«Qayran da mening Edilim», - demekshi, Edilov Túrsynghaly zamanynda boksty biz de satyp alghanbyz. Kónilmen, yqylaspen, peyilmen. Kesheli beri eki-ýsh jazbany til tabysu turaly qortyndygha sýiegenbiz. Soghan týsinikteme bere ketsek.

Toqsanynshy jyldardyng basynda Qazaq boksynyng tizginin Beket agha Mahmútov ústady. Taghayyndalghan sәtte bylghary qolghap kiygender men kiydirgenderdi qasyna týgel jinady. Bәrine sóz kezegin úsyndy, pikirin tyndady. Ústanymyn súrady. Sosyn zertteuge kóshti. Oy shaldyryp, iz kesti. Qisynmen kezbegen únghyl-shúnghyly joq. Jana lep, tyng serpin әkeludi oilady. Beket agha qauymdastyq tizginin ústaghan song Arkadiy Topaev әlem kubogynyng iyegeri atandy. Arakdiydi kýtip alu, qúrmet kórsetu isine bel sheship, kiristi. Ol bir toygha bergisiz kýn edi. Ózin ghana emes. Ózgedegi myqtylardy da izdedi. Mysaly, 1995 jyly әlem chempionaty Budapeshte ótti. Bizding Beket agha kele sala Laslo Pappty súraghan ghoy. Ony vengerlerding ózi de úmyta bastaghan. «Aqsaqalgha sәlem bermey jarysty bastay almaymyz, ýsh dýrkin olimpiada chempiony batasyn bersin», - dep talap qoyghan song Laslo Pappqa barudan basqa amal qalmaydy. Beket agham sәlem berip, shapan jauyp boks sanlaghyn riza qylady. Quanyshtan janary jasaurap, kónili kóterilgen Laslo Paptpy kórip, boks mamandary qazaq azamatynyng qolyn alypty.

Beket Mahmútov әlem boksyna qazaqy qarym-qatynasty, syilasu әdebin engizdi. Endigi jerde aghamyzdy ýlken-kishi «ShEF» dep ataytyn boldy. Óitkeni kez kelgen jarysqa aghamyz tynghylyqty dayyndyq kórip, qorjynyn saylap barady. Ýilengenine qútty bolsyn aityp, nәresteli bolghandargha bauy berik bolsyn aityp, kisisi qaytqandargha bata jolyn úsynyp, jetistikke jetkenderge bayghazy men kórimdigin berip, jan-jaghyn kól-kósir quanyshqa bóleydi. Tórde orny bolsa da, VIP emes, qarapayym kisi sekildi ústady ózin.

Kez kelgen elge bara qalsa, sol jerding úmyt bola bastaghan ardagerlerin izdeydi. Tirisine sәlem beredi. Ólisine dúgha jasady. Beket agham bedeldi osylay jinady. Adamgershilikke negizdelgen qarym-qatynaspen. Bәrining aghasy bolugha úmtyldy. Jabyqqanyn júbatty, taryqqanyn qoldady. Beket Mahmútov zalgha engende boks әlemi tik túryp, qoldau kórsetetin. Tamaqtanu ornyna bara qalsa, ýstel basyndaghylardy bir sholyp shyghady. Tiske basary azdauyna dereu qosymsha tapsyrys bergizedi. Qarny ashyp qalghandardy da qalt jibermeydi. Últqa bólu, nәsilge qarau degen oy mýlde joq. Qonyryn qúshaqtap túryp, jiyreninen de jiyirkenbeydi. Qayta tughan jiyenin kekilinen sipaghanday meyirlenip, kópten kórmegen tuysyn tapqanday shattanady. Jaqsy adamdy ózgeler jatsyna ma? Ózine balaydy. Kózine týsuge tyrysady. Olardyng da Shef degende shyghargha jany bólek. Úsynghanyn alghysy kelmey, әdep saqtaydy. Sózge sheshen agham tosyla ma, «Ói, sen maghan týkke de qajet emessin. Ýidegi bәibisheng she? Ol mening tughan jiyenim. Mynau sonyng ýlesi. Seni tek tasymalgha ghana paydalanyp otyrmyn. Ári ol ýshin bir tiyn tólemeymin. Ózing ýshin barasyn, jiyenime. Naghashyng berdi dep ústatugha qansha kýsh shyghyndaysyng aitshy», - dep qabaghyn týiip, taban astynda «ashulana» qalady.

