Qazaq ruhaniyatynyng qara shanyraghy, qalamgerlerding qasiyetti ordasy Jazushylar odaghynyng manayynda taghy bir «kýnkil» payda boldy.  Búl joly Qabdesh Júmadilov, Beybit Qoyshybay, Myrzan Kenjebay, Saghyngerey Bәimenov syndy bir top ziyaly: «Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalin ornynan ketsin», - dep otyr. Osydan bir-eki jyl ilgeride «Núrlan Orazalin «Mәngilik tóragha» bolghysy kele me?» degen әngime taghy qozdap, biraz jerge baryp basylghan edi. Búl joly bilek týrgen bir top jazushy: «aldaghy Jazushylar qúryltayynda Orazalinning ornynda qaluyna jol bermeuimiz qajet», - deydi.  Biz osy bastamanyng basy-qasynda jýrgen Qabdesh Júmadilovpen kezdesip, kók ýy turaly «kýnkilge» qúlaq týrip, jazushylardyng talap-tilegin tyndap qaytqan edik.

Qabdesh JÚMADILOV, jazushy:

- Agha, bir top jazushy Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalinning júmysyna kónil tolmaytyndyqtarynyzdy jetkizip, júmystan ketuin talap etipsizder. «Orazalin әdebiyetti qorlaumen keledi», - dep qaldynyzdar. Osy turaly taratyp aitynyzshy...

Qazaq ruhaniyatynyng qara shanyraghy, qalamgerlerding qasiyetti ordasy Jazushylar odaghynyng manayynda taghy bir «kýnkil» payda boldy.  Búl joly Qabdesh Júmadilov, Beybit Qoyshybay, Myrzan Kenjebay, Saghyngerey Bәimenov syndy bir top ziyaly: «Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalin ornynan ketsin», - dep otyr. Osydan bir-eki jyl ilgeride «Núrlan Orazalin «Mәngilik tóragha» bolghysy kele me?» degen әngime taghy qozdap, biraz jerge baryp basylghan edi. Búl joly bilek týrgen bir top jazushy: «aldaghy Jazushylar qúryltayynda Orazalinning ornynda qaluyna jol bermeuimiz qajet», - deydi.  Biz osy bastamanyng basy-qasynda jýrgen Qabdesh Júmadilovpen kezdesip, kók ýy turaly «kýnkilge» qúlaq týrip, jazushylardyng talap-tilegin tyndap qaytqan edik.

Qabdesh JÚMADILOV, jazushy:

- Agha, bir top jazushy Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalinning júmysyna kónil tolmaytyndyqtarynyzdy jetkizip, júmystan ketuin talap etipsizder. «Orazalin әdebiyetti qorlaumen keledi», - dep qaldynyzdar. Osy turaly taratyp aitynyzshy...

