Sonymen, «Bosqyn» sanatyn alghan ýsh qazaqtyng ótinishine Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrining orynbasary Arystanghaly Zapparovtan jauap keldi.

Atalghan jauapta «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng 49-babyna silteme jasay otyryp, «Jogharyda bayandalghannyng negizinde, QHR-dyng azamattary Qaster Músahanúlyna, Múrager Álimúlyna jәne Aqan Qayshagha Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn qabyldau qazirgi uaqytta mýmkin emes.»-depti A. Zapparov.

Sonday-aq, Qaster Músahanúly men Múrager Álimúlynyng 2020 jyly shekaradan zansyz ótkeni ýshin sottalghandyghy jәne «Interpol» ÚOB derekteri boyynsha  «qyzyl  bulleteni» boyynsha izdestirilude ekendigi jәne qúqyqtyq mәrtebesin anyqtau ýshin jaramdy últtyq pasporttarynyng da joqtyghy anyqtalghanyn da atalyp ótipti Ishki ister ministrining orynbasary.

Al, olardyng ýshinshi bir elge shyghyp ketu ýshin jol jýru qújatyn súraghan ótinishine ministrlik basshysy «Qazaqstan Respublikasynan tys jerlerde bosqyndardyng jýrip-túruyn qamtamasyz etetin Jol jýru qújattaryn beru erejeleri  Bosqyndar mәrtebesi turaly konvensiyada bekitilgen («Bosqyndar mәrtebesi turaly konvensiya» Qazaqstan Respublikasynyng 1998 jylghy 15 jeltoqsandaghy № 317-1 Zany). Búl ózgerister bosqyndar ýshin halyqaralyq saparlargha shyghugha mýmkindik beredi jәne vizalyq rәsimderdi jenildetedi. Osylaysha bosqyndardyng kez-kelgen elden, onyng ishinde qabyldaushy elden ketu qúqyghyn jýzege asyrugha yqpal etedi. Alayda, engizilgen ózgerister 2022 jylghy 1 qantardan bastap qoldanysqa enetinin eskere otyryp, qazirgi uaqytta jol jýru qújatyn beru mýmkin emes  ekenin habarlaymyz» dep jauap beripti. 

Qysqasy, «Bosqyn» qazaqtargha Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy berilmeydi, ózge shet elge shyghyp ketuge qajetti «Jol jýru qújatyn» alu ýshin 2022 jyldyng birinshi qantaryna deyin kýtu kerek sekildi.

Biraq, atalghan jauap hatta 2022 jyldyng birinshi qantarynan keyin olargha «Jol jýru qújatynyn» beriletini nemese berilmeytini turaly naqtyly eshteme aitylmapty. Mýmkin, ol azamattar ýshinshi bir elge shyghyp ketkisi kelse, sol kezde taghy ótinish beretin boluy kerek shyghar...

Amandyq bolsa, ol mәsele turaly uaghy kelgende taghy әreket jasap, zang ayasynda qol úshyn beruge dayynbyz. Mening býgingi aitayyn degenim basqa mәsele – olardyng túrmystyq jaghdayy, kýn kóris haly turaly bolmaq.

Ózderiniz bilgendey, jaqynda ýsh azamat Elordagha kelip, biraz qabyldaularda bolyp qaytty. Onyng nәtiyjesi – jogharydaghy jauap.

Sol kezde bayqadyq jәne әleumettik jelidegi paraqshamyzda da jazdyq, olardyng túrmystyq jaghdayy qiyndap ketken. Tipti, jol jýruge qarajattary joq bolyp shyqty. Áueli, eki jigit keyde ash qalatyndaryn da jetkizdi. Bizding jazbamyzdy oqyghan bir senator aghamyz jýz myng tenge kómek berip, Almatygha sol aqshamen әreng shygharyp saldyq. Eshkim júmysqa almaydy eken. Eng jamany, aghayyn-tuys, auyldas-joldastyng bәri alystap ketken...

