Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqiqatqa qiyanat 8784 15 pikir 25 Mamyr, 2021 saghat 13:39

Qarapayym qaharman

Estelik

Keshirim týski ýziliske shyghar aldynda kózin júmynqyrap sәl-pәl otyrdy da, telefonyna qol sozdy:

- Arkadiy Danilovich, sәlemetsiz be? Boztaevpyn.

- O, Keshirim Boztaevich! Óziniz de esen-sausyz ba? Sizding telefon shaluynyz – men ýshin quanysh!

- Kónil  kýiiniz  jaqsy  ghoy?

- Jaqsy, Keshirim Boztaevich.

-Endeshe, jaqsy  ekenin  paydalanyp, sizge  bir ótinish  jasayyn.

- Aytynyz, qolymnan kelse oryndaymyn, ayanbaymyn!

- Oblystyng jana basshysy bolghan son...  «jana» deymin-au, bir jyl tolyp ta qaldy, uaqyt shirkinde toqtau joq.  Arkadiy Danilovich, poligon júmystarymen tanysu mening mindetterimning biri ekenin siz jaqsy bilesiz, solay  ghoy?

- Áriyne!

- Olay bolsa, sizderding újymdarynyz, synau alandarynyz, shahtalarynyz, zerthanalarynyz, aldaghy josparlarynyz degendey, bәrimen tolyq tanysuym kerek. Osy  aptada  ýlgirsenizder  jón  bolar  edi, býgin  dýisenbi ghoy, al men  aldaghy dýisenbide Mәskeuge attanamyn.

- «Mәskeuge» deysiz be? Onda, Keshirim Boztaevich, búl mәseleni óziniz sonda  sheshkeniniz jón bolar edi.

- Arkadiy Danilovich, sizding basynyzdan sekirip ketkim kelmeydi, óziniz  retteniz.

- Mәskeuding rúhsatynsyz...

- Joldas general, rúhsat alu - sizding mindetiniz. Sau bolynyz! – Telefon  tútqasyn  ornyna  qoya  saldy:  - Búltalaqtauyn!..

Poligon bastyghy erteninde telefon shalyp, KSRO Qorghanys ministrligi  resmy rúhsat  bergenin mәlimdedi.

Oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy zandy qúqyn tolyq    paydalandy, atomnan sutegi bombasyna deyingi joyqyn qarulardyng auada jәne jer astynda synalghan týr-týrining qaldyrghan izderin, avtomәshinmen, úshaqpen baryp, bәrin de kózinen ótkizdi. Sapary «Óte qúpiya. Birinshi  sutegi bombasyn synau. 1955 jyl» degen derekti filimdi kórumen ayaqtaldy. Poligonnyng ne ekenin ózgeden estu ózing kórgenning janynda qúr  eles  eken.

Filim ayaqtalghan song Ilienko Keshirimdi qoltyghynan demey  týregelip,  jymiya  sóilep:

- Keshirim Boztaevich, sizge  filim  únady  ma? – dedi.

- Rahmet, joldas general, sau bolynyz! – Keshirim әldebir sharuasyna  asyqqan  kisishe  ayaghyn  jebey  basa shyghyp ketti...

Keshirim 1989-jyl tua Oblystyq densaulyq saqtau bólimining mengerushisi T. Toqtarovqa poligonnyng zardaptary turaly mәlimet-týsinik dayyndaudy tapsyrghan. Ertis ónirining túrghyndary, aldymen: dәrigerler, múghalimder, shahterler poligonnyng zardaby turaly auyzsha dabyl qaghyp, oblystyq partiya jәne sovet atqaru komiytetterine  hatty da jiyiletken eken...

Densaulyq saqtau bólimi әzirlegen  maghlúmattyng әrbir sóz-sóilemi Keshirimning janyn týrshiktirdi: qannyng búzyluynan qaytys bolghandar, mýgedektikke úshyraghandar, qan azay (anemiya) tauqymetin tartushy jýkti әielder, dene bitimi búzylyp tughan balalar sany 1954-jyldan beride eki ese, Semey qalasynda ekijarym ese ósken.

Ónirde jyl sayyn 200-300 adam kóz júmuda. Semeylikterdin  týrli aurugha tabighy qarsylyghy (immuniytet) tómendegen.

Onkologiyalyq aurugha shaldyqqan júrtty dәrigerlik zertteuden ótkizu, emdeu maqsatymen 1954-jyly Óskemen jәne Semey qalalarynda arnauly  emhana  ashylghan edi, onyng Óskemendegisi bir jarym jyldan keyin jauyp tastalghan. Semeydegi emhana yqshamdalyp, «Brusellezge qarsy dispanser» delingen. Ol ol ma, KSRO Densaulyq saqtau ministrligi 1966-jyldan bastap Semey qalasynda onkologiya syrqattaryn zertteudi toqtatu turaly sheshim  qabyldaghan, -  odan ótken súmdyq bolar ma?!

