Biz tym әdemi sóilep ýirengenbiz. Bәrimizding de oiymyzdan әiteuir bir mekemening tútqasy men әldebir mayly orynnyng oryntaghy, tipti biylikting saghymdanghan shynary ketpeydi. Uysymyzgha osylardyng birin ústap, sheksiz de, shetsiz manaptyqqa masattanghymyz keledi. Jaghajayda jatyp, qúl júmsamaqty armandaymyz. Enbek etpey, oljagha batpaqty qiyaldaymyz. Sol sebepti de bes adamnyng basy qosylsa, «eljandy», «erjýrek», «elsýier» jan bolyp shygha kelemiz. Sebebi, «Búl azamat eljandy (últjandy degim kelgen, biraq bizding qoghamda qazaqtyng qamyn jegender útylady) eken», - dep, deputat saylap jiberui mýmkin. Búrynyraqta múnymyz әnsheyin ghana qiyal bolatyn.

Biz tym әdemi sóilep ýirengenbiz. Bәrimizding de oiymyzdan әiteuir bir mekemening tútqasy men әldebir mayly orynnyng oryntaghy, tipti biylikting saghymdanghan shynary ketpeydi. Uysymyzgha osylardyng birin ústap, sheksiz de, shetsiz manaptyqqa masattanghymyz keledi. Jaghajayda jatyp, qúl júmsamaqty armandaymyz. Enbek etpey, oljagha batpaqty qiyaldaymyz. Sol sebepti de bes adamnyng basy qosylsa, «eljandy», «erjýrek», «elsýier» jan bolyp shygha kelemiz. Sebebi, «Búl azamat eljandy (últjandy degim kelgen, biraq bizding qoghamda qazaqtyng qamyn jegender útylady) eken», - dep, deputat saylap jiberui mýmkin. Búrynyraqta múnymyz әnsheyin ghana qiyal bolatyn.

Biraq, qiyal ghajayyp ertegilerdegi úshqysh kilemder - úshaqqa, Tausogharlar - tehnikagha, saqqúlaqtar - qalta telefon men internetke ainalyp ketken myna zamanda bәri de mýmkin eken. Armandap jýrip, bayqausyzda deputat bolyp ketken aghalarymyz az emes. Az emes deppin-au. Sausaqpen sanarlyq bes-altauy bolmasa, qalghandarynyng barlyghy derlik ertegining keyipkerleri. Olar ýshin óz ertegilerining aqyryna tayau. Ol bitkenshe, qarmap qalu, yaky mansabyn paydalanyp asap qalu qúndy (әleumettik jaghdaylaryn nemese jeke biznesterin jaqsartu barysynda).  «Túrsa, otyryp, otyrsa, túra almaytyn Mystan kempirding aldyndaghy «altyn saqany» alyp ketpey, әste tynymdyq joq.» Al, bos sózben elding taghdyryn oilap, bas qatyrghansugha uaqyt tapshy. Onyng ýstine jogharygha jaman atty bolyp qaytedi. Últaraqtay qiyp alghan deputattyqtyng birer jyly ótip ketkeni taghy bar. «Altyn saqany» izdeu endi ghana bastaldy. Sol sebepti de joghary jaq «әlәi» dese, «oybay qúldyq» deydi. Mystan kempirge berer tórt túyaqtyng biri ertegi bastalmay jatyp, júlynyp ketuin qalamaydy. Joghary jaq talqygha jer satu mәselesin qoysa, bas shúlghy salady. «Altyn saqagha» jetkizetin túyaq kerek, túyaq. Al, jer degen armandar men qiyaldardyng qasynda nemene, tәiiri...

Osynday saghymdardyng arasynda jýrip, bayqamay zayyrly memleket bolyp alghanbyz. Shet elderden qúdaylaryn tanushylar kelip jatyr. «Kelse kele bersin. Mening esigimdi qaghyp jatqan joq qoy» dep ishtey aityp, al syrt kózge «әlemdik demokratiya qaghidasyna say...» dep kólgirsitemiz kelip. Oiymyzda bayaghy - «altyn saqa». Osy oidyng úshpaghynda jýrip, búrynyraqta taghy da bayqamay, «memlekettik til - qazaq tili, resmy til - orys tili» dep jazyp jiberippiz. Kip-kishkene kók kitaptaghy osy sóz ýshin dauryghudyng da qajeti joq. Aldymen «altyn saqany» alayyqshy. «Resmy oryn degen memlektten bólek qúrylym emes qoy» degen pikirdi key kezde aityp jibere jazdaymyz. Biraq, «altyn saqa»...

