«Bir joq bir joqty tabady» deydi qazaq. Belgili rejisser Janabek Jetiruov aqyn Túrmaghambet Iztileuovting ómiri men shygharmashylyq jolyna arnalghan derekti filimine izdenisi ýstinde qazaqtyng kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, súlu da syrbaz Sәken Seyfullinning beynesi jazylyp qalghan taspany qolyna týsiripti. Ár nәrsege sebepshi oqigha bolady emes pe! Áytpese, búl taqyryp býrkeuli kýiinde jata berer me edi?..

«Bir joq bir joqty tabady» deydi qazaq. Belgili rejisser Janabek Jetiruov aqyn Túrmaghambet Iztileuovting ómiri men shygharmashylyq jolyna arnalghan derekti filimine izdenisi ýstinde qazaqtyng kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, súlu da syrbaz Sәken Seyfullinning beynesi jazylyp qalghan taspany qolyna týsiripti. Ár nәrsege sebepshi oqigha bolady emes pe! Áytpese, búl taqyryp býrkeuli kýiinde jata berer me edi?..

Auruhana palatasynda em qabyldap jatqan sәkentanushy, kórnekti ghalym Túrsynbek Kәkishevpen bir uaqytta auruhanagha týsken rejisser Janabek Jetiruov professormen әngime ýstinde ózinde Sәkenning әziz beynesi jazylghan taspa baryn aityp qalady. Sәken dese qúlaghy týrik jýretin ghalym búghan an-tang bolsa kerek. Osylaysha, rejisser men ghalym әlgi taspany aldyryp birge kóredi. Túrsynbek agha ózining ómir boyy sonyna sham alyp týsken keyipkerin jazbay tanidy. Biz de osy leppen búl taspagha nazar audardyq. Sonan son, rejisser men ghalym aghalarymyzgha qonyrau shaldyq. Álbette, ekeuining sózi bir jerden shyqty. Aghalardyng aituynsha, búl beynetaspa otyzynshy jyldary týsirilgen siyaqty. Sәken jәne qasynda taghy bir belgisiz jan (T.Jýrgenov boluy mýmkin deydi) әldebir jinalysta týregep túr. Alayda, qanday jinalys ótip jatqany belgisiz. Adamdar sóilep jatyr. Degenmen, Sәkenning sóilegeni kórsetilmegen, kesilip qalghan boluy da kәdik. Sebebi, 1937 jyldary «Halyq jauy» dep tanylghan azamattardyng beynesi men enbegi barlyq jerden alastatylghany belgili. Dese de, Sәkenning týregep túrghan beynesi taspadan qalay qiylmay qalghany júmbaq dýniye.

Mine, osy taspa engizilgen rejisser J.Jetiruovting «Syr sýleyi» derekti filimi tek Qyzylorda qalasynda ghana kórsetilgen eken. Yaghni, kórermen qauym búl filimmen әli tanys emes. Sondyqtan, Sәkenning súlu beynesi de el nazaryna kórsetilmegen.

Alayda, aita ketetin bir jәit, osydan bir jyl búryn Sәkenning beynesi jazylghan bir taspa Astanadaghy Sәken Seyfullin múrajayyna da әkelingen bolatyn. Bir qyzyghy, eki taspa da Krasnogor qalasynan әkelingen. Bir kadr boluy da mýmkin deyik desek, múnda Sәken at ýstinde otyr.

- Belgili rejisser, operator Abraam Rom týsirgen «Turksib otkryt» dybyssyz derekti filiminde Sәkenning kópshilikting ortasynda at ýstinde otyrghany kórsetiledi. Kadrlar arasynda «relister týiisti», «halyq jinalyp jatyr» degen titr jazular bar. Bir kezde Túrar Rysqúlovtyng úshaqtan týsip kele jatqany, temirjolshylardy marapattap túrghany kórinis beredi. Derekti filimde auyl-auyldan atpen, týiemen, tipti esekpen jetken halyqtyng bir-birinen sýiinshi súrap jatqany jayly da kórinister bar. Sol aralyqta Sәkendi - Sәken Seyfullindi kóresiz. Ýstinde qynama shapan. Bastaghy tymaghyn qolyna alyp «Ur-ra» dep aiqaylap túrghan siyaqty. Búl Sәkenning naq ózi ekenine taghy bir dәlel bolady. Óitkeni, ol kezde qyrdaghy eki qazaqtyng biri «ura» dep aiqaylamaghan. Al, Sәken «ura» sózining maghynasyn jaqsy biletin, - deydi atalghan beynetaspany әkelgen múrajay qyzmetkeri Kýlbaghila Beysekeeva.