Semey poligony zardaptaryn 1957-jyldan bastap alghash zerttep, dabyl qaghugha kirisken adam kórnekti ghalym Bahiya Atshabarov boldy. Bahang Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng preziydenti Qanysh Sәtbaevtyng kenesimen arnauly ghylymy ekspedisiya qúryp, poligonnyng keselderin jan-jaqty anyqtap,   onyng nәtiyjesin Akademiya respublika basshylyghyna jazbasha mәlimdegen, biraq bizding basshylar Kremliding qabaghyn baghyp, ol iygi isti eskerusiz qaldyryp, ekspedisiyanyng jolyn kesipti. Kәdimgi  bezbýirektik!

Atom bombasyn alghash synau búdan 40 jyl búryn – 1949-jylghy tamyzdyng 29-y kýni saghat 7-de jýzege asqan-dy. «Sanyrauqúlaghynyn»  biyiktigi 7 shaqyrym bolghan. Jerdi tandap alghan, synau júmystaryna ghylymy basshylyq jasaghan – ataqty atomshy  ghalym I. Kurchatov.

Poligonda jylyna ondap synalatyn bomba - ghylym jasaghan dýley  kýsh. Radioaktivti tozang jerge mol jauyp, sinip jatyr. KSRO Qorghanys ministrliginin, onyng Áskeriy-ónerkәsiptik keshenining sheneunikteri: «Synau túrghyndargha, jerge ziyany tiymeytin ghylymiy-saqtyq sharalaryn qoldanu boyynsha jýrgizilude» dep sarnaudan janylmaydy.

Qúpiya filimdegi súmdyq, poligonshylardyng ekijýzdilik qasarysuy Keshirim Boztaevtyn  jýikesin júqartty. Ol aqpannyng 19-ynda týni boyy oy sapyryp, kózi bir әredik te ilinbedi. Tanerteng qyzmetke kele obkomnyng buro mýshelerin jinap aldy da:

- Joldastar, dostar! Qazaqta: «Pyshaqqa ilinerinde eshki de baqyryp ýlgiredi» degen mәtel bar, men sol eshkining kebin kiysem deymin. Zúlmat  poligon semeylikterge zapyran qústyruyn ýdetti. Búl ozbyrlyqqa endi shydaugha bolmaydy! Mihail Sergeevich Gorbachev joldasqa hat jazamyn. Jeke óz atymnan.

- Onynyz qalay, újym bolyp jazayyq!

- IYә, újym bolyp qimyldayyq!

- Sizge, әriyne, alghys aitpaydy, al jazalaulary mýmkin, sonda biz shet qaluymyz kerek pe? Keshirim Boztayúly, bәrimiz qol qoyamyz!

Keshirim ornynan ong qolyn sәl kótere túryp, jymiyp:

- Joldastar, peyilderinizge rahmet! Alayda, eger kinәlaytyn bolsa, bәrimizdi emes, bireuimizdi ghana kinәlaghandary  jenil tiyer.  Ne  bolsa  da,  ózim ghana  kórip  alamyn! Qazir Pigavaev joldasty shaqyryp, neni, qalay jazudy aitamyn, jurnalisting tili jatyq qoy. Sodan keyin osynda sizderge oqyp beremiz, alyp-qosarlarynyzdy aitasyzdar, - dedi.

...Obkomnyng Ýgit jәne nasihat bólimi mengerushisining orynbasary, jurnalshy Vladimir Pigavaev jazyp, Keshirim múqiyat oqyp tolyqtyrghan   hat erteninde Jalpy bólimning qúpiya sektoryndaghy shifrlaushy Vladimir Ignatievting qolynan ótkizildi de, bólim mengerushisi Anatoliy Chernyshev Kremlige jóneltti. Myna hatty:

 

                                                              «Óte qúpiya. 1-danasy.
                                                               Mәskeu, Kremli
                                                               SOKP  OK  Bas hatshysy
                                                               M.S.GORBAChEV joldasqa

Qazaqstan Kompartiyasynyng Semey oblystyq komiyteti SOKP Ortalyq Komiytetine mynany mәlimdeydi: 340 myng halqy bar Semey  qalasy aimaghynda 1949-jyldan beri yadrolyq synaular jýrgizilip keledi. Áueli әuede, al 1963-jyldan bastap - jer astynda... Arada ótken 40 jylda jaghday ózgerdi: halyq sany ýsh ese óskeni, maldyng kóbeygeni, poligonnyng many eldi meken ekeni de eskerilmegen. Jylyna 14-18 jarylys jasalady. Búl ghimarattar men injenerlik toraptargha ziyan keltirude, óitkeni jerding seysmikalyq jaghdayyna nazar audarylmaghan. Poselkeler men auyldardy sumen qamtamasyz etuge arnap salynghan qúdyqtar isten shyghyp jatyr. 25 jyl  boyghy jerasty jarylysy saldarynan jer qyrtysy búzyldy. Árbir ýshinshi synauda radioaktivti  gazdyng auagha shyghyp, ainalagha taraytyny anyqtaldy. 1987-jyly Semeydi basyp ótken gaz legi saghatyna 350-450 mikrorentgen boldy. Biylghy 12 aqpanda poligonnan tysqary jerlerde radioaktivtilik saghatyna 4000 mikrorentgentke jetip, jelding baghyty búrynghysynan kenet ózgerui saldarynan Semey-21, Shaghan, basqa da eldi mekenderge tarady...