Shynymdy aitsam, osy jaghday meni qatty qayran qaldyrdy. «Ne kelip, ne ketpeydi jigit basqa?!» dep, Qadyr Myrza-Áli aghamyz aitqanday, búl da bir taghdyrdyng osy qyz-jigitterge jibergen synaghy shyghar. Menshe, ol synaq búl qazaqtargha ghana emes, Qazaq memleketine jәne qazaqtargha da joldanghany belgili.

Qúdaygha tәube, memleket ol synaqtan aman ótti – pana tilep kelgen qandastaryn «qylmys jasaghany ýshin ózderi shyqqan elderding zannamasy boyynsha qudalaugha úshyraghanyna;» («Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 49-baby) qaramastan kelgen eline keri qaytarghan joq, «Bosqyn» sanatyn berip, elde qaldyrdy. Ary qaray azamattyq beru mәselesine kelsek, ony jogharyda aittyq.

Qandastarymyzdyng mәselesimen ainalysyp jýrgen tәjiriybeli azamat retinde aitsam, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zanynyng 49-babyndaghy atalghan zansyz kelgen sheteldikter men azamattyghy joq adamdargha Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha arnalghan rúqsatty beruden bas tartu ne búryn berilgen rúqsattyng kýshi jong turaly norma óte kerek dep oilaymyn. Sebebi, aitpasaq ta týsinikti, ...zansyz kelip, bosqyndyq súraytyndar basyp ketedi ghoy...

Endi, ekinshi synaq qazaqtar men sol ýsh bosqyn qazaqtyng jerlesterine tirelip túr.

«Bosqyndar turaly» zannyng 9-babyna say, bosqyndar  «Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna sәikes enbek etu bostandyghyna nemese kәsipkerlik qyzmetpen ainalysugha;», «ózimen alyp kelgen, sonday-aq ol Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy týrde jighan mýlkin qonystanu ýshin ózine qúqyq berilgen basqa elge әketuge;» qúqyqty.

Áriyne, Qaster Músahanúly men Múrager Álimúlynyng dәl qazir kәsipkerlikpen ainalysa qoyatyn jaghdayy joq. Biraq, qara júmys isteuge qabletti, jigerli ekeni kórinip túr. Elding bergen tiyn-tebeni qashangha deyin jyrtyghyn jamaydy jәne tepse temir ýzetin arystanday azamattardyng bireuden aqsha súray bergeni de dúrys emes. Odan góri, ózderine berilgen zandyq qúqyghyn paydalanyp, júmys isteuleri kerek!

Sondyqtan, bar qazaqty aitpaghanda, eng aldymen olargha ózderining jerlesteri – Tarbaghataydan, onyng ishinde Dórbiljinnen kelgen kәsipkerler qol úshyn berui tiyis qoy. Kelisim-sharpen júmys alyp, enbegine qaray aqy tólep túrsa, odan asqan qanday kómek kerek olargha?!! Qaysha Aqanqyzyna da solay...

Biz әdette izgilik, qayyrymdylyq, adamgershilik, әsirese bereke-birlik turaly óte kóp aitatyn halyqpyz. Kóp mәseleni «Dala zanymen», ata-baba dәstýrimen sheship jibergen júrtpyz. Qúdaygha tәube, Otangha oralghan qandastarymyzdyng jaghdayy jaman emes. Qytayda jýrip, naryqtyq ekonomikagha erte beyimdelgendikting arqasy bolar, bizding Ýsh aimaqtan kelgen jerlesteriiymizding kóbi óte auqatty túrady. Atalaryna arnap, qanshama úlan-asyr toy ótkizdi sol bay qazaqtar? Men tegin aqsha berip túryndar dep otyrghan joqpyn. Mine, solar ýshin nebәri ýsh qazaqty júmyspen qamtyp, tiyn-teben bere túru sonsha qiyn sharua bolmasa kerek...

Qúday qazaqtyng basyna «Bosqyndyq» kýnin sala kórmesin! Bosqynnyng sony osymen ayaqtalsyn!!

Qúrmetti jerlester, bosqyn qazaqtargha bolysayyq!!!

Auyt Múqiybek

Abai.kz