Al, Janabek Jetiruovting taspasyndaghy Sәkenning beynesi әldebir resmy jiynda túrghanyn bayqatady. Sondyqtan, Sәkenning súlu jýzi taspalanghan taghy bir beynekadr tabyldy dep aituymyzgha tolyq bolatyn siyaqty.

Janabek JETIRUOV, rejisser:

Sensasiya jasayyn degen oiym bolghan joq

- Syr boyynyng aqyny Túrmaghambet Iztileuov 1937 jyly repressiyagha úshyraghan. Ol Búqarada Kókiltash medresesinde oqydy. Keyin Qyzylordagha kelip, mektepte әdebiyetten, poeziyadan oqytty. Qyzylorda qalasy qazaq elining astanasy bolyp túrghan kezinde Sәken Seyfullin de sonda qyzmet etti. Qyzylordanyng tóniregindegi belgili adamdarmen aralas-qúralas bolyp jýrgen uaqytynda ol Túrmaghambetting auylynda bolady. Onyng ólenderimen tanysqannan keyin, kitap qylyp basyp shygharugha uәde beredi. Biraq, sol tústarda astana Almatygha auysady. Almatygha auysqannan keyin Sәkenning Túrmaghambet aqynmen qarym-qatynasy qanday bolghany belgisiz. Túrmaghambetting kitaby jaryqqa shyqpaydy. Biraq, Temirbek Jýrgenov Túrmaghambetti Almatygha shaqyrady. Sol kezde Firdousiyding «Shahnamasyna» 1000 jyl tolyp jatqan. Al, Túrmaghambet «Shahnamany» audarghan. Búl kezde qazaqtyng kóptegen ziyalylarymen birge Temirbekti, Sәkendi ústap alyp ketedi. Olarmen baylanys jasaghany ýshin Túrmaghambetti de ústap, sottaydy. Týrmeden týrmege auysyp jýrip, sonynda búl kisi týrmede qaytys bolady. Biraq, kitabyn jer astyna kómip tastaghan eken. Tek 1961 jyly ghana ashylyp, jaryqqa shyqty. Men osy turaly derekti kino týsirgenmin. Týsirilim barysynda Túrmaghambet Iztileuovting oqyghan, jýrgen jerlerimen jýrip, Búqara, Samarqan, Dushanbede boldym. Ol Sadriddin Ayniymen birge oqyghan, dos bolghan. Sәkenmen de tyghyz qarym-qatynasta bolghan. Mine, osyghan baylanysty múraghattardan derekter jinadym.

Almaty qalasyndaghy Ortalyq kinofotoqújattar jәne dybys jazbalary múraghatyndaghy qyzmetkerlerding kómegimen Mәskeuden birneshe qújattar alyndy. 1920 - 1930 jyldardaghy qazaq intelliygensiyasy men tarihyna qatysty birneshe múraghattyq derekterge qol jetkizdik. Mine, osy múraghattar arqyly Sәkenning beynesi jazylghan taspa tabyldy. Biraq, men búl taspa búryn qoldanylghan boluy mýmkin degen oimen, Sәkenning beynesi jazylghan taspa tabyldy dep jar salghan joqpyn. Óitkeni, «Qazaqfilim» kinostudiyasynan ózge studiyalarda da filimder týsirilude. Mýmkin, telearnalardyng birinde paydalanylghan shyghar dep topshyladym. Osylaysha asa mәn bermedim. Biraq, ózimning dos-jarandaryma Sәkenning beynesi jazylghan taspany kórgendikterin súraghanymda, olar kórmegenin aitty. Elimizde Sәken Seyfullindi keninen zerttegen Túrsynbek Kәkishev aghamyz ghoy. Juyrda auruhanagha emdeluge jatqanymda menimen qatar Túrsynbek Kәkishev aghamyz da jatty. Aghamyzdyng halin súray barghanymda, ol kisiden Sәkendi ómir boyy zerttegen ghalym retinde Sәkenning tiri beynesin kórgen-kórmegenin súradym.