Yadrolyq synaular júrtshylyqtyng oi-pikirin shiyelenistirip, minez-qúlqyna әrqily keri әser etude, olardyng densaulyghynda  payda  bolghan aqau  poligonnyn  zardaby  ekeni  anyq.

Oblystyq partiya komiyteti halyq arasynda týsinik júmystaryn  jýrgizude.

Oblystyq partiya komiyteti búl jaghdaygha alandap, SOKP Ortalyq Komiytetinen tiyisti ministrlikter men mekemelerge jarylystardy uaqytsha toqtatu, odan aryda yadrolyq synaulardy qolayly basqa jerge kóshiru  jóninde  tapsyrma  berudi  ótinedi.

                                                                  K. BOZTAEV,
                                                                  Qazaqstan Kompartiyasy
                                                                  Semey oblystyq  komiytetinin
                                                                  birinshi  hatshysy.
20.02. 1989 j.»

Hatty jazar kýn aldyndaghy mazasyz týnde Keshirim astan-kesten  oiyn jinaqtap, bylaysha týiin jasaghan: «Mәskeuge, Kompartiyanyng bas shtabyna qarsylyq hat jazuym kerek. Tәuekel! Ata-babamyzdyng aruaghy qoldasyn!

Ar-úyatymdy saudagha salghan emespin, salmaymyn da! Búl әreketimning tym qauipti bolatynyn, nebir qaterli ótkelekterden ótkiziletinimdi bilemin.  Meyli. Aqiqat mening jaghymda, jenile qoymaspyn. Al jenilgen jaghdayda... enbek jolymdy bastaghan Óskemen qorghasyn-myrysh kombinatyna qaytyp barsam, qatardaghy   metallurg júmysyna alatyn shyghar...  IYә, meyli. Halqym ýshin, jerim ýshin janpida!.. Partiyalyq talap-tәrtip boyynsha men oiymdy ózimizding partiyalyq basshylyqqa, birinshi hatshy Kolbinge bildiruim, aqyldasuym kerek... biraq ol qarsy bolady... jolymdy kesedi. Álde  Ministrler kenesimizding tóraghasy Nazarbaevqa... ol  Kolbinge aityp... joq, aitpaymyn... biraq...  tәuekel, Nazarbaevqa mәlimdeyin, Kolbinge aitpaudy  ótineyin...  al  hatty  bәribir  jiberemin!  IYә, jiberemin!».

Keshirim N.Nazarbaevqa telefon shalyp, «sheginer jeri joqty» ashyp  aitypty. Ýkimet basshysy birer miynót ýnsiz otyrypty da: «Bastasan...          basta, biz qoldaytyn bolamyz!» depti.

Ózine qarsy sóz qúiyny, shoqpar silteu az bolmasyn o basta oilaghan Keshirim Gorbachevqa jedelhat jóneltken kýnning erteninde: KSRO Jogharghy Kenesining tóraghasy A. Lukiyanovqa, KSRO Ministrler Kenesining tóraghasy           N. Ryjkovqa, KSRO Ghylym akademiyasynyng viyse-preziydenti, fizika salasynyng әidik mamany akademik E. Velihovqa, KSRO Beybitshilikti qorghau komiytetining tóraghasy jurnalshy-jazushy G. Borovikke, KSRO Jogharghy Kenesi Densaulyq saqtau komiytetining tórayymy deputat Z. Puhovagha, aqyn jerlesimiz, deputat O. Sýleymenovke birmәtindi hat jazyp, Gorbachevqa jibergen jedelhatyndaghy mәselelerdi olargha da tolyq bayan etken.

O. Sýleymenov sol hat boyynsha Jogharghy Keneske 24-aqpanda deputattyq saual joldapty («Sbornik dokumentov. «Yadernye ispytaniya SSSR: sovremennoe radio-ekologicheskoe sostoyanie poligona». Kol. avtorov pod ruk. prof. V. A. Logacheva. M. Izd. AT. 2002. 639 str.).

IYә, «týie soyyldy, quyrdaqtyng kókesi» boldy. Aqpannyng 28-i kýni Semeyge Mәskeuden ýkimettik arnayy komissiya keldi. Odan aldyn ala habardar bolghan respublika basshylyghy poligongha qarsy qimyl jasau ýshin qoghamdyq «Nevada – Semipalatinsk» qozghalysyn qúrudy úigharghan. Ne bir kýn erte, ne bir kýn kesh emes, dәl sol kýni. Ol әreket turaly ýkimet mýshesi Ákejan Qajygeldin bylay degen (týpnúsqasy): «...dviyjenii resheno bylo pridati nekui upravlyaemosti, naznachiv ego liyderamy izvestnyh ludey. Tak tam poyavilsya poet Oljas Suleymenov» («DAT-OP» gәzeti, 01. 12. 2016 j. jәne 13. 05. 2021 j.).