- Jazushylar odaghy, onyng tóraghasy Núrlan Orazalin turaly әngime qalamgerler arasynda kópten bar. Al qazir tipti qyzyp jatyr. Sebebi, biyl mausym aiynda  jazushylardyng bes jylda bir ret bolatyn qúryltayy ótui tiyis. Mausymda ótuge tiyis sezd qyrkýiek aiyna shegerilipti. Beybit Qoyshybay bar, Myrzan Kenjebay, Saghyngerey Bәimenov, Ámirhan Mendeke - bәrimizding basymyz jiylyp, aldaghy sezde  Núrlan Orazalinning qayta saylanbauyn qalap otyrmyz.  Orazalinning odaqtyng tóraghasy bolghanyna biyl  16 jyl boldy. Odaqtyng tarihynda 16 jyl basshy bolghan eshkim joq. Eki mәrte saylanghan Ghabit Mýsirepov pen Sәbit Múqanovtardyng ózi  biri segiz jyl, biri toghyz jyl ghana basqarghan.  Mәsele Orazalinning oryntaqta kóp jyl otyrghanynda emes, әriyne. Eger jaqsy basshy bolyp, dúrys is tyndyrsa meyli ghoy.  Búl kisining is basqaruyna, jazushylargha degen qamqorlyghyna kónilimiz tolmaydy. Qalamgerlerding agha buyny aqsaqal jazushylarmen sanasudy qoydy. Búryndary «Aqsaqaldar alqasy» degen bar-túghyn. Ony mýldem taratyp jiberdi. Halyqaralyq «Alash» syilyghyn beretin komissiyanyng qúramyn ózinshe ózgertti. Men  de sol komissiyanyng qúramynda edim. Birneshe jyldan beri meni de syzyp tastady. Ádiletin aitatyn biraz adam komissiyalyqqa kirmey qaldy. Qysqasy, Orazalin óz manayyna ózining «sybaylas» adamdaryn toptap aldy. Talghammen sanasudy qoydy. Qazir  Jazushylar odaghynda 700-ge juyq jazushy bar desek, sonyng qaq jartysy osy Orazalinning túsynda odaq mýsheligine qabyldandy. Bir-eki shygharma jazyp, jazushymyn dep keude soghyp jýrgenderdi de, zeynetke shyqqasyn estelik jazyp jazushy bolyp ketkenderdi de mýshelikke ótkizip jiberdi.  Jazushylar olardy «Orazalinning jazushylary» dep ataydy syrttay. Jazushy men jurnalisting arasyndaghy ara jik te joyylyp ketti. Talghamnyng tómendep ketkenining taghy bir kórinisi biyl Halyqaralyq «Alash» syilyghyn 42 adamgha ústata saldy. «Alash» syilyghyn alghandardyng qatarynda, syilyq  almaq týgili Jazushylar odaghyna mýshe bolugha sharty  tolmaytyn adamdar jýr. «Búl Orazalinning sezd aldynda ózine dauys berushilerding sanyn arttyru ýshin jasap otyrghan әreketi», -  deydi menimen ýndes jazushylar. Áytpese bir jylda 42 adamgha syilyq ýlestiru eshbir elde bolmaghan shyghar. Súmdyq qoy múnysy. Ádebiyetti qorlau degenimiz - osy. «Alash» degen úly úghymnyng atyndaghy ýlken halyqaralyq syilyqty qorlau. Odan bólek, Orazalin Jazushylar odaghynyng ghimaratyndaghy biraz kabiynetti jalgha berip, odaq qazir sonymen kýn kórip otyr.  Jazushylardyng 40 bólmeli shygharmashylyq ýiin de qytaylargha jalgha berip jiberdi. Qazir ol ýy әrkimder týnep shyghatyn qonaqýige ainaldy. Odan týsip jatqan tabys jayynda jazushylargha esep bermeydi. Jazushylar odaghynyng atynda jer telimi, bazar da bar kórinedi. Qysqasy men bilmeytin nәrseler de kóp eken. Ótkende jigitter aityp otyr. Meni qozghaghany biylghy «Alash» syilyghyn taghayyndauda talghamnyng eskerilmeui. Qarap otyrsan, odaqty basqarghan әr basshy  artyna iz qaldyrghan.  Mәselen, Ánuar Álimjanov kezinde jazushylargha bar jaghdaydy jasady. Shygharmashylyq ýy saldyryp, jazushylardyng  shygharmashylyqpen erkin ainalysuyna mýmkindik tughyzdy.  Elu shaqty jazushygha baspana  alyp berdi. Al erteng Orazalinning qanday isin aitamyz? Qaydan shygharghanyn bilmeymiz,  ana jyly ózining jaqtastaryn jiyp alyp, «Qúrmetti tóragha» degen ustav jasap aldy. Ol ustavpen men, mәselen, tanys emespin. Jiynyna shaqyrghan da joq. «Qúrmetti tóragha» degeni - erteng odaqqa basqa bireu basshy bolsa da, biylik Orazalinning qolynda bolady eken.  Búl qalay  sonda? Núrlan «mәngilik tóragha» eken dep sonyng auzyna qarap otyru kerek pe? Qysqasy, bizge ózgeris qajet. Osy sezde 16 jyldyq qyzmetine rahmet aityp, Orazalindi jolgha saluymyz kerek.

