Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1553 0 pikir 15 Sәuir, 2021 saghat 11:41

Últtyq mýddeni aspen de, taspen de qorghau qalay jýrude?

Preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev tәuelsizdigimizding 30-jyldyghyna arnap arnayy auqymdy maqala jazdy. Maqala "Tәuelsizdik bәrinen qymbat" dep atalady. Onda el basshysy últtyq mýddeni qorghaugha qatysty óz oiyn aityp, tarihy jәne әdeby mәseleler boyynsha keninen toqtalyp, saraptama jasady. Maqalady el basshysy bylay degen edi: "Aumaqtyq tútastyghymyzgha kýmәn keltirip, tatu kórshilik qatynastargha syna qaqqysy keletin keybir shetel azamattarynyng arandatushylyq is-әreketterine resmy jәne qoghamdyq dengeyde toytarys bere otyryp, aghartushylyq júmystaryn ústamdylyqpen jýrgizgen jón. Biz últtyq mýddeni aspen de, taspen de qorghaugha dayyn boluymyz qajettigin taghy da basa aitqym keledi". Osy sózi arqyly preziydentimiz el mýddesin kelissózder arqyly, dialogtar negizinde, qajet bolsa úrys alanynda da qorghaugha dayyn ekenin aiqyndap túr.

Qazaqstan mýddesin qalay qorghap keledi? Bizding mýddelerimizdi qorghaudyng qanday joldary bar? 1991 jyldan bastap Qazaqstan mýddesin qorghau jolda qanday әreketterge bardy?

1991 jyly Qazaqstan óz tәuelsizdigin aldy. Endigi tanda onyng últtyq jәne memleketik mýddesin ózi qorghauy tiyis edi. KSRO joyylyp, әlem kartasynda jana 15 tәuelsiz el payda boldy. Qazaqstan últtyq jәne memlekettik mýddesin birjolata shegendeu maqsatynda 1992 jyly 7-mamyrda qaruly kýshterdi qayta jasaqtap, qorghanys salasyn myghymdap aldy. Halyqaralyq sayasatta búl manyzdy faktor. Qaruy joq adam men qaruly adamnyng dialog jýrgizui teng dәrejede ótpeytinindey, qaruly kýshteri әlsiz eldermen de sanasu aitarlyqtay dengeyde bolmaydy. Sondyqtan biz eng aldymen qorghanys salasyna kónil bóldik. Dәl sol uaqytta Qazaqstan Birikken Últtar Úiymyna mýshe boldy. Ol 1992 jyldyng 2-nauryzyna tap keldi. Búl degenimiz әlemdik qauymdastyq bizdi azat el, jana memleket retinde tolyqqandy moyyndap, bizben sanasatynyn bildirdi degendi aiqyndaydy.
Memlekettik mýddeni tek qana óz ishimizde emes, syrtymyzda da qorghaugha tiyis edi. Sebebi shekara tek qana shekara baghandary syzylghan jerde qorghalmaydy. 1992-1997 jyldary Tәjikstanda azamat soghysy búrq ete qaldy. Qazaqstan oghan aralasuy tiyis edi. Nege? Sebebi Tәjikstandaghy otty sóndirmese onda ol jalyn tútas Ortalyq Aziyagha tarap, artynsha bizdi de óz otyna kýidirer edi. Odan bólek Tәjikstandaghy esirtki jәne qaru-jaraq tasymaly, adam saudasy jәne lankestik әreketter tútas biz túratyn aimaqqa tarap ketu qaupi artty. Onyng aldyn-alu maqsatynda Qazaqstan Dushanbege qol úshyn sozyp, әskery mamandarymyz ben sarbazdarymyzdy bitimgerlik missiyasyna jiberdik. 2000-jylgha deyin bizding 10500 sarbazymyz atalmysh elde óz missiyasyn atqardy. Olar elimizge ótui mýmkin esirtki tasymalyn toqtatyp, beybit túrghyndardy qorghady, tipti úrys qimyldaryna da qatysty. Soghysta 54 qazaqstandyq oqqa úshyp, erlikpen qaza tapty. Qazaqstan osylaysha alghash ret syrt negizde ózining memlekettik mýddesin aiqyn negizde qorghap aldy.