Joghary jaq qolymyzgha qate tengeni ústata salady. Aqsha degen arman. Biraq, biz oilaghan «altyn saqa» ol tenge ataulynyng bәri emes. «Kete bersin, qate, bola bersin, qate!». Maqsatym elding qamy emes, «al-tyn sa-qa»! IYә, «dat taqsyrlyqqa» jarar dep sengen ziyalylarymyz «lәbbәy taqsyrlyqtan» alystay almaghanyn kórgende olardyng atynan osynday oi-tolghamdar aitqyng keledi eken. Áytpese, kóterem dese, bizde qordalanghan mәseleler kóp qoy. Elding múny, әl-auqaty, tili, dini, tini, ruhy jogharydaghylar oiyndaghysymen tipten kereghar ekenin býgingi deputatar bilmeydi deu mýmkin emes. Olaq zandarymyzdyng ózimizge qarsy shyghyp, bir últtyn, bir últtyng emes, qaghaz jýzindegi biregey últtyn, anyqtap aitqanda, Sәidenovtyng «k»-si «q»-gha auysqany syndy  tәuelsizdik alghannan keyin «kazah» degen kepeshin laqtyryp tastap, «qazaq» degen atauyn alghan halyqtyng taghdyryna qauip tóndirip túrghanda «altyn saqany» oilap jýru bizge layyq pa edi?

Mysalgha, deputattar kýn qúrghatpay demografiya mәselesin kóterse, biylik quana iske kiriser edi. Syrttaghy bauyrlarymyzben qauyshar edik. Sanymyz artar edi. Syrttaghy bauyrlarymyzdy bylay qoyynyzshy bizde sәbiylerding jaghdayy da mәz emes qoy. Dәlelge sýiener bolsaq, ótken jyly Respublika boyynsha jýz jiyrma toghyz myng tórt jýz toqsan bes kelinshek týsik jasatyp, olardyng 19-y kóz júmypty. Jyl sayyn 15 jasqa tolmaghan eki jýzden astam qyz bala jasandy týsik jasatsa, 15 pen 18 jastaghy boyjetkender arasynda búl kórsetkish 8 mynnan asyp ketipti. Elding erteni ýshin múnday mәselening aldyn aluymyz kerek emes pe? Qyzymyz Seyfullin men Sayynnyng kóshesinde jýr. Úlymyzdyng qayda jýrgenin bir Qúday biledi. Al, endi halyqtyng sanyn kóbeytip kórelik. Tumay jatyp óltirip alyp, odan keyin kólgirsu biz ýshin mәrtebe emes shyghar. Býite berse, aumaghy neshe myqty memleketti orap alatyn jerimiz basqanyng qanjyghasynda ketpey me? Býite berse, úlymyz - qúl, qyzymyz - kýng bolmay ma? Býite berse, últymyz últaraqqa ainalmay ma? Batys demokratiyasyn dalaly demokratiyamen úshtastyrugha bolmay ma eken? Basqanyng zanyn kóshirip alghansha, basynan bastap nege ózimiz jazbaymyz. Bir jaghadan bas shygharar úrpaq qayda?  Nege ýnsizsizder, aghalar!

P.S. Aytpaqshy, men osy materialymnyng sonynda týsik jasatu mәselesi jayly oy qozghaghan boldym. Onyng demografiyagha әserining de joq emestigin aittym. Demek, men «eljandymyn». Patriotpyn. Deputat saylap jibermes pe ekensizder? Eng jas deputat bolamyn. Búrynghy jas deutattarynyz Berdiongharov syndy «23 aqpan - Qyzyl Armiya kýni» dep auzyma kelgenin kókimey, typ-tynysh otyramyn. Eh, «ALTYN SAQA»!

«Alty Alash» gazeti, №3 (03.07.2009)