- Jana bir sózinizde «Alash» syilyghyn 42 adamgha berui aldaghy sezde dauys jinau ýshin jasaghan әreketi  dediniz. Núrlan Orazalinning búdan búryn da sezd aldynda osynday qadamdargha barghanyn bayqadynyzdar ma? Degenmen barlyq kezde әdiletsiz ótti dey almassyz. Áu basta Jazushylar odaghynyng tóraghalyghyna búl kisi qalay keldi?

- Núrlandy 1996 jyly ózi de shygharmashylyq adamy bolghandyqtan, jazushylardyng jaghdayyn dúrystar degen ýmitpen saylap edik. Onyng ýstine  deputat boldy. Joghary jaqpen qarym-qatynas jasay alady. Qansha degenmen isting adamy ghoy dep oilaghanbyz. Bes jyldan keyin qayta saylandy. Odan keyin taghy bes jyl ornynan jyljymady.  Sonynda jaghday osynday boldy. Jyl sayyn Orazalin Jazushylar odaghyna mýshelikke jazushylardy kóp tartty. Ony әr sezde sol jana jazushylar qoldap otyrdy.  Ótken sezde de Orazalindi ketiremiz degender bolypty. Ol kezde men aralasqan joq edim. «Orazalin joghary jaqtyng kelisimin alyp kelipti, joghary jaq onyng ornynda qalghanyn qúptaydy eken», - degen әr týrli әngimelermen, әri qarsy shyqqan biraz jazushyny jiyp alyp, basu aityp, yraqaylastyrumen qayta saylanghan kórinedi.

- 16 jyl boyy eshbir ózgeris jasamady deysiz. Jalpy ziyaly qauym qanday ózgeristi qalaysyzdar sonda?

- Búryn Jazushylar odaghynyng bedeli keremet-túghyn. Kenes ýkimeti túsynda tirkelmegen últtyq partiyanyng rólin atqaratyn. Ortalyq komiytet pen Ókimetting ózi Jazushylar odaghyna  jaltaqtap otyratyn. Qazir Jazushylar odaghynyng bedeli týsip ketti. Bedel degeniniz basqarushygha baylanysty ghoy. Basshymyz ýndemey túrghasyn jazushylarmen kim sanassyn?! Orazalin kóp isti «jaghynu» jolymen sheshemin dep oilaydy. Ózi joghary jaqpen, biyliktegilerding birazymen jaqsy. Olar túrghanda meni kim alady deytin boluy kerek. Ózi biylikke beyim adam. Sondyqtan búl jigitting baghyn baylamay, ózining beyimi bar jaqqa jiberu kerek. Deputat bola ma, joq әlde basqa qyzmet atqara ma, jogharylaymyn dese ózi biledi. Olay deytinim, Jazushylar odaghy memlekettik mekeme statusynan airylyp, qazir qoghamdyq úiym bolyp qaldy. Qalamgerlerge bir tiyn qalamaqy tólenbeydi. Aqyn-jazushylar kitabyn shygharu ýshin kim kóringenge alaqan jayyp, qayyrshynyng kýnin keship jýr. Tóragha bolghan song Orazalin osy ýshin kýresui kerek qoy. Qoghamdyq úiymgha jatqyzatynday emes, jazushylar últtyng ruhany baylyghyn jasap otyrghan adamdar ghoy, bile bilse. Biz - enbekshilermiz. Enbekshilerding enbegi ótelui tiyis emes pe? Ýkimetting jyl sayyn birneshe jazushygha taghayyndaghan Preziydenttik stiypendiyasy bar edi. Sol stiypendiyagha da súryptap, ózine jaghymdy adamdardy kirgizedi. Lәbbay taqsyr dep ózine de, biylikke de bir auyz qarsy sóz aitpaytyndardy stiypendiyagha jaqyndatady. Keyingi ýsh jylda meni men Múhtar Maghauindi osy stiypendiyadan syzyp tastapty. Maqtanghanym emes, qazaq prozasynda  Maghauin ekeuimizding aldymyzgha týsetin qaysysy bar?! Enbek etpey jatqanymyz joq, Múhtar qazir «Shynghys han»  atty tórt tomdyq roman jazyp jatyr. Men 2011 jyly «Kókjal»,  2010 jyly «Tozaq oty», 2008 jyly «Mәngilik maydan» atty ýsh kitabymdy jaryqqa shyghardym. Qazir «Abylaydyng aqyrghy kýni» atty tarihy hikayat jazyp jatyrmyn. Sony kórip túryp, qalay stiypendiyadan qaghady? Mәsele stiypendiyada da emes. Enbekti eleu, baghalau kerek. Men ózim Núrlandy shygharmashylyqta da joly bolghan adam dep oilamaymyn. Jasy, mine, alpystan asty ghoy. Birde-bir este qalatyn óleni joq. Bir jaghynan olay aitayyn deseng obal. Shygharmashylyghyn qalyptastyra almauy - tragediya.  Orazalinmen eshbir  jeke bas arazdyghym joq. Múnyng bәrin әdebiyetting ainalasynda jýrip, shygharmashylyqtyng qazanynda kýiip-piskendikten aityp otyrmyn.