2000-jyldardan bastap biz halyqaralyq úiymdargha tóraghalyq etuge qatysa bastadyq. Oghan deyin qatysugha bizding ekonomikalyq jәne sayasy mýmkindikterimiz jetpedi. 1992 jyly biz EQYÚ úiymyna mýshe boldyq. Artynsha osy úiymgha 18 jyl aragha uaqyt salyp, tóraghalyq etti. 2010 jyly Astana qalasynda aragha 11 jyl salyp úiymnyng toqtap qalghan sammiytin qayta jalghastyrdyq. Oghan әlemning 50-den astam memleketteri kelip, arnayy deklarasiya qabyldandy. Búl úiymgha tóraghalyq etu de memlekettik mýddeni qorghau, sebebi Europa elderimen, órkeniyetti qauymdastyqpen jana sharttar negizinde júmys isteuimizge mýmkindikter tudy. Investisiyalar tartyla bastady.

Qazaqstan Reseymen aradaghy birneshe kelisimderge keldi. Mysaly EQShÚ (ODKB) úiymyna mýshemiz. Úiymnyng maqsaty qorghanys salasyndaghy birlesken әreketterdi jýrgizu bolyp tabylady. Úiym bireuge basyp kirudi kózdemeydi, tek syrttan shabuyl bolsa onda birlese qorghanys jýrgizudi maqsat etedi. Degenmen úiymgha mýshe bolyp qana qoymay, Qazaqstan ózining qorghanys salasyn qarqyndy týrde damytyp jatyr. NATO elderimen birlese jattyghu ótkizip, «Beybitshilik ýshin» missiyasyna da qatysuda. Sonymen qatar AQSh-pen «Dala qyrany» jattyghuyn údayy negizde jýrgizip keledi. NATO-gha mýshe, týbimiz bir týrki halqynyng bir eli Týrkiyamen qorghanys salasynda jana kelisimder jasap jatyrmyz. Ankara men Núr-Súltan arasynda birlese jattyghu ótkizu, tәjiriybe almasu, arnayy jasaqtardy dayyndau, sarbazdardy oqytu, úshqyshsyz úshatyn qondyrghylardy basqaru boyynsha kelisimder jasaldy. Osy baghytta júmystar jýrip jatyr. Búl da memlekettik mýddeni qorghau. Qazaqstan bitimgerlik kýshteri Irakta qyzmet atqardy. 4 mlnnan astam minany zalalsyzdandyrdy, sol arqyly mlndardyng ómirin saqtap qaldy. Olda bizding saperlar ýshin tәjiriybe, demek ertengi elimizding qorghanys salasyna qosylghan taghy bir úpay. Livan men Saharada, Sudanda jýzge tarta bitimgerlik missiyasymen sarbazdarymyz qyzmet etude. Onyng barlyghy da ýlken tәjiriybe, halyqaralyq qauymdastyq aldyndaghy imidjding ósui.
2015 jyldyng 1-qantarynan bastap Qazaqstan Euraziyalyq Ekonomikalyq Odaqqa mýshe. Qazaqstan, Resey, Belarusi, Qyrghyzstan, Armeniya osy odaqta. Odaqtyng maqsaty ekonomikalyq baghytty damytyp, jana seriktester sanyn arttyru, sauda ainalymyn kóteru. Biz búl odaqta da óz mýddemizdi aiqyn qorghap kelemiz. Onyng ekonomikalyq odaq sipatynan sayasy odaqqa auysyp ketpeui ýshin barymyzdy saludamyz. Mysaly biz Mәskeu tarapynan týsken ortaq valuta jasau úsynysyn birneshe mәrte keri qaytardyq. Ortaq valuta degenimiz otarlyq degen sóz. Biz oghan kónbeymiz. Ortaq parlament, ortaq bilim kenistigi degenge de aiqyn qarsylyq kórsetilip keledi. Sebebi ol ekonomikalyq odaqtyng sipatyna jatpaydy. Sayasatta balans ústau manyzdy. Sondyqtan ShYÚ atty úiymnyng qúryluyna mýddeli boldyq. Reseymen bir jaqtylyq basym bolmau ýshin bizge әr týrli eldermen teng qatynas ústap, balansty týzgen dúrys. Sondyqtan Qytaymen «Batys Europa-Batys Qytay» jobasyn iske asyryp jatyrmyz. Qytay investorlary elimizde investisiya qúiyp jatyr, jana zauyttar men kәsiporyndar salynuda. Búnyng barlyghy da kópvektorlyqty ústap túru ýshin qajet.