Oljasty qozghalys jetekshiligine úsynghan da, oghan sol kýni Jazushylar odaghynda jiyn jasaudy eskertken de, sirә, onyng dosy N.Nazarbaev shyghar!..

Kremli komissiyasy synau aimaqtaryn aralady, júrtshylyqpen kezdesu ótkizdi. Oblys basshylary tarapynan kedergi kezikken joq. Sóitip, nauryzdyng 3-i kýni oblystyq partiya  komiytetinde qatty aitys-tartysty mәjilis ótti. Sol mәjilisting stenografiyalyq esebinen ýzindi:

«Bukatov. ...Bizding komissiya Sovet Odaghy Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining Bas hatshysynyng tikeley tapsyruy boyynsha, obkomnyng jedelhatynyng izimen keldi... Árbir jarylystyng qalay ótkeni jayynda    qújat saqtauly. Ilienko erejeni eshqashan búzbaghan... 12-nshi aqpanda da ereje búzylmaghan. Bizding maqsatymyz – synaudyng sany men kýshin  azaytu. Synau erejelerine biraz týzetu jasaymyz... Radiasiya mólsheri «B»  kategoriyaly Semey  aimaghyna  shaq  boluy  mәselesin qarauymyz kerek.

Boztaev. Semey oblysy «B» kategoriyasy qatarynda joq. Solay bolghandyqtan da synau aimaghyndaghy  júrtshylyqqa, mine, 40 jyl boyy eshqanday  jenildik  jasalghan, ótemaqy  berilgen emes.

Ilienko. Men poligon bastyghy retinde synaugha qatysushylardyn, halyqtyng qauipsizdigi ýshin ghana jauap beremin. Gazdyng syrtqa shyghyp ketkenine  meni  kinәlau  dúrys  emes.

Boztaev. Gaz auagha taraydy, radiasiya mólsheri qalyptaghysynan  myn  ese  asyp  ketedi, al  oghan  kinәli  eshkim joq, solay ghoy? Olay bolmaydy! Kinәli  kisiler  bar, olar  jauap  beruge  tiyis!

Ilienko. Maghan 12-nshi aqpandaghy synau ýshin aiyp tagha almaysyzdar jәne  betaldy  aiyptaudyn  uaqyty  ótken.

Boztaev. 1987-jyldyng mamyryndaghy jәitti esinizge týsiriniz. Gaz  auagha tarap ketip, oghan narazylyq  aitylghanda siz, general Ilienko, «tiyisti shara qoldanylady, ol  qatelik  qaytalanbaytyn  bolady»  degensiz.  Biz sizge  sengenbiz. Endi  basqasha  sóilep  otyrsyz.

Ilienko. 12-nshi  aqpan  ýshin  aiypty  bola  almaymyn.

Boztaev. Siz  poligonmen  baylanysty  istin  bәri  ýshin  jauaptysyz!..

Mihaylov. Semey poligonyndaghy jarylystyng bәri Ortalyq Komiytet pen Ýkimetting qaulysy boyynsha jýrgiziledi, onda qauipsizdikti saqtau jәne 1963-jylghy kelisimdi búzbau ýshin radioaktivti gaz-tozandy elimizden  tysqary  aumaqqa  taratpau kózdelgen.

Boztaev. Ol shara shekaragha jaqyn jerler ýshin qajet, al biz bolsaq, shekaradan  myn  shaqyrym  aulaqtamyz...

Gerasimov. Mening Ilienkony qorghap sóilegim keledi. Arkadiy Danilovich  dúrys aitty, onyng kinәsi joq... Ilienkony dattay bermeyik. Oghan qysym jasamayyq... 40 jylghy synau, radiasiya turaly әngimege  osynshama  uaqyt  júmsau Ilienkogha  qatysty  mәsele  emes...

Boztaev. Vladimir Ivanovich, siz Ilienkony tabandap qorghap otyrsyz. IYә, general retinde ol – sizding adamynyz, al kommunist retinde  ol – bizdin  kadr. Kommuniysimizden jauapkershilikti talap etuimizge mýmkindik beretin  shygharsyz?!.

Eremenko. Býgingi әngime meni qanaghattandyrghan joq. Sizder, memlekettik komissiya mýsheleri, tek óz mýddelerinizdi qorghap, júmys erejelerinizdi  syltau  etip  otyrsyzdar. Jylyna 14-18 synau az emes. 12-nshi aqpanda qalany sumen, jylumen qamtamasyz etip túrghan kommunikasiyalyq jýiemizde 14 apat boldy. Dúrys qorytyndy jasayyq. Halyqqa da, jerge de tynyshtyq beru kerek. Poligondy jabu qajet, ony basqa   jaqqa kóshiru mәselesin  sheshetin  bolayyq...

(A.Eremenko – oblystyq sovet atqaru komiytetining tóraghasy, Gh.Q.)