Shyn taryqqandar men kómekke zәruler de aghanyng manynda jýredi. Beket aghanyng jeke qasiyeti me, olardy seze qoyady. «Áy, beri kel, kóniling pәs qoy. Ne boldy? Shynyndy ait!», - dep syryn suyryp alady. Keyde solarmen birge múnaya qalady. Anasy syrqat, tuysy tósek tartqanyn estip. «Bizdiki sol júbatu ghana, bәri bir Allanyng qolynda. Tilekshimiz. Bәri jaqsy bolady, jasyma». Basynan sipaydy, arqasynan qaghady. Qamkónil jannyng janary ottay janady.

Túrsynghaly Edilov she? Onyng da adamdarmen til tabysu qabyleti keremet. 1999 jyly Niustonda әlem chempionaty ótti. Bәrimiz bir qonaq ýide túrdyq. Týkemning esigi ýnemi ashyq. Bes qúrlyqtyng balasy kirip, shyghyp jýredi. Bәri dos. Bapkerler kenes súraydy. Búrynghy boksshylar әngimeleskisi keledi. Bir kýni bólmesining túsynan ótip bara jatsaq, tauday bolyp Teofilio Stiyvenson túr. Álem boksynyng sanlaghy. Mәskeu olimpiadasynyng chempiony. Finalda Petr Zaevti qalay jengeni әli kóz aldymyzda. Ayap úryp, jekpe-jek ayaqtalghanda tik kóterip alyp edi ghoy. Kýshi qanshalyqty kóp ekenin pash etip. Sol Stiyvenson Túrsyn Edilovting esigin qaghyp túr. Qatty úramaydy. Aqyryn qaghady da, «mister Dursun», -dep әlsiz dauystaydy. Júdyryghy kisi basynday, bir úrsa býkil qonaq ýy qozghalar edi au. Biraq Edilovke degen qúrmeti ghoy. Syrttay maqtanyp biz túrmyz. Qazaq bapkerin Stiyvensonnyng ózi izdep keldi degenge kim senedi?

Týkem de sәlden keyin esik ashty. Ekeui ishke endi. Artynan súraymyn ghoy. Shyrt úiqyda jatqan bapkerdi úiqydan oyatatatynday ne kýn tudy dep. Bapker agham kýledi. «Qarny ashqan ghoy. Qazy-qartagha degen yqylasy erekshe».