- «Alash syilyghyn» 42 adamgha ústata saldy dediniz. «Alashty» negizsiz alghandar kimder? Atyn atap berinizshi?

- Atyn ashyq týrde atay almaymyn. Biraq kimning layyqty, kimning layyqsyz ekenin sol syilyqty iyemdengen jazushy da, oqyrman da biledi.  42 adamgha birden syilyq ýlestiru degening әdebiyetti ayaqqa basushylyq, talghamdy ayaqqa taptau. Osydan keyin kimning «Alash» syilyghyn alghysy keledi deysin?! Tәp-tәuir salmaghy bar syilyqty kim-kóringenge berip, bir-aq kýnde bedelin týsirdi. Odaqta әr týrli әdeby keshterdi jýrgizip jýrgen jastar da «Alash» syilyghyn alypty. Sol aqyndardyng tvorchestvosy qanshalyqty dәrejede ekeni belgisiz. Onday jigitter odaqqa mýshelikke ótkenining ózine tәube deu kerek qoy. «Alash» alu qayda әli olargha? Mening ózim Jazushylar odaghyna mýshelikke ótude bir ret sekretariattan qúlap baryp әreng ótkenmin. Áytpese sol kezde bir ýlken romanym, bir kitap әngimelerim, bir kitap bolyp ólender jinaghym shyqqan.  Jazushylar odaghyn biz kezinde qasiyetti oryn sanap, qaghbagha kirgendey iymenetinbiz. Al qazir kim kóringen  esiginen enip, mýshelikke ótip, «Alash» syilyghyn iyemdenip jatyr. Býite bersek ne bolghanymyz? Ádebiyetti  qorlau, qoldan qúldyratu ghoy múnymyz. Ózimiz qorlap otyrghan әdebiyetti osydan keyin syilamadyng dep kimge ókpeleymiz?

- Agha, ózgeris pen janashyldyqty qalap otyrghandarynyzdy týsindik. Sizdinshe jazushylardyng arasynan búl oryntaqqa kim layyq? Kim kelse Jazushylar odaghynda janashyldyq jasay alady dep oilaysyz?

- Orazalindi ornynan alu kerek degenime júrt Qabdesh ózi tóragha boludy kóksep  jýrgen joq pa dep oilauy mýmkin. Onday oiym joq. Múnyng bәrin әdebiyetke degen shyn janashyrlyqpen aityp otyrmyn. Árbirden song men ózim  jetpis altygha kelgenshe ýsh kisining ýstinen qaraytyn bólim bastyghy da bolyp kórmeppin. Bastyq bolugha iykemim de joq. Jetpisten asqan adamdy búl oryngha qoymau kerek.   Kәrilik jelkesinen tartyp túrghan kisi ne bitiredi? Al tóraghalyqqa kim layyq degenge keler bolsaq,  basshy bolugha Núrlannan basqa kim bar deytindey emes. Tóragha bolugha jaraytyn 50 men 60-tyng ishinde talantty jigitter bar.

