Biyl Qazaqstan Tәuelsizdigine 30 jyl tolady. Elimiz ýshin asa qasterli búl datanyng manyzy men qatar artar jauapkershiligi de az emes. Sebebi, tәuelsizdik alu bar da, ony saqtap qalu bar. Búl jóninde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jyl basynda “Egemen Qazaqstan” gazetinde jariyalaghan “Tәuelsizdik bәrinen qymbat” atty maqalasynda naqty aityp ótti.

Preziydent atalghan maqalasynda Qazaqstan Tәuelsizdiginin  osy otyz jylyn ýsh kýrdeli on jyldyqqa bólip qaraugha bolatynyn jazdy. Áriyne, әr on jyldyng óz belesi men atqarghan tauday missiyasy bar.

Mәselen, Memleket basshysy Tәuelsizdikting birinshi onjyldyghyn bodandyq qamytynan endi shyqqan jas memleketting irgetasyn qalau merzimi dep qarastyrady. Búl uaqytta memleketting negizgi nyshandary aiqyndalyp, jana biylik jýiesining negizi qalandy. Qazaqstannyng qaruly kýshteri qúrylyp, últtyq valuta- Tenge ainalymgha endi. Memleketting basty qújaty Ata Zang qabyldanyp, Qazaqstan birneshe halyqaralyq úiymdargha mýshe boldy.

Eng bastysy qazir keybir memleketter әli kýnge daulasyp kele jatqan shekara mәselesi birjola sheshildi. Elimiz yadrolyq qarudan birjol bas tartyp, ózining beybitsýigish el ekenin әlemge pash etti. Odan bólek, arqagha aishyqty astanamyzdy kóshirip, jana qala saldyq. Taghy bir ýlken jetistik – ol jastarymyzdyng әlemning eng ýzdik uniyversiytetterinde bilim alugha mýmkindik beretin “Bolashaq” baghdarlamasynyng qabyldanuy. Al, әlemge taryday bop shashylghan qandastarymyzdyng tarihy otanyna oralyp, Úly kóshting ilegin jalghastyruy el ensesin kótergen tarihy sәtter edi.

Preziydent Toqaev Tәuelsizdikting ekinshi onjyldyghyn Qazaq elining ózgelermen terezesi ten, keregesi keng memleket bolu kezeni dep jazady. Ekinshi onjyldyqta Qazaqstannyng qúrlyqtaghy shekarasy aiqyndalyp, Zang jýzinde bekitildi. Osy kezende halqymyzdyng ruhaniy-mәdeny ómirinde erekshe manyzgha ie “Mәdeny múra” baghdarlamasy qabyldanyp, ótkenimizdi týgendeuge mýmkindik aldyq. Birneshe halyqaralyq jobalargha bastamashy bolyp, Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary kenesinin, Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng tizginin ústady. Sonymen qatar, “Batys Europa – Batys Qytay” sekildi halyqaralyq iri infraqúrylymdyq jobalar qolgha alynyp, Qazaqstangha shet eldikterding qomaqty investisiyalary tartyldy. Al, el azamattary ýshin әleumettik nysandar boyy kóterip, әsirese túrghyn ýy qúrylysy búryn sondy bolmaghan qarqynmen damydy.

Arayly azattyqtyng ýshinshi onjyldyghy әlemning eng damyghan otyz eline qosyludy maqsat tútuymen erekshelenedi. Al, osy kezende qazaqstannyng shekara mәselesi tolyghymen sheshildi.

Al, aldaghy tórtinshi onjyldyq – sayasy ekonomikalyq reformalar men qatar sanany janghyrtudy jalghastyrmaq. Quatty el, bilimine sengen bolashaghy jarqyn jastargha mýmkindik beruimen erekshelenbek.

Sonymen qatar, Memleket basshysy atalghan maqalasynda tarihy sanany janghyrtu mәselesine erekshe toqtalghan bolatyn. Qazaq halqynyng Aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama kezenin, alapat ashtyq pen qughyn-sýrgindi kórgenin tilge tiyek etken Preziydent sol babalarymyzdyng el ýshin atqarghan enbekterin úmytpaugha, úlyqtaugha shaqyrghan bolatyn.

Mәselen, Preziydent maqalasynda Alash arystarynyng múrasyn zertteu, zerdeleu júmystary toqtap qalmau kerektigin eskertti.