«Kórgen joqpyn. Biraq, bar boluy mýmkin. Óitkeni, 1924 jyly Lenin qaytys bolghan kezde Qazaqstannyng delegasiyasyn qaraly jiyngha bastap alyp barghan Sәken Seyfullin bolatyn. Osy kezde jazylghan beynetaspagha týskeni bar», - dedi Túrsynbek agha.

Men ol kisige Sәkenning basqa jerde týsken beynesi jazylghan taspa bar ekenin aityp edim, ol mýmkin emes dep, kórsetuimdi ótindi. Men ýiden diskini aldyryp, noutbugime salyp kórsettim. Túrsynbek agham: «Oy, mynau Sәken ghoy» dep tandanysyn jasyrmady. Qasyndaghy bir jigitti Temirbek Jýrgenov bolar dep shyramytty, taghy bireuin aita almady. Biraq, janyndaghy azamattyng da qazaqtyng óte bilimdi, intelektualdy túlghalarynyng biri ekeni kórinip túr.

- Búl kadr basqa filimde paydalanylghan ba?

- Joq, paydalanylmaghan. Ázirshe, Túrmaghambet Iztileuov turaly Mәdeniyet ministrligining tapsyrysy boyynsha týsirilgen «Syr sýleyi» filiminde paydalanyldy. Búl filim 2009 jyly jaryqqa shyqty. Biraq, esh jerde kórsetilgen joq.

- Rejisser әri operator Abraam Romnyng «Turksib otkryt» atty dybyssyz derekti filiminde de Sәken Seyfullinning beynesi jazylghan taspa bar eken. Sondaghy kadrlarmen sabaqtas taspa emes pe?

- Búl filimdi kórmedim. Men «Týrksib» atty basqa filimdi tolyq kórgenmin. Onda Sәkenning beynesi joq. 2008 - 2009 jyldary Resey men Qazaqstan arasynda arhivtik qújattardy almasu boldy. Sәkenning beynesi jazylghan taspa sol jyldary alyndy. Áriyne, negizgi sózdi Túrsynbek Kәkishev aghamyz aituy kerek. Men búl materialdy paydalandym. Biraq, búdan sensasiya jasayyn degen oiym bolghan joq.

Túrsynbek KÁKIShEV, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, sәkentanushy-ghalym:

Beynetaspadaghy túlghanyng Sәken ekeni shýbәsiz

- Mening rejisser bauyrym Janabek Jetiruov Túrmaghambet turaly filimdi týsirudegi izdenisi barysynda múraghattarda saqtalghan Sәken Seyfullinning beynesi jazylghan taspany tauyp alghan eken. Túrmaghambet 1926 jyldary shamasynda Sәkenge jolyghyp, «Shahnamany» audarghandyghyn aitqan bolatyn. Biraq, búl dastandy jaryqqa shygharudyng reti kelmey qalghan. Óitkeni, Sәken Qyzylordadan ketip qalghan. Keyinnen habarlasugha mýmkindik bolmaghan. Filimning qay jerinde ekenin bilmeymin, Túrmaghambet turaly aityp otyratyn aqsaqaldy kórsetedi. Osy aqsaqaldyng fonynda Sәken men bir belgisiz adamdy kórsetedi. Osy beynetaspany maghan alyp keldi. Búl jigitting Sәkenning beynesi ekeni aiqyn. Al, qasyndaghy azamattyng kim ekeni belgisiz. Týri Temirbek Jýrgenovke kelinkireydi. Sәkenning taspadaghy beynesi 1934 - 1936 jyldary týsken suretterindegi kelbetine keletindikten, búl kadr da sol jyldary týsirildi me degen oy keledi.

Múnday beynetaspalardy tauyp alu, ony jariyalau elimizge, onyng ardaqtylarynyng tarihtaghy ornyn kórsetuge óte kerek dýnie dep oilaymyn. Sәken 1924 jyly Lenin qaytys bolghan qaraly jiynda Qazaqstan delegasiyasyn bastap barghan. Sonda bórkining qúlaghyn týsirip, kele jatqan sәti jazylyp qalghan beynetaspasy bar. Al, múndaghy beyne eshbir talassyz, shýbәsiz Sәken Seyfullin ekenin aitqym keledi.

P.S: Qalay desek te, beynetaspadaghy Sәkenning beynesi ekenine riyasyz senging keledi. Olay bolsa, qazaqtyng súlu da ór túlghaly qyzyl súnqarynyng beynesi jazylghan taspanyng tolyghyp kele jatqanyna bar qazaq quansa kerek!

«Abay-aqparat»