Boztaev. Eger general Bredihin dabyl qaqpasa, 12-nshi aqpanda ne pәle bolghanyn biz anyq bilmes te edik... Vedomostik mýddelerding halyqqa qamqorlyqtan joghary qoyylyp kele jatqany ókinishti... Al Ilienko desek,   ol endi biraz uaqyt istep, generaldyq zeynetke shyghady da, tayyp túrady. Semeyde bir kýn de ayaldamaydy... Ortalyq Komiytetke joldanghan jedelhatta bayandaghandarymyz – aqiqat. Ol – bizding júrtshylyghymyzdyng talaby. Biz   odan  ainymaymyz!..».

(Ilienko kóp úzamay, Boztaevtyng talap etuimen ornynan bosatyldy da, Semeyden dereu tayyp túrdy, - Gh.Q.

General Bredihinning әskery bóliminde (Shaghandaghy) poligon әuesin ýzdiksiz baqylaushy arnauly top bolghan. Sol toptyng deregi negizinde dabyl qaghyldghany sózsiz. O.Sýleymenovting keyinde: gazdyng shyqqanyn maghan bir úshqysh habarlady, men general Bredihinge telefon soghyp aittym, degenine senbeymin. Kóp úshqyshtyng bireui kabina terezesinen uly gazdy kórip qalyp, ony poligondy әli manaylamaghan aqyngha dereu habarlay qoyghany qisynsyz.

(Komissiyanyng qúramy: Bukatov V.A. – KSRO Ministrler Kenesi qúzyryndaghy Áskeriy-ónerkәsip komissiyasy tóraghasynyng orynbasary hәm  komissiyanyng tóraghasy.  Gerasimov V.I. – KSRO Qorghanys ministrligi   12-basqarmasynyng bastyghy, yadrolyq qarulardy jasau men synaudy qadaghalaushy, general-polkovniyk.  Mihaylov V.N. – KSRO Atom quaty jәne ónerkәsip ministrining yadrolyq qarulardy jasau, synau júmystary jónindegi orynbasary. Bulgakov L.A. – KSRO Medisina ghylymy akademiyasynyng akademiygi.)

Komissiya naqty sheshim jasay almay qaytty. Kelgen betinde: - Yadrolyq qaru jasaushylardyng esimderin tariyhqa altyn әrippen jazugha tiyispiz, al qarudy joyghysy keletinderding attaryn qara әrippen jazu kerek! - dep kergigen Gerasimov keterinde Keshirimning betine tura  qaray da almady.

Gorbachev jauap qatpady. Poligondy jabugha qarsylar órshelene týsse de, Keshirimning komandasy sheginbedi. Keshirim kótergen tuyn týsirmedi. Poligondy jabu býkilhalyqtyq talap-kýreske ainaldy. Jekelegen memleket jәne qogham qayratkerleri, újymdar, «Azat» jәne «Nevada-Semey» qoghamdyq qozghalystary kýsh biriktirdi.

K.Boztaevtyng janpidalyq jasaghanyn sýiine qoldaushylar kóbeydi. Mysaly: әlemge әigili fiziyk, akademik Evgeniy Pavlovich Velihov Keshirimmen habarlasyp, Semeyge әdeyilep eki ret kelip, synau jýrgizilgen jerlerdi aralap, túrghyndarmen әngimelesip qaytty da, halyq deputattary aldynda, ghalymdar ortasynda nyq sóilep: «Semey poligonyn jabu jónindegi talap dúrys!» dep tújyrdy. Solay dep Gorbachevke hat tapsyrdy. Áygili halyqaralyq jurnalshy Genrih Averiyanovich Borovik KSRO Jogharghy Kenesining sessiyasynda, Teleradio ortalyghynda batyl sóilep, Semeydegi yadrolyq  synaulardy dereu toqtatudy talap etu oryndy ekenin batyl aitty, onyng pikiri shet elderdin  aqparat  qúraldary  arqyly  barlyq  qúrlyqqa  tarady. Ukraina jazushysy, dәriger, KSRO halyq deputaty Yu.Sherbak, SOKP  OK  hatshysy L.Zaykov, KSRO Qaruly kýshteri Bas shtabynyng bastyghy armiya generaly M.Moiyseev jәne basqa kóptegen qayratkerler qoldady.

Qazaqstannyng Kremlidegi ókili Serikbolsyn Ábdildiyn, KSRO Jogharghy Kenesi Ekologiya jәne tabighat komissiyasynyng tóraghasy, tanymal aqynymyz Kәkimbek Salyqov  halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtasty. Halyqaralyq dengeydegi bedeldi jazushymyz Ánuar Álimjanov Angliya parlamentining Qauymdar palatasynda sóz sóilep,  býkil dýnie jýzinde, onyng ishinde Qazaqstanda yadrolyq synaulardy toqtatudy talap etti.

Keshirimning poligondy jabu kýresin shet elderding atom-yadrolyq       qaru-jaraqty jongdy talap etushi ghalymdarynyng resmy qozghalystary, toptary birden jaqtady. Keshirimdi Japoniyada ótkizilmek halyqaralyq konferensiyagha shaqyryp, pikirlesip, shynayy qúrmettedi.