Sidney olimpiadasynyng shiyrek finalyna jeti birdey qazaq boksshysy joldama aldy. Búl endi tendessiz tabys. AIBA bas hatshysy Janer Doganely elinen bir ghana sportshy shyghypty. Ol – Ramzan Paliani. Jәkem jelkesin qasyp, Ánuar kóke Chaudriyge jaqyndaydy ghoy. «Preziydentim jýldesiz kelsek renjip qaluy mýmkin. Jeti qazaq shiyrek finaldy. Onyng ýstine Palianiymen shyghatyny tym jas eken. Bolashaghy alda. Shefke tike aitudan jýreksinip otyrmyn. Ne aqyl qosasyz?» - dep. «Bekendi qúrmetteymin. Ol qalay qabyldar eken? Kóniline almay ma? Sening de jaghdayyndy týsinemin. Biraq ong qanatym, ekinshing sol qanatym. Ekeuinning de ornyng bólek. Bylay bolsyn. Bekene barayyq. Ángimening shet jaghasyn shygharayyn. Kósheli kisi ghoy. Ózi týsiner, ashyp aitpasaq ta», - deydi Chaudri. Ekeui kóp úzamay bekendi ertip keledi. Mamútov ekeuining suyt jýrisinen aq mәn-jayda baghamdaydy. «Áneke, osy keliske qarap topshylap túrmyn. Janer dostyng mende bir әngimesi bar sekildi», - dep jymiyady. Chaudary basyn shayqap, «Dosym-ay, aitugha tildi búra almay qatty qinalyp kele jatyr edim. Taghy da qútqardyn». – dep qúshaghyn ashady. Doganely sózi ózi bastaydy. Búiymtayyn jetkizedi. Sonda Beket agha, «Preziydent mende de bar. Kópe-kórneu sportshymdy jyghyp bersem, tóbemdi oyady. Bylay isteyik. Ózing senetin tóreshilering bar ghoy? Solardy taghayynda! Qysqasy, odan basqa qolymnan eshtene kelmeydi», - dep short kesedi. «Ádileti osy deydi», - Ánuar Chaudri, - «Bekeng búdan artyq ne aitady». Quanghan Janer alghysyn jaudyryp, tóreshi izdeuge ketedi. Sәlden song Beket Mahmútov Túrsynghalidy shaqyryp alady. Bolghan oqighany bayandaydy. Edilovting esi shyghady. «Áy, sen kýni búryn qútyndy qashyrma! Týisigim aldamasa, tóreshiler Palianiyge búra tartpaydy. Bardy baghalaydy. Bekzatqa dúrystap týsindir! Qoryqpay soghyssyn! Shamasy jetkenshe sabasyn. Paliany jaqsy boksshy. Biraq sender de dayyndyq kórdinder. Syn saghaty tudy degen osy!».

Jekpe-jek bastaldy. Jymyng qaghyp Janer otyr. Qaptaldyng bәrinde senimdi kisileri. Paliania esinen tansa da, kelesi ainalymgha alyp shygha alatyn kýii bar, olardyn. Bekzat tartynghan joq. Bas bapker arqyly jetken Beket aghasynyng tapsyrmasyna múqiyat qaraydy. Qorghanysyn myqtap, shabuylyn shyndap bilgenin kórsetti. Ýzilis kezinde Edilov aghasynyng aqylyna da әbden qúlaq týrdi.

Tóreshiler she? Bas Hatshydan týsken әmirdi basta ústap otyr. Biraq kimge qarsy shyghady, endi? Ystyq yqylasyna shomyldyrghan, talay jyl demeu bolghan, qamqor aghasynyng elinen kelgen boksshygha balta silteui kerek pe? Shef qalay týsinedi? Tipti týsine bersin, biraq betine qaray qaraydy? Astan aqsha ýnemdeuge kóshkende aghasy bayqap qalyp, asta-tók dastarhangha shaqyratyn she? Dәmdi attau qiyn. Qansha jerden Bas hatshy ótinish aitsa da. Tipti Shef kelisimin berdi deydi. Eger shyn qúlshynsa bes adamdy tamúqqa tastamas edi. Boksshysyn jarysqa shygharmaydy. Bireuding janyn tabagha shyjghyrmaydy, Shef. Demek, bir shiykilik bar. Álde synap otyr ma? Osylar qalay eken dep? Qúrysyn, kórgenimizdi baghalayyq. Bes tóreshi de dәl osylay oilapty. Nәtiyjesi belgili. Bekzat jartylay finalda. Chaudary bas shayqapty. «Bekeng berik qamal soghyp tastaghan. Oghan qiyanat jasau mýmkin emes. Ne degen aqyldy adam», - depti sosyn.

Bir sәtting nemese bir kýnning nәtiyjesi emes ol. Boksqa barghan kýnnen dos jinady. Sonyng jemisi. Óz isining dúrystyghyna Beket agham shýbәsiz sengen. Sol ýshin de Janer Doganeliyge kezek berdi. Ózine senbese, olay aitpas edi. Bas hatshydan tike tapsyrma alghan tóreshilerding ózi belden basa alghan joq. Tipti sol kýni Palianiyge jenisti berip jiberse de eshkim olardy sókpes edi. Alayda olar ardy biyik qoydy!

Amangeldi Seyithannyng jazbasy

Aabi.kz