Qazaqstangha songhy bir jylda kóptegen aumaqtyq tútastyghymyzgha kýmәn keltiretin sózder aityldy. Mysaly byltyr Putiyn: «Kenes Odaghy qúrylghan kezde, odaqtan shyghu qúqyghy jayly jazyldy, alayda shyghu ýrdisi jazylmaghandyqtan ýlken súraq tuyndaydy: Eger qanday da bir el Kenes Odaghyna kirgen song ózine reseyding tarihy jerinen ýlken aumaghyn alsa, artynsha Odaqtan shyqqysy kelse, onda qanday jermen kirdi, sonday jermen shyqsyn. Orys halqynyng syilyghyn ózimen birge ala ketti. Onyng birde bireui jazylmady ghoy. Men bizding Konstitusiyagha ózgeris engizip jatqanymyzdy dúrys sanaymyn», dedi. Búl sózi әriyne postkenestik elderding keri reaksiyasyn tuyndatty. Keyin Reseyding birneshe deputaty men sayasatkerleri shabuyldar jasaudy ýdetti. Resey sayasatkeri Nikonov: «Qazaqstan bolghan joq, Soltýstik Qazaqstanda búryn mýlde halyq qonystanbaghan edi. Olar bolghan, biraq ontýstikke jaqyn. Shyn mәninde, Qazaqstan territoriyasy - Resey men Kenes Odaghynyng ýlken syilyghy» dese, Resey deputaty Fedorov:«Qazaqstan astanamyz Orynbor bolghan deydi. Shyndyghynda Orynbor da, Qyzylorda, Almaty da, Qazaqstan da Reseyding bir subektisi boldy. Qazaq halqy bolghan emes. Halyq degen eng joghary statusta qúrylady, әlemdik soghys negizinde. Qazaqstan degen bolghan joq. 1922 jylghy negizge qarasaq onyng tipti 1 mmde jeri joq. Qazaqstan zansyz jәne uaqytsha moyyndalghan dep payymdaymyn. KSRO tarady degen naqty birde bir qújat joq» dep tarihy faktilerdi búrmalay, bizding tútastyghymyzgha shabuyl jasady. Olar búl ritorikamen toqtap qalmay, ary ketti. Resey preziydentining kómekshisi Medinskiy: «qalaysha Reseyding jeri Ukraina, Qazaqstan tipti Belorussiyanyng qúramynda ketken» dep ekiúday oy tuyndatty. Atyshuly Jirinovskiy Qazaqstan jayly tipti auyr sózder aitty. «Qazaqstandaghy Pavlodar qalasynda 30 kóshening atyn auystyrmaq. Oryssha ataulardy qazaqshagha ózgertpek eken. Sender ózderinning qazaq qalalaryn salyp alyndar da, sonda qazaqsha kóshelerdi atay berinder, ózgenikine tiymender. Petr túsynda ol jerde Koryakov forposty bolghan, túz shygharushylardy qorghaytyn. Ol jerde eshqanday memleket bolghan joq, qu dala, key jerde kóshpendiler jýrdi. 300 jyl búryn qayda boldyndar Qazaqstan? Sender bolghan joqsyndar. Jonghar taypalary boldy, biraq Jonghar memleketi bolghan joq. Qazir barlyghynyng atauyn ózgertip jatyr, auystyryp jatyr. Barlyghy úmytylyp, qazaqtargha qalady dep oilaydy. Eshkim eshteneni úmytpaydy. Orys әlemi men kenistigi shekarasyn qalpyna keltiredi. Tәrtip ornatady», -dep auzyna kelgenin aityp, eki el arasyndaghy qatynasqa syna qaqty. Áriyne búl bizding elimizding syny pikirin, qarsy reaksiyasyn tudyrdy.