Mine, osynday keng kólemdi quattaudyng nәtiyjesinde Semey poligony 1991-jyly tamyz aiynyng 29-y kýni jabyldy. Búl tarihy ong oqigha sóz bolghan sayyn  akademik E.P.Velihovtyng myna týsinik-tújyrymy oiyma oralady:

«...Glavnaya iydeya kontrolya nad prekrasheniyem yadernyh ispytaniy zakluchalasi v dopuske sovetskih spesialistov v Nevadu, a shtatovskih v Semipalatinsk. Kajdyy ustanavlivaet svoi spesialinui apparaturu y derjit drug u druga ruku na yadernom pulise... vse peregovory s Gosdepartamentom, Kongressom, Pentagonom vel ya y vysshie ofiysery KGB y GRU... To esti vsyo reshalosi na osy Moskva – Vashington...» (Resey Ortalyq televiydeniyesining «Kultura» baghdarlmasynda júrtshylyqpen kezdesudegi súraqqa jauabynan ýzindi. 2007 j.

...Semey ónirindegi jýzdegen myng adamnyng taghdyryn tәlkek etken, Abay,

Shәkәrim, Múhtar, Qayym... elining jerin tozdyrghan poligongha qarsy kýres ashyp, aqyrynda jeniske jetken Keshirim Boztaevqa jasy 60-qa tolghanynda (1993 j.) aitylghan eki alghysqa nazar audaralyq (týpnúsqalarynan ýzindi):

«...Prinsipialinosti, trebovatelinosti k sebe y drugiym, zabota o ludyah, chutkosti y vnimanie k nim sniskaly Vam zaslujennyy avtoriytet y uvajenie v respubliyke. Neosenim Vash vklad v reshenie problem, svyazannyh s zakrytiyem Semipalatinskogo yadernogo poligona, s sozdaniyem sistemy sosialinoy zashity naseleniya, postradavshego ot ispytaniy atomnogo orujiya... N.Nazarbaev».

«Uvajaemyy Keshrim Boztaevich! My znaem Vas kak krupnogo obshestvennogo y gosudarstvennogo deyatelya... Vsya Vasha jizni – eto  dobryy y nazidatelinyy priymer dlya molodogo   pokoleniya... V te nelegkie gody boriby za prekrasheniya yadernyh ispytaniy na Semipalatinskom poligone Vy proyavily stoykosti boysa za interesy naroda y mudrosti istinnogo narodnogo liydera... V deni Vashego shestiydesyatiyletiya, dorogoy Keshrim Boztaevich, my vyrajaem Vam svoe glubokoe pochtenie y govorim blagodarnoe spasibo! Oljas  Suleymenov».

Nazarbaevtyn: «...s sozdaniyem sistemy sosialinoy zashity naseleniya» degeni Boztaevtyng ekinshi erligin moyyndaghany dep bilem. Boztaev poligonnan 40 jyl boyy zardap shekken júrtqa 1 tiyn da ótemaqy berilmegenin bilgen song oblystyng sol mәseleni zerttep sheshuge tiyis mekemelerine zardaptyng mólsherin anyqtaudy mindettegen. Qajetti qújat dayyn bolysymen Mәskeuge úshyp, Gorbachevtyng qabyldauynda bolyp, kelgen maqsatyn bayan etken. Sudyrlaq «kósem» kózin oinatyp: «Jaqsy. Kóreyik», dep qalghan da, ýndemey qoyghan. Bir ay ótedi. Tózimi tausylghan Keshirim Mәskeuge taghy da barady. «Uaqyty joq» Gorbachev qabyldamaydy. Keshirim KSRO Ministrler Kenesining tóraghasy N.Ryjkovqa barady, ol qabyldap, ne sharuamen kelgenin súraydy. Keshirim qújattarynyng kóshirmesin úsynyp, saparynyng sebebin aitady. Ryjkov: «Týsindim. Qazir tapsyrma beremin», dep jyly sóilep, sypayy shygharyp salady. Búdan arghyny Keshirim aityp bersin:

«...5-nshi qazan kýni Taskesken audanynda issaparda jýrgenmin. Ol audannyn  ekonomikasy  túraqty  damyp  kele jatqan.

Audan basshylarymen birge egistikter men mal fermalaryn aralap       shyqqan son  «KPSS  HHÝ siezi atyndaghy sovhozdyn» kensesine kirdik.

Diyrektor B. Mústafin – auyl sharuashylyghynyng isker, inisiativaly basshylarynyng biri. Janasha oilay biletin, uaqyt tamyryn әrqashan dәl basyp otyratyn adam... Ángimemizdi bir kezde telefon qonyrauy bólip jiberdi. Mústafin trubkany maghan úsyndy, N. Nazarbaevtyng dauysyn estidim: «Jaqsy habar bar, qaulygha qol qoyylypty, qúttyqtaymyn!» dedi.

Birneshe kýnnen song bizding oblysymyz ýshin biregey qújat – KSRO Ministrler Kenesining «Qazaq KSR-y Semey oblysynyng ekonomikalyq jәne әleumettik damuyn jedeldetu sharalary turaly» qaulysyn aldyq. Ol sharalardy oryndau ýshin Qazaq KSR Ministrler Kenesi ózindik tiyisti qauly qabyldady».

Nikolay Ryjkovtyng adamgershiligine, iskerligine kim sýiinbesin! Keshirimdi qazaq aiynyng 2-kýni qabyldady da, asa qajet qaulyny ýsh kýnnen song shygharyp berdi!

Endi eki qúttyqtaugha qatysty aitqanymdy jalghastyryp, aqynnyng ekinshi pikirine toqtalayyn. Keshirim qaytys bolghannan keyin,  6 jyldan son, ol «Kazahstanskaya pravda» gәzetining tilshisimen súhbatynda Keshirim turaly:  «…Da, on  byl pervym sekretarem obkoma, no ne bolee togo. Y uj vo vsyakom sluchae sredy pervyh borsov za zakrytie poligona ego ne viydeliy…», - dedi. Jaghamdy eriksiz ústadym. Aruaqtan attap ketu – músylmandyqqa ghana emes, jalpy adamgershilikke jat soraqylyq emes pe?!.

1999-jyly baqilyq bolghan Keshirimning tarihy erligin jariya etudi qolgha keshirek alsam da (kýndelikti ony-múny sharualar kiyip kete beredi ghoy), ony kópshilikke tolyq aityp berudi niyet etip, «Jas alash», halyqaralyq «Sentral Aziya Monitor» (orystildi)  gәzetterine  maqala shyghardym. 2005-jyly. Kóp jәitten beyhabar oqyrmandardan qarapayym qaharman bolghan K.Boztaevtyng azamattyq túlghasyn sipattap, aruaghyn silaghanyma alghys aitqan auyzsha, jazbasha sәlem kele bastady. Ásirese  Semey ónirinen: «Aqiqatty ashyp bergeninizge rahmet!» dep telefon shalghandar kóp boldy (Keshirim 1933-jyly Semey oblysynyng Ayagóz audanyndaghy Aqshatau auylynda tughan). Al qarsy shyqqan bir ghana kisi –  Oljas Sýleymenov. Onysy nesi?..  Anau tilshimen súhbatynan anyq bayqalghanday, onysy – «Semey poligonyn Boztaev japqan joq, men japtym, biz japtyq!» deui.

Eger K.Boztaevtyng jankeshtilik qimyly bolmasa, «Nevada-Semey» qozghalysy qúrylmas ta edi.

Aqyn sol súhbatynda: Onday hatty jazghandar erteninde-aq  orynyn bosatatyn, dep, Keshirimning Gorbachevqa hat jazanyn joqqa shygharyp baqty. Ol «bilgishtigi»  de jayyna qaldy.

Oljastyng Semeyge kimning jol núsqauymen, qashan, qalay barghanyn, Keshirimge qanshalyqty «kómekteskenin»  búrynda jazghanmyn, qaytalau kerek bolmas. Tek aqynnyng K.Boztaevtyng aruaghymen alysu sebebin ghana esimizge týsirelik. «Semey poligony» kitabynda Keshirim aqiqatqa jýgine bylay degen:

“...Poligondy japtyru kýresimning bastaluynan ayaqtaluy әldeqayda qiyn boldy. Áu basta júrtshylyqqa arqa sýiep, ózimdi qoldaytynyna nyq senip, quattanyp kirisken edim. Endi ózim mýddesin qorghaghandardyn, ókimetpen teketireske birge shyqqandardyng kózderine sýiel bola bastaghandaymyn. Ókpek jelding qay jaqtan soqqanyn sezdim. Ol eng aldymen qoghamdyq qozghalys jetekshilerinen bastaldy. Olardyng keybireui, tipti Semeyge at izin birinshi ret salsa da, bayaghy Yuliy  Sezarisha: «Bardym, kórdim, jendim!» dep shygha keldi...  «Búl kimnin  enbegi?» degen súraq sampylday bastady. Baspasóz betin jauyp ketken jariyalanymdarda: - Enbek  «Nevada-Semey» qozghalysyniki, tek qana sonyki! - delindi. Qozghalystyng әrbir әreketi meylinshe keng nasihattaldy. Ózderin  dәripteu siyaqty synarjaqtylyq órshidi... Jiyi-jiyi  jiyn jasau, jalan  úrandau  әdetke  ainaldyryldy...». Aqynnyng «armiyasyna», mine, osy shyndyq shanshu boldy.

Az taralymmen shyqqan, qaytalay basylmaghan kitap sózi kópshilikke jetken joq.  Al Oljastyng maqalalary, súhbattary, ony shashbaushylardyng shala jazbalary syqiyp túrghan internet jelilerinde «Semey poligony» men «Oljas Sýleymenov» degen egiz sózder ghana bar. «Keshirim Boztaev» -- joq.