-Tәuelsizdigimizding 30 jyldyq mereytoyy ayasynda halqymyzdyng birtuar túlghalaryn eske alyp, olardan qalghan múrany jastarymyzgha jәne býkil әlemge tanytuymyz kerek. Sonday-aq, osy taqyrypty zerttep jýrgen ghalymdar men qalamgerlerimizding de enbegi qoldaugha ie bolyp, baghalanuy tiyis. Alash arystarynyng asyl múrasyn iygeru júmystary toqtap qalmauy kerek,- degen bolatyn.

Sol Alash arystarynyng biri kenestik ker zamannyng qúrbany Shәkәrim Qúdayberdiúly edi. Preziydentting osy bastamasy negizinde, 31-mamyr sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine oray, Óskemen qalasynda qazaqtyng birtuar perzenti, ómiri men shygharmashylyghyna Alty Alashty arqau etken, últyn sheksiz sýiip ótken aqyn, filosof Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng busti ornatyldy. Eskertkish oblys ortalyghyndaghy Shәkәrim Qúdayberdiúly atyndaghy №1 orta mektepting aldyna qoyyldy.

- Mektebimizding aldyna ornalasqan Shәkәrim atamyzdyng beynesi mektep tabaldyryghyn attaghan әr oqushy men ata-anagha olardyng ómirlik saparynda baghyt-baghdar beretin júldyz ispeptti. Osy bilim shanyraghynda parasattyng myltyqsyz maydanynda kýresken әr múghalim men qyzmetkerding enbek jolynyng jarqyn boluy ýshin túr. Úly dalanyng daryn iyesi  sanaly úrpaq esinen eshqashan sónbek emes. Osy tústa Shәkәrimday qazaqtyng dara úlyna eskertkish ornatugha óz ýlesin qosyp, barynsha qoldau kórsetip, barlyq júmysty júmyla atqarghan azamattargha alghysymdy bildiremin! Últtyng úiysuy әrqaysymyzgha, әrbirimizding niyetimiz ben talap-tilegimizge tikeley baylanysty ekenin úmytpayyq!- dedi mektep diyrektory Ádil Saylaubek.

Shahar ýshin manyzy zor sharagha últjandy azamattar men qogham belsendileri jinalyp, Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske aldy.

Mektep diyrektorynyng ónegeli isi shәkirtterine ruh bitirip, olardyng últjandy azamat bolyp qalyptasuyna iygi әser eteri sózsiz. Ádil Saylaubekting әleumettik jelidegi paraqshasyna jeli qoldanushylary tómendegidey pikirlerin jazyp jatyr:

Anargýl Bekturgeneva: «Ádil ainalayyn,  ýlken is eken bitken. Qútty bolsyn! Óziniz basqaryp otyrghan újymyzgha shygharmashylyq tabys tileymin. Osynday myqty ruhty, jigerli, qayratty, últy dese namysy qolynda túrghan qazaqtyng azamatynan tәrbiye,  bilim alyp shyqqan týlekter erteng el irgesin qalaushy, últynyng ruhyn kóteretin azamattar bolatynyna senimdimin, óitkeni ústazdary ýlgi tútarlyq azamat.Shyn jýrekten qúttyqtaymyn.»

Ayymgýl Seyputanova: «Qútty bolsyn! Shәkәrim babamyzdyng ruhy mәngi jasasyn! Tәu etken Tәuelsizdigimding túghyry biyik bolsyn! El bolashaghy jastar últjandy, ruhty, jigerli, bilimdi, sanaly, zeyindi әri zerdeli bolsyn!»

IYә, Alash arystarynyng enbegin hәm ózderin úmytqan úrpaq býgingi Tәuelsizdikting qadirin bilui mýmkin emes. Sondyqtan Preziydent maqalasynda aitylghan osynday kesek oilar bolashaqta memleket ýshin atqarylar irgeli isterding bastauy bolmaq. Sondyqtan, Memleket basshysy óz maqalasynda aitqanday, әrbir halyq ózining arghy-bergi tarihyn ózi jazuy tiyis. Sebebi bóten iydeologiyanyng jetegindegi tarih últtyng jadyn óshirui mýmkin.

Ayna Eskenqyzy

Abai.kz