Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 15764 34 pikir 2 Mausym, 2021 saghat 15:10

Ákejan Qajygeldin kim?

1997 jyly otstavkagha ketken QR premier-ministri Ákejan Qajygeldindi (ÁQ) keyingi tolqyn úrpaq bilmeui mýmkin, al bilgenderding ózi songhy shiyrek ghasyrgha juyq uaqytta biraz jaghdayatty jadynan shygharyp aluy da ghajap emes.

Endeshe, «ayaghy aspannan salbyrap týskendey» bolyp jýrgen býgingi birqatar jastardyng zerdesine jana tarihtan biraz tezisti aitayyn. Eng aldymen, býgingi biylik menshiktenip jýrgen ekonomikalyq reformanyng denin ÁQ jasap ketkenin eske salu kerek:

-naryqtyq kapitalgha beyimdelgen banki reformasy;

-azamattardyng alghashqy ózin-ózi basqaru jýiesin qalyptastyrugha negiz bolghan kommunaldyq sharuashylyq (KSK-ny eske alayyq) reformasy;

-óndiris pen sharuashylyqty jekeshelendiru reformasy (әriyne, sovettik sarqynshaqtan qalghan biyliktik burokratiya búl jekeshelendirudi keyinnen qúbyjyq qylyp jiberdi);

-zeynetkerlik reforma (1997 jylgha deyin 25 jyldyq enbek stajy bar azamattar jalpy negizde pensiyagha shyghu mýmkindigine ie boldy, biraq keyingi ýkimet búl jýiening byt-shytyn shygharyp, aqyrynda ÁQ bastaghan jýiege 2018 jyly qaytyp oralugha mәjbýr boldy);

-poshta men baylanys reformasy (QazPoshta men QazTelekom);

-otyn-elektr jýiesin búrynghy odaqtyq jýieden oqshaulap basqaru (KEGOK) reformasy;

-jәne QR-da alghashqy qor naryghy (fondovyy rynok) jýiesin qalyptastyrdy, t.b.

-1996 jyldyng «Jyl reformatory» atanyp, London ekonomika mektebining Adam Smidt atyndaghy altyn medalimen marapattalghan TMD elderindegi alghashqy jәne songhy premier-ministr.

1997 jyly ÁQ joghary biylikten dogharysqa ketip, ashyq oppozisiyagha shyqqan birinshi qayratker. (Odan keyingi bir de bir premier N.Nazarbaevtyng jeke dara sayasy rejiymine qarsy shygha almady).

QR preziydenttik saylauyna (1998) óz kanditaturasyn úsynghan jәne sol ýshin qughyngha týsip, syrttay sottalghan (10 jyl) alghashqy oppozisiya ókili.

Qazaqstanda eng alghashqy «Ádil saylau ýshin» – «Za chestnye vybory» qozghalysyn qúrugha túnghysh bastama kótergen azamat (1998).

Qazaqstanda eng alghashqy sayasy oppozisiyalyq partiya (RNPK. 1998) qúrghan sayasatker. (Qúramynda bolghandar – Ghaziz Aldamjarov, marqúm Núrbolat Masanov, Asylbek Qojahmetov, general Aytqaly Esenghúlov, Vitaliy Voronov, Lira Bayseitova, Serik Medetbekov, Baqytjan Tóreghojina, Rozlana Taukina, Amangeldi Kerimtaev, Saghat Jýsip, aghayyndy Núrlan jәne Quanysh Bәkirlanovtar, Júmabay Dospanov, Jaqsylyq Shәkeev, Mayra Ábenova, Álihan Ramazanov, Ámirjan Qosanov jәne basqalar).

Qazaqstan Demokratiyalyq kýshteri forumyn (Forum «Demsil Kazahstana. Mәskeu, jeltoqsan 1998) qúrugha alghash múryndyq bolghan bastamashy (mýsheleri – Serikbolsyn Ábdildiyn, Ghaziz Aldamjarov, Sergey Duvanov, Gýljan Erghaliyeva, Núrbolat Masanov, Asylbek Qojahmetov, Petr Svoyk, Irina Savostina, kinorejisser Rashid Núghymanov (k/f «Igla»), Biygeldi Ghabdullin jәne t.b.). Qazaqstan halqyna tiyesili múnay dollarlaryna qatysty jemqorlyq pen paraqorlyqqa baylanysty Batysta «Qazaqgeyt» dauyn (skandal) kótergen birinshi sayasy emigrant (1999-2000jj).

Óz elinde sayasy qughyngha týskeni ýshin Europarlament «Bostandyq pasportyn» bergen alghashqy qazaq sayasatkeri (odan keyin búl qújat bir de bir qazaqstandyqqa berilgen joq).

2000 jyly Vashingtonda Qazaqstan oppozisiyasynyng sheteldik burosyn (Serik Medetbekov) qúrdy.

Qazaqstan Konstitusiyasynyng aliternativti núsqasyn demokratiyalyq prinsipter negizinde jasaugha bastamashy boldy (2000j).

AQSh Kongresi men Europarlamentte (1999-2003 jj aralyghynda) Qazaqstandaghy avtokratiya jóninde eng alghash deputattyq tyndaular ótkizudi úiymdastyrghan qayratker.

2002 jyly keyingi oppozisiyalyq sayasatkerler Ghalymjan Jaqiyanov pen Múhtar Áblyazovqa qatysty naqaq jәne zansyz jýrgizilgen sot prosessterine amerikalyq advokattardyng (Charlie Bot) qatysuyn úiymdastyrdy.

Qazaqstan demokratiyalyq oppozisiyasynyng Praga (1998), Londoni(2001) jәne Strasburg (2005) konferensiyalaryn ótkizdi.

2010 jyldan bastap, Qazaqstan biyligindegi lauazymdy chinovnikter sheteldik bankiler men offshorlargha tyqqan halyq qarjysyn anyqtau jәne milliardtaghan dollardy elge qaytaru mәselesimen ainalysuda.

Eske salayyn, búl – Qazaqstan demokratiyalyq oppozisiyalyq qozghalysyna Ákejan Qajygeldin qosqan ýlesting mening zerdemde qalghan detalidar ghana. Bәlkim, jekelegen faktiler men esimder mening jadymnan shyghyp ketui de mýmkin.

Qalay bolghanda da, Qazaqstannyng asyl azamaty, óz elining tabandy patrioty, talmas kýresker Ákejan aghany tughan kýnimen qúttyqtaymyn! Múnday altyn basty azamat, әlemdik dengeydegi ekonomikanyng bilimdary el erteni ýshin qajet-aq sayasy menedjer. Aman bolynyz!

Ermúrat Bapiyding jazbasy 

Abai.kz

34 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395