy mengerushi sózin ýzbey jalghastyra týsti, - biz Shyng Shysay emes ekendigimizdi, ol týrmelegen adamdardy azat etetindigimizdi aityp, neshe ret tynyshtyqqa shaqyrsaq ta, jyrtqyshtyghyn toqtatpay, әli dýrbeleng tudyruda. Endi oghan óndirshegine qylysh boylatpay qalay týsindiremiz?... Myna sabaqtaghyday úly Júnhua Mingonyng shoshqagha kýshi jetpey me?... Týsinip alyndar, búl ret qúlaqtaryng men mýiizderine úrmay sóilep túrmyn. Senderdi qaytsek te hayuannan adamgha ainaldyru - bizding mindetimiz. Biz neni ýiretsek, pyshaqqa ilinbey týsinip alu - senderding mindetterin!.... Úqtyndar ma, joq pa?! - dep tastap, jauap, pikir kýtpey adymdap shygha berdi mengerushi. - Kәmen joldas, osy sabaghyndy qansha oqytsang da yqtiyar ózinde, qashan týsingenshe oqyt!... Endi qynyr qaraghanyn tizimdep әkele ber maghan!...

Ghylmy mengerushining osynday «juas» sózinen juan ghylym iygergendey «qanaghattanghan» beynemen nederimizdi bilmey otyryp qalyppyz.

Qalay eken bәlem degendey, bizge ýstemsy qarady Kәmen. Sabaqtastar qatty shóldegendey týtikti, tym-tyrys. Ekinshi saghattyng kózildirikti bir oqytushysy men Aqylbay kirgende Kәmen shyghyp jýre berdi...

Qalay degenmen de «ghylym iyesi» ghoy, úiymdastyru isimizge ghylymy mengerushimiz osy sózimen tym jaqsy oray tauyp berdi: sonyng keshinde-aq yqpaly bar qabiletti sabaqtastar onashagha shaqyra týsti birin-biri. Jarnama jóninde tolyq týsinik, jol-joba ansap jýrgen siyaqty. Jym-jyrt otyrghan meni de shaqyrysady. Jarnamany oqyghan-oqymaghandyghymdy súraydy. Men qysqasha sózben basu aityp qana qaytamyn:

- Oqydym. Oghan elendep jýgire beruding paydasy joq. Jelkelerinde iyiskelep Kәmen jýrmey me? Taratushysy mezetinde ózi shygha keler de týsinigin aitar, asyqpay, sabaqtaryndy typ-tynysh oqy berinder, jarym jyldyq synau bastalyp qaldy ghoy?

Tóte kelgenderin osylay tynyshtandyryp qoydym da, úiqygha jatar shaqta «Shyghys Týrkistan» jónindegi barlyq syrdy Yntyqbaygha sóilep berdim. Úiymdasudaghy tәrtip-erejeni aita kelip, әrkim óz baylanystyrushysymen aqyldaspay is  istemeuin myqtap tapsyryp edim; sendey soghylysqan ashu kek tasqyny ertenine-aq aqyl sabasyna týsip, taghy birer kýn ótkende tәrtipting eng jym-jyrt klasyna ainala qaldyq.

Búl jayymyzdy Kәmen ózining myqtylyghy arqyly juasytqandyghynan kórip, qomaqtana, qoqilana týsti. «Qútyrtushyny» jerlesterinen taghy súrastyryp, izdep jýrgenin estidim. Ózara týrtindi-kórsetindi shyqpay qoyghan búl jym-jyrttyqtan sekemdenip, klasymyzdy endi «merez» dep iyanattaytyn bolypty.

Tәrtip mengerushisi mektep boyynsha «ýlgi» dep kele jatqan búl basalamandar tabyny, yntymaqtasyp Kәmenge qarsy shyqqan kýnning keshinen bastap-aq taghy da sol mengerushi jaghynan «huaydan» atalyp edi. Osy jana atauymyz jalpy jiyndarda birneshe ret atala kele, jarym jyldyq synaudaghy minezdeme dәrejelerimizdi kýrt týsirdi.

Sabaqtastar qatty yzalandy búghan. Osy demalysta Kәmendi «kelistirip bir soghu» talaby birden birge quattala-quattala kelip, tәrtip boyynsha Quat pen Yntyqbaygha jetipti. Ol ekeui meni quzay týsti:

- Bir ret toqpaqtap alsaq qaytedi, kópshilik qoy, qatty jazalana qoymas.

- Sheginen tym asyp ketti, sonday bir qatty tayaq jemese búl tynshygha daua tabylar emes, - desti.

Men oilanyp qaldym: tynshy shekteu talaby dúrys talap bolsa da, Kәmenge búrynnan qarsy ekendigimiz mektep boyynsha әshkere jariyalanyp túrghan osy mezette bizdi mert etetin tәuekelshil talap siyaqty. Kәmendi jazalau ýshin, oghan klass  boyynsha týgel óshtik sebebimizdi jauyp túratyn basqa bir myqty syltau kerek. Búl syltau Núriyagha jazghan Kәmenning óz hatynan tolyq tabylar edi. Ol hatty ózine qaytarmay saqtap túruym da osynday kerekke jaratu ýshin bolatyn. Biraq, Núriya qystyq demalysqa qayta almaytyn boldy, Altaygha aeroplan joly bekip qalypty. «Kәmendi osy hat sózin jeleu etip soqqylatugha órtimiz Núriyashty sharpyp keter me eken» dep hauiptendim. Búdan basqa útymdy syltau tabylar emes.

- Qazirshe qoya túralyq,- dedim men, - tynshysyn sabap qoysaq, mektepting bizdi auyr jazalaytyn dәleli dayyn túr. Eng kem bolghanda úrushylardy mektepten qualaydy. Tergeuge eshqaysymyzdy týsirmey soqqygha jyghatyn syltau tabayyq... Sony men tauyp qalarmyn. Osy retki óshtesumen úrghanday bolmay, iz tastap, biraz uaqyt ótkizelik. Sabaqtastargha osyny óz pikirlering retinde jalghastyra túryndar.

Kópshilikting qyzu talabyn osy sózben shektep qaldym.

Tergeushim, siz qylmys tabugha, әsirese ony taldaugha kelgende segiz ghana emes, seksen qyrly qayratkersiz ghoy. Mening búl taraudaghy qylmysymdy naghyz tónkeristik qyrynyzben taldaytyndyghynyzgha senemin. Osy bir ótkir qyrynyzben qaramaghanda búl tarauda menen eresen zor jana qylmys tabylmay qinaytyndyghyn besikte jatqanda-aq oilap qoyghandyghynyzgha kýmәn barma. Búl qyrynyzdaghy әinekten Kәmen, sizge, әriyne, naghyz sasyq keri tónkerisshi bolyp óz qalpynda kórinetindigi dausyz. Sonda ony «qorghashtaghan» mening «әzelde kim» ekendigim, osy taraudan oinaqtap shygha kelmedi me: Gomindan qaraqshylarynyng Kәmen syndy eng jeksúryn jendetine qarsy kýreste búghyp qalghanym, ony sogharmangha kelgen tónkerisshilerding aghynyna kese kóldeneng boluym naghyz keri tónkerisshildik emey nemene!... Osyghan tónkerisshiler qataryna «jalbyzbalap kirip alghan» qylmysymdy qossanyz nem qaldy!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»