Qazaqta «Qyryq adam bir jaq, qynyr adam bir jaq», degen bir jaqsy maqal bar. Osyny býgin qúday qosqan kórshimiz, Putin biylegen Reseyge qarap aitsa, nysanagha dәl tiyer edi.

Kýni keshe, 8 mamyrda órkeniyetti Europa elderi ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtaluyn qarapayym týrde, belgisiz soldattyng ziratynyng basyna gýl qong sekildi jaqsy dәstýrmen atap ótse, Resey sol bayaghy qynyrlyghyna salyp, Mәskeude 12 myng әsker men jýzdegen tehnika qatysqan «Úly Jenis kýnine» arnalghan әskery parad úiymdastyryp, bayaghy sol: «Fashisterdi tek qana biz jendik, sondyqtan biz Úlymyz», degen úlyderjavalyq shovinistik syrqatyna basty. Sonau adamzat basyna týsken asa zor zúlmatty býkil әlem elderi «ekinshi dýniyejýzilik soghys» dep atasa, ózderinshe qisayghan kórshimiz: «Joq, tipti de olay emes. Búl úly Otan soghysy», dep fashizmdi jalghyz jengendey erekshe bir qynyrlyqpen eshkimge des berer emes.

Shovinizmmen ulanghan Putin biyligi tym kóp adam jinaludan saqtanu, onday jerde eng bolmasa bet perde kii sekildi úsaq-týiekke basyn auyrtpaydy. Ózderi pikr tútatyn Jukov aitpaqshy: «Soldattardy ayaudyng qajeti joq, orystyng әielderi taghy da tabady», degen sayasatty ústanatyn sekildi.

Biz búl jerde orystyng bәri birdey osynday deuden aulaqpyz. Olar qansha degenmen kóp halyq qoy, jaqsysy da, jamany da tabylady. Putinning úlyderjavalyq sayasatyn mýldem qabyldamaytyn, múnyng qaterli baghyt ekendigin eshkimnen taysalmay, tura aitatyn shynayy azattary da kezdesip qalady. Mәselen, Reseyding halyq artiysi Dmitriy Nazarov osy merekege oray óz ólenin arnaghan. Onyng qanshalyqty ótkir ekendigin sezinu ýshin túpnúsqadan berelik.

«Zachem v barierah vsya Rossiya?
Zachem ottachivati parad?
Parad chego? Parad bessiliya? Parad zapretov y ograd?
Parad rasstrelyannyh posobiy? Ubityy pensionnyy fond?
Zabytoy slavy y nadgrobiy? Y front, razvernutyy v narod.
Voinstvennye jelezyaky vezut voinstvennyh rebyat.
Rosgvardiya y avtozaky zamknut bessmyslennyy parad», - dep bir-aq, qayyrady.

Áriyne, shyndyqty aitqan adam kimge únasyn. Osydan son, ile-shala You Tube-te artisti júrtqa jaman atty kórsetuge tyrysqan «japtym jala men jaqtym kýie» órip shygha keledi. Búghan shovinizmge shaldyqqan jay adamdardy bylay qoyghanda Reseyge belgili deytin adamdar da qosyla ketti. Mәselen, últy gruzin bolsa da, orysqa jaghynyp qalugha tyrysqan «Match TV» telearnasynyng jetekshisi Tina Kandelaky oghan (Nazarovqa) «Rusofob» yaghni, «orystardy jek kóretin adam» degen aidar taqsa, «Putinning búlbúly» atanghan Vladimimr Soloviev Nazarovqa barlyq ataq-danqtan bas tartyp, elden ketuge shaqyrady.

Jaraydy, kórshimizding jaghdayy belgili. Al endi ózimizde ne bolyp jatyr, osyghan kelelik. Bizde pandemiyagha baylanysty «Jenis kýnin» merekeleu kelesi jylgha qaldyrylghany belgili. Alayda búl merkeni atap ótpese kónili kónshimeytin, onsyz búl tirshilikting mәni ketetindigin oilap, týn úiqysy tórt bólinetinder jetip artylatyn kórinedi. Mәselen, bizdegi memeleketten mol qarjy alatyn bir orys tildi portal orystyng «Bessmertnyy polkin» onlayn týrinde ótkizemiz» dep tyrashtansa, ekinshi bir osylaysha may shelpekke batqan portal sonau Qaraghandy oblysyndaghy Temirtau qalasynda bir adamnyng sol polkti nasihattap, jalghyz ózi әkesining portretin ústap kóshege shyqqandyghyn el ómirindegi asa bir erekshe qúbylys sanap, aiday әlemge jariyalap jatqan әreketin kóresiz.

Osyny kórgende bizdegi Resey nasihatynyng asa pәrmendi ekendigin amalsyz moyyndaugha mәjbýrmiz. Ashy da bolsa, shyndyq osy.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz