Quandyq Shamahayúly. «Gazetpen shybyndy ghana emes, sheneunikti de úryp qúlatugha bolady»
Mamyrdyng 3-i Dýniyejýzi baspasóz bostandyghy kýni. Búl kýni әlem jurnalistikasynyng tarihynda týrli elde ýlken ózgeristerge bastau bolghan baspasózding aiyryqsha bir janry turaly sóz etudi jón kórdik. Sol ýshin Batys jurnalisterining arasynda qanatty sózge ainalghan bir tәmsildi taqyrypqa shyghardyq. Ony tyrnaqshagha aluymyzdyng reti de sondyqtan. Mening sózim emes, maqal-mәtelge ainalghan kópting danalyq oiy degenim ghoy.
AQSh memlekettik depertamentinin shaqyruymen osy elge 2001 jyly barghanymyzda «Vashington post» gazeti ghimaratyn aralaudyn da sәti týsken edi. Ghimarattyn kire berisinin qabyrghasyn týgeldey derlik alyp jatqan gazettin bir sanynyng sureti bar. Syrttay qaraghanda gazettin әdettegi bir sany. Onyn әlde bir dataly mereytoygha, tarihi merekege, sәn-saltanatqa esh qatysy joq.
Mamyrdyng 3-i Dýniyejýzi baspasóz bostandyghy kýni. Búl kýni әlem jurnalistikasynyng tarihynda týrli elde ýlken ózgeristerge bastau bolghan baspasózding aiyryqsha bir janry turaly sóz etudi jón kórdik. Sol ýshin Batys jurnalisterining arasynda qanatty sózge ainalghan bir tәmsildi taqyrypqa shyghardyq. Ony tyrnaqshagha aluymyzdyng reti de sondyqtan. Mening sózim emes, maqal-mәtelge ainalghan kópting danalyq oiy degenim ghoy.
AQSh memlekettik depertamentinin shaqyruymen osy elge 2001 jyly barghanymyzda «Vashington post» gazeti ghimaratyn aralaudyn da sәti týsken edi. Ghimarattyn kire berisinin qabyrghasyn týgeldey derlik alyp jatqan gazettin bir sanynyng sureti bar. Syrttay qaraghanda gazettin әdettegi bir sany. Onyn әlde bir dataly mereytoygha, tarihi merekege, sәn-saltanatqa esh qatysy joq.
Sebebin súraghanymyzda «Vashington post» gazetinin bilim beru jónindegi ýilestirushisi Ayvonn Lemb hanym bylay dep týsindirdi: «Búl san tek bizdin ghana emes әlem jurnalistikasynyn tarihyndaghy iri oqighagha baylanysty bolghandyqtan osylay ornalastyrylghan. 1970-jyldary AQSh Preziydenti Richard Nikson oppozisiyalyq kýshterdin qyzmetin qúpiya tyndaushy qúraldyn kómegi arqyly barlap kelgendigi әshkerelenip, sonyn saldarynan otstavkagha ketken edi. Ony әshkereleushiler jurnalister bolatyn. Keyin búl oqigha jurnalistika tarihynda altyn әrippen jazyldy. Sebebi, dәl osy kezden bastap jurnalistika syndy qúdiretti qarudyn qúrama shtattyn Preziydentin de taqtan taydyra alatynyn adamdar sezingen edi».
«Vashington post» gazeti Preziydent Richard Niksonnyn ornynan alynghany jayyndaghy reportaj jariyalanghan atalmysh sandy qasterleulerinin sebebi jogharydaghyday. Rasynda, gazet qyzmetkerleri Preziydenttin barlau tәsilderin qoldanugha deyin barghan las әreketin zerttep anyqtaumen qatar, búljymaytyn derektermen dәleldey alghan. Osylaysha, AQSh-ta atalmysh gazet jurnalistik zertteudin әkesi retinde tarihta qaldy.
Jurnalistik zertteu - jurnalisterdin osal jandar emes ekendikterin dýiim júrtqa kórsetip berdi. Olar jurnalisterding maqala jazyp qana tynysh jýretin qatardaghy qarapayym jandar emes, qajet kezde kәsibi barlaushylardan da qalyspay aqparat taba alatyn, jedel júmys isteudi biletin alghyr da batyl adamdar ekendikterin әigiledi. Adamdar ortasynda sonday iygi úghym qalyptasyp ýlgerdi de. Sondyqtan, amerikandyq jurnalisterdin arasynda «Ortalyq barlau basqarmasynan búryn bilip alu ýshin» degen úran ispetti qanatty sóz taghy da payda bolghan.
Amerikada búdan búryn da sәtti jasalghan jurnalistik zertteuler boldy. Biraq, onyn bәri el Preziydentin taqtan taydyratynday dengeyge jete alghan joq. Dәl osynday mysal ózge elderdin jurnalistikasynda búryn bolmaghan edi. Bizde «jurnalistik zertteu», al, Batys әleminde «is kesu jurnalistikasy» atalatyn múnday janrmen shúghyldanghan jurnalister keyin halyq aldynda abyroygha bólengen mysaldar óte kóp.
Europa iz kesu jurnalistikasynyng kórnekti ókili retinde nemis publisiysi Gunter Valiraf atalady. Ol nemis qoghamynyng irip-shiruine negiz bolghan zansyzdyqtaryn, azamattardyng bostandyghyna keltirilgen núqsandardy ashyq aiqyn kórsetip, iz kesu jurnalistikagha tәn kóptegen tandauly tuyndylarymen ataqqa shyqqan has talanttardyng biri boldy.
1980-90 jyldary Latyn Amerikasynda әskery rejim qúlatylyp, ókimet biyligin býkilhalyqtyq saylauda jenip shyqqan qayratkerler qoldaryna alghan song iz kesu jurnalistikasy damugha bet alghan. Demokratiyalyq qozghalystyng tasasynda ýkimettik sheneunikterding jemqorlyqtary men últtyq baylyqty talan-tarajygha salu sekildi kólenkeli kórinister payda bolghan.
Braziliyanyng «Journal de Brasil» gazeti 1991 jyldan bastap, memlekettik joghary lauazymdy túlghalardyng qyzmet babyn asyra paydalanu oqighalaryn, qoghamgha keltirgen zardaptaryn әshkereleu nauqanyn óristetken. Atalmysh gazetting tilshisi M.Rosha Qarjy-ekonomika ministrligining kompiuter jýiesindegi aqparatyna enip, әleumettik әlsiz toptargha arnalyp, bólingen aqshanyng preziydent F.Kollordyng qayyn júrtyna berilip, talan-tarjygha salynghanyn әshkerelegen. Onyng syrtynda el basqaryp otyrghan preziydentting zansyz qarjy isterin, iri kólemde para alghandyghyn taghy әigilep bergen. «Veja» aptalyq jurnaly preziydentke qatysty paraqorlyqty әshkereleu nauqanyn jalghastyryp, aqyry ony memleketting eng biyik lauazymynan týsirip tynghan.
El basqarghan joghary lauazym iyelerining bylyq-shylyghyn әshkereleu Latyn Amerikasynyng ózge elderinde de jalghasyn tapqan. Panamanyng «La Pressa» gazetining bas redaktory G. Gorrity izge týsip zertteuding arqasynda elding preziydenti Peres Valladaresting kolumbiyalyq eskirtki saudagerlerimen baylanysy barlyghyn әshkerelep, onyng memleket bankileri arqyly qyruar las aqshany «juugha» kómekteskenin, onyng aqysyna saylaualdy nauqanyn qarjylandyrugha qarajat alghanyn әshkerelegen. Argentinanyng «Pagina-12» gazetining sholushysy H. Verbisky el preziydenti K. Menemning zansyz qarjylyq әreketterin әshkerelep, shu kótergen.
Álem jurnalistikasy ýshin 1970 jyldar jurnalistik zertteuding shyngha jetken altyn kezeni bolyp esepteledi. Oghan sebep, jogharyda aitqanymyzday, «Vashington post» gazeti tilshilerining preziydent R. Niksonnyng oppozisiya ókilderi ornalasqan qonaq ýide astyrtyn tyndau qúraldaryn ornalastyrghan barlaushylyq әreketin әshkerelegeni, ony sonau biyik mansabynan aiyrghandyghy.
1980 jyldardan bastap Shyghys Europa, Latyn Amerikasy, Aziya elderining mass-media jýiesinde jurnalistik zertteu birshama qarqyndy damu ýrdisi bayqaldy. Polishadaghy baspasóz bostandyghynyng ózge sosialistik eldermen salystyrghanda birshama kendigi kezinde onda jurnalistik zertteudi erkin jýrgizuge mýmkindik berdi. Nәtiyjesinde, «Solidarnosti» qozghalysy qúrylyp, eldegi biylikti týbirimen auystyrugha deyin bardy. Jýre-kele múnyng aqyry kýlli sosialistik jýiening bayansyz ekendigine әlemning kózin jetkizdi. Shyghys Europa elderinde demokratiyalyq janarudyng jana dәuiri bastaldy. 1985 jyly bastalghan qayta qúru kenestik baspasózge jana lep әkeldi de, qoghamdaghy bylyq-shylyqty ashugha, jurnalistik zertteuler jýrgizip, onyng jariyalatugha qolayly mýmkindik tudy. Onyng sony 70 jyldan astam uaqyt dara biylik qúrghan kompartiyanyng tarauymen, kenes odaghynyng ydyrauymen ayaqtaldy.