Poligonnyng jabylghanyna 10 jyl, 20 jyl toluy resmy atap ótildi, ara-arasynda ol taqyrypqa estelik, ózge sebepti maqalar jazyldy, telefilim shygharyldy. Solardyng bәrining avtory  qúddy bir kisi sekildi, Keshirim turaly eshtene aitylmady. Sol bezbýirektikke kýiinip, poligon mәselelerin jatqa biletini anyq preziydent N.Nazarbaevqa 2009-jyly «Keshirimning kinәse ne?» dep jәne 2011-jyly «Sizge ayan» dep hat joldadym. Lәm-mimsiz qaldy. Bizding biylik jaqta dostyqtyng aqiqattan qymbat ekenine kózim jetti.

Poligonnyng týtini óshirilgenine biyl 30 jyl tolady. Jana eski biylik ne der eken?

***

Atom bombasyn alghash synau 1949-jyly tamyz aiynyng 29-y kýni bolghanyn belgili. 1997-jyly zeynetke shyqqan K.Boztaev poligonnyng ashyluy men jabyluyna ortaq sifrdy «eskertkish» retinde qalap alyp, «29-tamyz» degen Qayyrymdylyq qor úiymdastyrdy. Ol qor býgin de bar. Jetekshisi – Núrlan Keshirimúly Boztaev. Áke amanatyn aqtap, hal-qadary júmys isteude. Qor turaly «HHI vek. Ustoychivoe razvitie Semipalatinskogo regiona» atty kitapta (2006-jyl) bylay delingen: «...Fond poluchiyl  reestrovyy konsulitativnyy status pri  Ekonomicheskom y Sosialinom Sovete OON (EKO-SOS) v znak priznaniya zaslug Fonda».

***

...Óskemen qorghasyn-myrysh kombinatynyng diplomdy jas metallurgy Keshirimhan Boztaevpen 1961-jyly tanystym. IYә, Keshirimhan bolatyn. Esimindegi «handy» bertinde «joq qyldy». Oblystyq «Kommunizm tuy» gәzetining (qazirgi «Didar») redaksiyasynda әdebiyet ýiirmesi bar-dy. Bir kýni qonyrqay óndi, orta boyly jigit kelip, sypayy sәlemdesip: «Sizderding әdebiyet ýiirmelerinizge әngime әkelip edim» dedi, iymene aqyryn sóilep. Ýiirme jetekshisi Mәdeniyet jәne túrmys bólimimizding mengerushi, jas jurnalshy Uahap Qydyrhanov edi, Keshirimdi ertip aparyp, ekeuin tanystyrdym. Uahap – býginde aqsaqal qalamger, Almatyda. Belgili jazushy-publisist, tarihshy, arab tilining mamany,  «Qúran Kәrimdi» Qazaqstanda birinshi bolyp qazaq tiline audardy.

Keshirim qiyal-ghajayyp (fantastikalyq) әngime jazady eken. Eki әngimesi gәzette jariyalandy da... ózi kórinbey ketti. Telefonmen izdep tauyp: «Ou, fantast, qaydasyn?» desem, ol: «Á, iyә... - dep, kinәli kisishe kibirtiktey sóilep:  - Júmysyp ózgerip... smena bastaghy etip... jazugha uaqytym bolmay  jýr, renjimender, jaray ma?» dedi. «Qyzmetinning jogharylauymen quana qúttyqtaymyn! Órley ber! Biraq qalmyndy suytpaghaysyn!» dedim.

Qabiletti, qarymdy jigit eken. Órleu joly bastaldy. 1987-jyly Semey oblysyna auystyrylar aldyndaghy qyzmeti Shyghys Qazaqstan oblysy sovet atqaru komiytetining tóraghasy  bolatyn.

Qalamyn shynynda suytpaghan Keshirim ony ghylym jolyna búryp jiberipti. «Alghashqy ottan atomgha deyin» (1956 j.), «Óskemen qorghasyn-myrysh kombinatynda shiykizatty  paydalanudyn  tәjiriybesi» (1972 j.),  «Semey  poligony» (1992 j.), «Qaynar qasireti» (1995 j.), «29-tamyz» (1998 j.) atty bes kitap jazdy. Búlardyn  songhy ýsheui - Semey poligonynyn  shejiresi.

«29-tamyz» kitaby Keshirimning  nagasakiylik tanysy, pikirlesi, jazushy K.Ishidanyng qalauymen  1998-jyly japon tilinde shyqty.

Ghalym Keshirim: «Halyqtyq «Ekologiya»   akademiyasynyn  (Mәskeu qalasy) akademiygi; Semey Medisina  akademiyasynyng Qúrmetti professory; «Últtyq qauipsizdik mәselelerin zertteytin akademiyanyng akademiygi; «Qazaq KSR-na enbek sinirgen   janalyqtapqysh» boldy.

Núrlan Boztaevtyng qúzyryndaghy Qor  Keshirimning «Semey poligony», «29-tamyz» kitaptaryn, arnauly viydeofilimdi aghylshyn tilinde shygharugha әzirlep, biraq biylik tarpynan qoldau taba almay bógelude...

...Keshirimning qabiri basyndaghy qúlpytasta: «Semey eli saghan riza!» degen tórt sóz bar. Halqymyzdyng sózi! «Halyq qalt aitpaydy»!

Ghabbas Qabyshúly 

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338