- Osy әngime shyqqaly  «Odaqtyng tóraghalyghyna kim layyq?» degen saual ghalamtorda qyzu talqylanyp jatyr. Bireuler tóraghalyqqa Dulat Isabekov barady eken dep jazypty. Endi biri búl oryngha Úlyqbek Esdәulet pen Esenghaly Raushanov layyq deydi. Taghy bireuler Orazalinning ornynda orynbasary Ghalym Jaylybay qalatyn shyghar depti. Siz jazushylardyng arasynda basshy bolugha layyq adamdar bar dep otyrsyz. Sizding oiynyzdaghy tizimde osy azamattar bar ma edi?

- Dulat - jaqsy dramaturg, jaqsy prozaiyk. Shygharmashylyghyn qalyptastyrghan, júrtty moyyndatqan jazushy. Eger tóragha bolyp jatsa, bes jyl otyruyna bolady. Jasy jetpiske kelip qaldy ghoy óitkeni.

- Biraq  búl oryngha layyq kórgenimizben Dulat aghamyz Preziydentpen kezdesip kelgennen keyin pikirin ózgertkendey boldy ghoy. Preziydentpen jolyqqannan keyin әr týrli әngimeler aitylyp, biraz adam Dulat Isabekovty jaqtyrmay qalghanday boldy emes pe?

- Bola bersin, aityla bersin. Dulat ta pende ghoy. Ony aitpaghannyng ózinde men Dulatty tvorchestvosy bar adam retinde qoldaymyn. Ózing aityp otyrghan Esenghaly da Memlekettik syilyq alghan jaqsy aqyn. Ózi «Jazushy» baspasynyng diyrektory. Esenghalidyng tirshiliginen asa habarym joq. Sondyqtan qalay bolar eken bilmeymin... Biraq tvorchestvo jaghynan jaman aqyn emes, jaqsy aqyn. Úlyqbek Esdәulet te bir kezderi «Qazaq әdebiyetinin», qazir «Júldyz» jurnalynyng bas redaktory. Odaqtyng ishki júmystarymen tanys adam. Ghalym Jaylybaydy da úsynypty deysin, Ghalym songhy 5-10 jylda Orazalinmen birge kele jatyr. Orazalinning qalpaghynan shyqqan adam ghoy. Qalay bolar eken... Biraq Núrlangha qaraghanda tvorchestvosy bar. Ólenderi myqty. Tvorchestvo jaghynan Núrlannan biyik túr. Jazushylar odaghynda istegen adam retinde kandidattardyng qataryna  Ghalymdy da qosugha bolady. Sosyn Temirhan Medetbek bar. Búryn odaqta istegen. Memlekettik syilyqtyng laureaty, qolynan is keletin jaqsy jigit. Eng bastysy Temirhanda da tvorchestvo bar. Men ózim shygharmashylyqqa qatty mәn beremin. Odaqtyng tóraghasy shygharmashylyq adamy bolghanda ghana qalam ústaghan qauymnyng jayyn týsinedi.

Ángimelesken Qarlygha - IBRAGIMOVA

Ruhany ortada dýmpu tudyrghan әngimening úzyn-yrghasy osynday. Núrlan Orazalinning adresine baghyttalghan osy súhbattan keyin  birjaqty bolyp ketpeyik dep, Orazalinning ózine de  habarlasyp, Qabdesh Júmadilov aitqan biraz jayttyng anyghyn biluge talaptanghanbyz. Alayda Jazushylar odaghynyng tóraghasy issaparda jýr eken de, jauap beruge qauyrt júmystarynan bosay almady.  Ol kisiden: ««Siz ne deysiz?», - dep habarlasyp jatqandaryna raqmet. Súhbatty jariyalay berinder. Qolym tiyip jatsa, aldaghy sandaryna jauap berermin», -  degen jyly jauap estidik. Jauap aitamyn dep jatsa, gazetimizding aldaghy sanynda Núrlan Orazalinmen súhbattasugha әzirmiz.

«Halyq sózi» gazeti