Sekseninshi jyldardyng ayaghynda Mongholiyanyng sol kezdegi ortalyq basylymy «Ýnen» gazeti el ómirindegi kelensizdikter men sybaylastyqty, biylik basyndaghylardyng jemqorlyqtaryn, jershildikke bólinushiligin, sot, qúqyq qorghau oryndaryndaghy bylyqtardyng kóbeygenin sonyng saldarynan memlekettik jәne últtyq mýddege núqsan kelip otyrghanyn syngha alghan jurnalistik zertteulerdi kóp jariyalady. Ásirese, әigili satirik J. Baramsaydyng jazghan toptama zertteuleri el arasynda dýmpu tudyrdy, halyqty mýlgigen úiqydan oyatyp, sosializmning salghyrttyghynan aryluyna kómektesti. Halyqtyng sayasy belsendilikteri kýrt artty. 1989 jyldyng sonynda el jastarynyng bastamasymen qúrylghan Mongholiyanyng demokratiyalyq odaghy 1990 jyly nauryzda beybit týrde ótkizgen sayasy kýresting nәtiyjesinde memleketti alpys jylday uaqyt biylep-tóstegen sayasiburo men bir partiyalyq ókimet tolyq qúramymen otstavkagha ketti. Osylaysha, eldegi sayasy jýiening tolyqtay janaryp, demokratiyalyq jolgha týsuining alghyshartyn jurnalistik zertteudi sheber jýrgizgen qalamgerler men baspasóz jasady. Búl Aziyadaghy damushy postsosialistik elderding arasyndaghy alghashqy demokratiyalyq jenis bolatyn.
Álem elderinde múnday ýrdister әli jalghasyp keledi. 2000 jyly Filippin elining bir top jurnalistik zertteushileri preziydent Jozef Estradanyng jemqorlyghyn әshkerelep, ony merziminen búryn taqtan taydyrghan bolatyn. Elding jurnalistik zertteu ortalyghynyng diyrektory Sheyla Koronelanyng basqarghan jurnalisteri preziydent J. Estradanyng qúpiya dәulet-qazynasyn segiz ay boyy zertteulerining nәtiyjesinde gazette sikl reportajdary jariyalanghan. Preziydentke qarsy qozghalghan sot isining basty negizdemesi, dәiekti deregi - osy reportajdar bolghan. Múny preziydentti taqtan taydyrghan Aziyadaghy alghashqy jurnalistik zertteu dep ataugha tolyq negiz bar.
Búdan sәl búryn ondaghan jyldar boyy biylik qúrghan diktator general Suhortony ketirgen qozghalys Aziyada oryn alghanymen oghan jurnalisterding tek janama týrde ghana әseri bolghan edi. Al, Filipinning jayy basqasha edi. Sondyqtan da, әlemdegi bedeldi jurnaldardyng biri «Asia week» Sh. Koronelany «Aziyadaghy jemqorlyqpen kýresushi iri túlgha» - dep ataghan. Jurnalistik zertteuding Aziyada keng etek jaya bastaghanyn jogharydaghy mysaldardan kóruge bolady.
Braziliyanyng «Jornel de Braziyl» basylymy 1991 jyldan beri memleket pen ýkimetting joghary lauazymdy túlghalarynyng biylikti asyra paydalanu әreketterin әshkereleu nauqanyn bastaghan. Jurnalist M. Rosha elding ekonomika ministrligining aqparattyq qoryna kompiuterlik jýie arqyly enip, әleumettik qorghaudy qajet etetin tómengi toptargha arnalghan aqshany preziydent F. Kollordyng qayyn júrtyna taratylghanyn әshkerelegen. Sonymen qatar preziydentting ózge de paraqorlyqqa qatysty isterin tapqan. Osylay bastalghan isti «Veja» aptalyq jurnaly sәtti jalghastyryp, F. Kollordy biylik basynan taydyrugha tikeley yqpal etken. Búl Latyn Amerikasy elderi jurnalistikasy ýshin búryn bolmaghan iri jetistik bolatyn.
Qazaqstanda jurnalistik zertteuding negizi endi ghana qalanyp kele jatqanymen aldaghy uaqytta qarqyndy damuyna qúqyqtyq, әleumettik-ekonomikalyq, sayasy ahual qalyptasyp keledi deuge bolady.
«Abay-aqparat»