«ZapKazStroyInvest» JShS qúryltayshysy Bijan Qalmaghambetovting bastamasymen әri demeushiligimen, Aqtóbe oblystyq mәdeniyet basqarmasy, Gh.Júbanova atyndaghy filarmoniyanyng qoldauymen Qazaqstan Jazushylar, Jurnalister odaghynyng mýshesi, Mәdeniyet qayratkeri Tabyldy Dosymovtyng shygharmashylyghyna arnalghan «Men qazaqpyn» atty eske alu keshi ótti.
Sharagha qazaqtyng túnghysh bard әnshisi, talantty aqyn, kompozitor Tabyldy Ayashúlynyng Alatau men Atyrau arasyndaghy dostary, kurstastary, otbasy,
auyldastary, janashyrlary jәne BAQ ókilderi jinaldy. Úiymdastyrushylar jan-jaqtan kelgen meymandardyng úshaqtan týskennen, qayta úshyp ketkenge deyingi aralyqtaghy әrbir sәtti ýtir-nýktesine deyin oilastyryp, asqan yjdaghattylyqpen dayyndalypty. Qonaqtardy qúraq úshyp qarsy alyp, jýgirip jýrgen Bijan Qalmaghambetov dalalyq darhan minezimen tәnti etti.
Konsert bastalardan bir saghat búryn oblystyq filarmoniyagha kelgenimizde de újym diyrektory Qanat Aytbaev ghimarat aldyndaghy tiguli ýiding tórine shygharyp, qonaqjaylylyq ýlgisin kórsetti.

«ZapKazStroyInvest» JShS qúryltayshysy Bijan Qalmaghambetovting bastamasymen әri demeushiligimen, Aqtóbe oblystyq mәdeniyet basqarmasy, Gh.Júbanova atyndaghy filarmoniyanyng qoldauymen Qazaqstan Jazushylar, Jurnalister odaghynyng mýshesi, Mәdeniyet qayratkeri Tabyldy Dosymovtyng shygharmashylyghyna arnalghan «Men qazaqpyn» atty eske alu keshi ótti.
Sharagha qazaqtyng túnghysh bard әnshisi, talantty aqyn, kompozitor Tabyldy Ayashúlynyng Alatau men Atyrau arasyndaghy dostary, kurstastary, otbasy,
auyldastary, janashyrlary jәne BAQ ókilderi jinaldy. Úiymdastyrushylar jan-jaqtan kelgen meymandardyng úshaqtan týskennen, qayta úshyp ketkenge deyingi aralyqtaghy әrbir sәtti ýtir-nýktesine deyin oilastyryp, asqan yjdaghattylyqpen dayyndalypty. Qonaqtardy qúraq úshyp qarsy alyp, jýgirip jýrgen Bijan Qalmaghambetov dalalyq darhan minezimen tәnti etti.
Konsert bastalardan bir saghat búryn oblystyq filarmoniyagha kelgenimizde de újym diyrektory Qanat Aytbaev ghimarat aldyndaghy tiguli ýiding tórine shygharyp, qonaqjaylylyq ýlgisin kórsetti.
Sóz arasynda Bijan myrza «Qanatqa Tabyldyng keshin ótkizeyik dep úsynys aityp edim, qolday ketti. Arasynda shydamsyzdyq tanytyp, qayta-qayta súrap, qadaghalap otyrghanym bolmasa, әnderining jazyluyna, ssenariyge, sahnanyng bezendiriluine aralaspadym. Shygharmashylyq júmystardyng barlyghyn Qanat óz moynyna aldy» dep aityp ótti. Osyghan deyin oblystyq «Dostyq» ýiin basqaryp, jeke iyeligindegi «Dimash-Áli» studiyasynda talay ónerpazdardyng kliypin týsirip, kesh keyipkerining әn-jinaqtaryn shygharyp berip jýrgen talantty әnshi-kompozitor Qanat Aytbaevtyng Tabyldy aghasynyng aruaghyn riza etuge bar kýshimen tyrysqany bayqalady. Kórkem bezendirilgen sahnanyng sol jaghyna:
- Men - qazaqpyn,
Basqa janmyn dep aitugha joq dәrmen!
Men - qazaqpyn,
Ghajapty da, azapty da kóp kórgen...
Men - qazaqpyn,
Jýregimde shyryldaghan shyndyqty
Jasqamandar shoqparmen!.. -
dep keletin aibarly aqyn, qaysar úldyng «Men qazaqpyn» ólenining bir shumaghy jazylghan. Ong jaq betine Tabyldy Dosymovtyng gitarasyna sýienip, sәl jymiyp otyrghan beynesi ilingen. Kesh shymyldyghy «Men qazaqpyn» ólenimen ashylyp, әri qaray әsem әnmen jalghasty. Kesh keyipkeri jóninde estelikter aityldy, aqyngha arnalghan ólender oqyldy. Alghashqylardyng biri bolyp sóz alghan óner tarlanynyng dosy, iygilikti isting úiytqysy Bijan Qalmaghambetov:
- Búl Tabyldynyng kózi tirisinde armandaghan keshi edi. Ókinishtisi, búl maqsatyna jete almady. Býgin aramyzda Tabyldy joq. Biraq bizdi quantatyn bir jayt, onyng artynda mol múrasy qaldy. Balalyq shaqtan, studenttik kezden birge ósken dostary bar, ónerin jalghaytyn túyaghy, shanyraghynyng otyn sóndirmeytin otbasy, talghamy biyik tyndarmany qaldy. Olar bar jerde Tabyldy eshqashan ólmeydi. Júdyryqtay jýregimizde mәngi ómir sýredi. Sondyqtan osy konsertti ózi joq dep múnaya bermey, aramyzda otyrghanday, әnderin tyndap, saltanatty etip ótkizeyik. Tәubesin auzynan tastamaghan qazaqpyz ghoy, Qú-daygha myng qaytara shýkirshilik aityp, osyghan shýkir-tәube eteyik, - dep basqosugha dayyndaghan arnauyn oqydy.