Ministrler, elshiler men sayasatkerler resmy jauap qatty. Resey elshisin shaqyrtyp, arnayy nota tabystaldy. Alayda jauaptyng ýlkeni preziydentimiz Toqaevtyng «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasyndaghy «Biz últtyq mýddeni aspen de, taspen de qorghaugha dayyn boluymyz qajettigin taghy da basa aitqym keledi» atty sózinen kórinis tapty. Búl últtyq mýdde jolynda til kesilip, bas shabylsa da qorghap qalamyz degeni. Qazaqstan osy uaqytqa deyin barlyq arazdyqty, týsinispeushilikti tek qana kelissózder arqyly rettep keledi. Bizding ústanym solay. Bolashaqta da osy amaldy jasay beremiz. Degenmen biz kerek uaqytta qorghanysymyzdy qarumen kórsetuge de dayynbyz. Memleket basshysy ony ýnemi aityp keledi. Ár kezeng sayyn әskeriylermen kezdesip, arnayy jiyndar, jattyghular ótude. Qazaqstan әskerining qauqary últtyq jәne memlekettik mýddeni qorghaugha tolyq jetedi. Ár týrli ashyq aqparat kózderine sәikes, 74 mynnan 80 myngha deyin adam Qazaqstan Respublikasynyng Qaruly Kýshteri qatarynda qyzmet etedi. Eger olargha Últtyq gvardiya bólimderin jәne basqa ishki qúramalardy, mysaly, Ishki ister ministrligining qúrylymdaryn qosatyn bolsaq, onda jalpy halyq sany 18,5 millionnan sәl asatyn elimizde 120 myng әsker bar degen sóz. Qazaqstannyng qaruly kýshteri aimaqtaghy kórshi memleketterding armiyalarynan joghary, sondyqtan búl әskery aviasiya men әue jәne zymyrannan qorghanys kýshterin damytuda. Tek Qazaqstan Respublikasynda tórtinshi buynynyng kóp maqsatty reseylik istrebiyteliderining 24 birligi bar. Su-30SM, 25 MiyG-31 úshaqtary, Belarussiyada janartylghan 12 MiyG-29 istrebiytelideri, Qytayda jasalghan 4 Wing Loong shabuyldaushy drondary jәne Bell UH-1 amerikandyq 6 tikúshaghy elimizding әue kenistigining tynyshtyghyn kýzetude. Qazaqstan óz aspanyn S-300 zenittik-zymyrandyq keshenderining 25 diviziyasymen qorghaydy, jaqyn bolashaqta kem degende 30 S-400 «Triumf» jýiesin ornatugha, sonday-aq 100 birlikten astam Pansiri S-1 zenittik zymyranyn satyp alugha dayyn ekeni aitylyp jýr. Memleketimizdegi tehnikalar jyl sayyn modernizasiyadan ótip túrady. Teniz kýshteri men qúrlyq әskery bólimshelerining mýmkindigi joghary. Ortalyq Aziya boyynsha Qazaqstan qaruly kýshterge eng kóp qarjy júmsaytyn memleket. Elimiz jyl sayyn qorghanys salasyna 4 mlrd dollargha deyin qarjy júmsap keledi. Búl bireuge ses kórsetu ýshin jasalyp jatqan shara emes, qorghanys ýshin qajet sharalar. Qazaq óz mýddesin aspen de, taspen de qorghaugha dayyn. Qazybek by babamyzsha aitsaq:
“Qazaq degen mal baqqan elmiz, eshkimge soqtyqpay jay jatqan elmiz.
Elimizden qút-bereke qashpasyn dep, jerimizding shetin jau baspasyn dep nayzasyna jylqynyng qylyn taqqan elmiz.
Dúshpan basynbaghan elmiz, basymyzdan sóz asyrmaghan elmiz.
Dosymyzdy saqtay bilgen elmiz, dәm-túzyn aqtay bilgen elmiz.
Biraq asqaqtaghan han bolsa – han ordasyn taptay bilgen elmiz.
Atadan úl tusa – qúl bolamyn dep tumaydy, anadan qyz tusa – kýng bolamyn dep tumaydy, úl men qyzyn jatqa qúl men kýng etip otyra almaytyn elmiz.
Sen temir bolsan, biz kómirmiz – eritkeli kelgenbiz, qazaq-qalmaq balasyn telitkeli kelgenbiz.
Tanymaytyn jat elge — tanysqaly kelgenbiz, tanysugha kónbeseng – shabysqaly kelgenbiz.
Sen qabylan bolsan, men arystan – alysqaly kelgenbiz, tútqyr sary jelimmen jabysqaly kelgenbiz.
Bitim berseng – jónindi ait, bermeseng – túrysatyn jerindi ait!”

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1481
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475