Búdan keyin Tabyldy Dosymovtyng shәkirti, әnshi-sazger, kózi tirisinde «Esenbayjan» dep erkeletken inisi Esenbay Qúliyev, Manghystau oblystyq filarmoniyasynyng әnshisi Jolaman Kóshkinov, aqyn-sazger, bard aqynnyng dosy Elena Ábdihalyqova, Qazaqtyng túnghysh gitarist-әnshisi Qorabay Esenov, Qanat - Sveta Aytbaevtar birinen keyin biri shyghyp, avtordyng әnderin oryndaghanda, kópshilik tau kótergen Tolaghayday úldary tirilip kelgendey kýy keshti. Búdan bólek, Dulat, Rita Aytjanovtar, Júldyz Núrqasymova, Jadyra Arystanova, Aymúrat Mәjikbaev, Oral Baysengir siyaqty әnshiler tarpang úldyng tuyndylaryn nәshine keltirip, janasha әrleude tartu etti.
Qorabay ESENOV:
- Áuelde bir-birimizding әnimizdi radiodan tyndap, atymyzdy syrttay estip jýrdik. Keyinnen Tabyldy Dosymov Atyraudan eki myng shaqyrym jerde jatqan Janaarqagha meni arnayy izdep kelip, sәlem bergen bolatyn. Gitara shertisimdi tyndap, úzyn-sonar әngime aitqanymyz, sondaghy jadyrap-jaynap otyrghany býgingidey kóz aldymda. Tauday talaby bar talanttyng «Átten...» degen sózge syiyp qalghany ókinishti. Degenmen «Ornynda bar onalar» deydi. Sonyndaghy dostary keshin úiymdastyryp, bala-shaghasy kelip otyr. Jary men balalaryna, el-júrtyna shyn jýregimmen kónil aityp, qayghylaryna ortaq ekenimdi bildirgim keledi.
Elena ÁBDIHALYQOVA:
- Tabyldy mening agham, dosym, әri әriptesim, janymnyng jartysy edi. Sanauly, azghantay ghúmyrynda qazaqtyng әdebiyeti men ónerine ólmeytin múra qaldyrghan Tabyldyny eske aludy bizderding mandayymyzgha jazypty. Tәkeng barlyq mәselelerde menimen syrlasyp, aqyldasyp, alysta jýrse de telefon shaludy eshqashan úmytpaytyn. Meni «Sen mening qaryndasym emes, bratishkimsin» deytin. Atymdy atap kórgen joq, menimen «Bratishka» dep sóilesetin. Tabylmen birge oqymasam da, birge kýnde qasynda jýrmesem de ol kisi mening jýregimde mәngilik oryn alghan adam. Sonau 1993 jyly «Ýkili ýmit» bayqauynda tanysyp, 20 jylday aghaly-qaryndasty, aghaly-«inili» bolyp syilastyq. Tәkeng dýniyeden ótkende shyn mәninde, ózimning dosymdy joghaltqanymdy, ardaqty azamatymnan aiy-rylghanymdy, qazaq halqy ózining qaysar, últjandy úlyn joqtap ótetinin sezdim. Sonday kónil kýide Tәkenning qazasyna arnap «Dospen qoshtasu» azanama әnim dýniyege keldi.
Osy keshting úiymdastyrushylaryna dosy retinde óz atymnan jәne otbasynyn, jora-joldastarynyng atynan ýlken alghysymdy bildiremin.
Júmabay QÚLIYEV, aqyn:
- Tabyl ekeumiz bir bólmede jattyq. Maghan ýnemi «Orystyng aqyndary otyzgha kelmey, talay ataqty enbekterin dýniyege әkelgen. Sen ne bitirdin?» dep shymshylap tiyisetin әri úrsatyn. Men «Alty jyl jolym bolmay, oqugha әreng týstim. Áskerge bardym. Qolymyzgha diplom alayyq ta sosyn birdene bolarmyz» dep kýiip-pisetinmin. Sóitsek, ishtegi talant búlqynyp, ózi erterek is bitiruge, artynda iz qaldyrugha asyghyp jýr eken ghoy...
Arman SQABYLÚLY:
- Osydan otyz jyl búryn Atyraudan kelgen qara balamen Alataudyng baurayynda tanysyp edik. Qyr balasy qalagha gitarasyn arqalap kelip, alma terip jýrgenimizde әn salyp, bәrimizdi tanghaldyrghan. Studentter arasynda «Qazaqtyng Vysoskiyi» atanghan. Biz bir kezderi Tabyldymen birge pәter jaldap, bir ýiding balasynday kóship-qonyp jýrdik. Keyin ol Atyrauyna oraldy. Sol birge jýrgen azamat jayly estelik aitu óte qiyn, óte ókinishti. Býgin bas qosqan biraz kisiler «Tabyldyng keshi Astanada, Almatyda ótse» degen tilekterin bildirip jatyr. Bijan siyaqty azamattar aman bolsa, oghan da jetermiz.
Serik JANBOLAT:
- Esenbay Qúliyev pen Jolaman Kóshkinovting oryndauyndaghy әnderdi estip әri múnayyp, әri Tabyldymen birge әn salghanday әserde boldyq. Dauystary, oryndau mәneri qatty úqsaydy eken.
Bizding de biraz uaqyttan beri «Qaytsek Tabyldy atyndaghy әn-festivali, bard aqyndardyng óner keshin ótkizemiz?» dep oilanyp-aqyldasyp jýrgen jayymyz bar. Qazaqtyng jyraulyq dәstýrinde qazaqtyng ruhy, namysy bar, endeshe, ol nege epos-dastandarda qaluy tiyis? Nege ol ýlken sahnalarda oryndalmaydy? Al Tabyldyng ereksheligi sol - epostaghy últtyq ruhty gitara tilinde sóiletip, bizge qaytaryp bergendiginde emes pe? Ta-byldyng tuyndylarynda da aqyndyq jiger, eldik minez jatyr. Ózi ólenin jazady, әnin shygharady, ózi oryndaydy. Ol gitaranyng jeteginde ketken joq, gitarany iyip әkelip, qazaqsha sóiletti. Sondyqtan endigi jerde biz ony «Tabyl jyrau» dep atasaq...
Ekinshiden, býgingi keshke óte rizamyz. Sondyqtan osy sharany bardtyq óner, jyraulyq festivaliding bastauy dep qabyldasaq. Tabyldyng bastaghan dýniyesin últtyq dengeyge kótersek, ol festivali Tabyldynyng atynda bolsa, nesi jaman? Sol sebepten, býgingi keshti jay ghana eske alu keshi emes, elimizdegi aqyndyq-jyraulyq ónerdi nasihattaytyn bard aqyn Tabyldy Dosymov atyndaghy óner festivali dep tanyghym kelip otyr.
Ýshinshiden, student kezimizde jataqhanada Tabyl ekeumiz jii әn shygharatynbyz. Sonday bir sәtterde Tabyldygha bir әnimdi aityp berip edim, ol oilanyp otyryp: «Án jaqsy, biraq mәtini nashar» dep shay ýstinde basqa óleng jazyp berdi. Ýsh-tórt jyl búryn Tabyl «Sol әndi nege jaryqqa shygharmaysyn?» dep súraghan edi. Tabyldyng tilegi biyl qabyl bolyp, shygharmashylyq odaghymyzdan tughan «Saghynysh belgisi» dep atalatyn tuyndyny jas әnshi-sazger Roza Álqoja óz repertuaryna qosty.
Jalpy, Tabyldyny elimizding qay týkpirine barsanyz da tanyp, qúrmettep jatady. Oghan Aqtóbe júrtshylyghynyng ystyq yqylasy da naqty kuә. Tabyldygha degen qúrmetting dәl osynday joghary bolghanyna óte quanyshtymyz.
Rashid ShAQU:

- Mening balalarym Tabyldyny, onyng balalary meni әke dep ósti. Ýlken qyzy joghary oqu ornyn mening qolymda túryp oqydy. Bir kýni Tabyldy kelip, tósekte jatyp aqyryndap qana «Mening ekinshi qyzym mektep bitirip, Oralgha oqugha týskeli jatyr. Maghan pәter izdeu kerek» dedi. «Nәn Tabyl jatqan jerge, taldyrmash eki qyz siyatyn shyghar. Sony da sóz dep túrsyng ba?» dedim. Artynsha qarasam, kózinde múnmen birge janary jasaurap túr eken. Ol dosqa degen shynayy rizashylyghy edi.
Tabyl turaly kóp estelik aitugha bolady. Býgingi keshke biz júrtty jylatu ýshin, múnaytu ýshin kelgen joqpyz. Tabyldyng ónerin nasihattau ýshin jinaldyq. Ol tauyp ta, qauyp ta aitatyn. Taghy bir-eki qyzyq estelik oiyma týsip túr. Qaltamyz tesik student kezimizde qarnymyz ashyp JenPIY-ge bardyq. Tabyldy kórgen tanys qyzdar jandary qalmay quanyp, ashanagha apardy. Sodan búqtyrylghan kapusta, kapustadan jasalghan salat, kapustadan jasalghan bәlish aldymyzgha әkep qoydy. Tauday Tabylgha ol júghyn bolsyn ba? Tamaq iship bolghannan keyin qyzdar qaumalap «Tabyl agha, bata qaytarynyz» dedi. Sóitse Tabyl «kapustagha bata jýrmeydi» dep du kýldirdi. Reseymen shekaralasatyn Jәnibek audanynda Dәuletkerey degen dosy bar. Birde sol dosyna baryp, әngime arasynda «Senderge Resey jaqyn ghoy, Reseydi kórgim keledi» deydi. Sodan qalay riza qylyp, kýterin bilmey otyrghan Dәuletkerey quanyp ketip, kórshi Volgograd oblysyna alyp barady. Qalagha kirgennen kóne qorghandaryn birinen keyin birin tanystyryp, kórsete bastaydy. Sonda Tabyl sharshap ketip, «Orystyng molasy bitpeydi, keri qaytayyq» degen eken.
Qarlyghash Ibatova, jary:
- Keshti úiymdastyrghan dostaryna, Aqtóbe júrtshylyghyna, el aghalaryna, qoshemettep kelgen joldastaryna ýlken raqmetimdi aitamyn. Tabyl ólgenimen, onyng órshil ruhy eshuaqytta ólmeydi. Jarqyn beynesi úmytylmaydy. Artynda qalghan shygharmalary әli talay nasihattalar degen ýmittemin. Tabyldyng әnin baghalaytyn, ónerin qúrmetteytin azamattar aman bolsyn!

Aqan SERIK

Tabyldygha
Búl ghúmyrdyng sony qayghy, basy qút...
O, Tabyldy, neng bar edi, asyghyp!
«Dedeng qaghyp»,
Múqandardyng sonynan,
Sen de kettin... Gitarandy asynyp.
Bizder qaldyq, býtin ólen,
jarty aqyl.
Talaptygha berilmeydi bata qúr.
Jay tap endi «jogharygha jayghasyp»,
Qazaghymnan túnghysh shyqqan bard-aqyn.
Altynnyng da altyndyghyn
synar mys...
Seni joqtap jyr
jazarmyz... tynarmyz.
Tolaghay bop tumadym dep ókinbe!
Tabyldy bop tughanyna myng alghys!
Tabyldy bop ólgenine myng alghys!

Týiin:
Tabyldy agha bizge bergen bir súhbatynda ózi jayly bir kitap jinaqtap jatqanyn, jaryq kórgennen keyin shygharmashylyq kesh ótkizip, jan-jaqtaghy dostaryn shaqyratynyn aitqan edi. Biraq «Alashtyng úly, Ayashtyng úly Tabyldy» búl armanyna jete alghan joq. Ol kisi tizimin jasaghan dostary ózi ómirden ótkennen keyin Atyrauda emes, Aqtóbede bas qosty. Barlyghy sahna tórinde túryp, kesh sonynda Sveta Aytbaevanyng oryndauynda Múqaghaly Maqataevtyng ólenine jazylghan «Únatamyn men seni» әnin qosyla shyrqady. Aqtóbe oblystyq Mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Nәzira Tabyldinova qonaqtardyng barlyghyna raqmetin jetkizip, syi-siyapat jasady. Keshting úiymdastyrushysy Bijan Qalmaghambetov Tabyldy Dosymov kózi tirisinde «Gitaranyng padishasy» dep qúrmettegen Qorabay Esenovke shapan jauyp, úly Abylgha kólik mingizdi. Bijan Qalmaghambetovting jәne aty-jónin atamaudy ótingen aqtóbelik kәsipker jigitterding mәrttigi men azamattyghy ózgelerge ýlgi bolsa, qúba-qúp. Óitkeni Tabyldy Dosymovtyng óneri qúrmetting qanday týrine bolsa da әbden layyq.

Qanshayym BAYDÁULET
«Ayqyn» gazeti