Aqyn Orazaly Dosbosynovty eske alghanda

Onyng ghúmyry tym qysqa boldy. Eger onyng ómiri qamshynyng sabynday qysqa bolmaghanynda, qazaqtyng ruhany ómirine ólsheusiz ýles qosar ma edi, kim bilsin! Ol - bar-joghy 29 jyl ghúmyr keshken, qazaqtyng aitys ónerinde jasynday jarqyrap ótken bir júldyz Orazaly Dosbosynov bolatyn. «Qúlmanbetten qalghan qúlynnyn» ajaly kólikten keldi. Aqqan júldyzday óte shyqan Orazaly Dosbosynovtyng ómirining sonynda ólmeytin, óshpeytin aitystary, jazba ólenderi, tolghaulary qalypty. Jasynday jarqy­raghan talanttyng taghdyrlas jary, belgili әnshi Ajar Týzelbekqyzynyng da ghúmyry kelte boldy. Qazaq mәdeniyetindegi qos júldyzdy da Ajal shirkin aramyzdan tym erte júlyp әketken edi.

Aqyn Orazaly Dosbosynovty eske alghanda

Onyng ghúmyry tym qysqa boldy. Eger onyng ómiri qamshynyng sabynday qysqa bolmaghanynda, qazaqtyng ruhany ómirine ólsheusiz ýles qosar ma edi, kim bilsin! Ol - bar-joghy 29 jyl ghúmyr keshken, qazaqtyng aitys ónerinde jasynday jarqyrap ótken bir júldyz Orazaly Dosbosynov bolatyn. «Qúlmanbetten qalghan qúlynnyn» ajaly kólikten keldi. Aqqan júldyzday óte shyqan Orazaly Dosbosynovtyng ómirining sonynda ólmeytin, óshpeytin aitystary, jazba ólenderi, tolghaulary qalypty. Jasynday jarqy­raghan talanttyng taghdyrlas jary, belgili әnshi Ajar Týzelbekqyzynyng da ghúmyry kelte boldy. Qazaq mәdeniyetindegi qos júldyzdy da Ajal shirkin aramyzdan tym erte júlyp әketken edi.

Onyng ghúmyry tym qysqa boldy. Eger onyng ómiri qamshynyng sabynday qysqa bolmaghanynda, qazaqtyng ruhany ómirine ólsheusiz ýles qosar ma edi, kim bilsin! Ol - bar-joghy 29 jyl ghúmyr keshken, qazaqtyng aitys ónerinde jasynday jarqyrap ótken bir júldyz Orazaly Dosbosynov bolatyn. «Qúlmanbetten qalghan qúlynnyn» ajaly kólikten keldi. Aqqan júldyzday óte shyqan Orazaly Dosbosynovtyng ómirining sonynda ólmeytin, óshpeytin aitystary, jazba ólenderi, tolghaulary qalypty. Jasynday jarqy­raghan talanttyng taghdyrlas jary, belgili әnshi Ajar Týzelbekqyzynyng da ghúmyry kelte boldy. Qazaq mәdeniyetindegi qos júldyzdy da Ajal shirkin aramyzdan tym erte júlyp әketken edi.

Ajar men Orazalynyng býgingi joqtau­shysy - ónerdi sýietin, ónerge janashyr júrty ghana. Odan keyin onyng dostary, bauyrlary, bauyr eti balalary. Ataqty Sýiinbay, Jambyl, Qúlmanbet bastaghan Jetisu ónirining aqyndyq mektebining tól perzenti Orazaly aqyn - aitys ónerin ózindik óresimen janasha biyikke kótere bilgen talant iyesi edi. Auyl qarttarynyng auzynan halyq әnderi men qissa-dastandardy tyndap, Múqaghaly jyrlaryn bala jastan boyyna sinirip ósken ol mektepte oqyp jýrgen kezinde-aq respublikalyq aqyndar aitysyna qatysyp, ónerge erte aralasty. Erte aralasty, erte kópshilik qauymgha tanyldy, erte ýzildi...
16 mamyr kýni Studentter sarayynda Orazaly men Ajardy eske alu keshi ótpek. Keshti úiymdastyrugha múryndyq bolyp otyrghan dostary men bauyrlary. Onyng arasynda Orazalynyng kózi tirisinde ruhany әkesine ainalghan bir jan bar. Ol «Baldyrghan» jurnalynyng redaktory Dýisen Maghlúmov.
Dýisen agha Orazalymen birge ótkizgen kýnderin saghyna da, múnaya eske alady. Ol kisi Orazalyny tym erte kezden, kishkentay býldirshin sәtinde jolyqtyrghan eken. Ol kezde Dýisen agha «Úlan» gazetinde isteydi. Qazaq televiydeniyesining jetekshisi Saghat Áshimbaevtyng kezi. «80-jyldardyng ayaghy bolatyn. Saghat Áshimbaevtyng basshylyghy kezinde «Altyn saqa» degen balalargha arnalghan teleoyyn úiymdastyryldy. Sol teleoyyndargha әrbir oblystan balalar kelip qatysatyn. Birde sol teleoyyngha Almaty oblysynan bir shoghyr bala kelip qatysty. Men sol balalardyng oiynyn jazu ýshin, studiyagha arnayy bardym. Sol balalardyng arasynda Baqyt Bedelhan, Orazaly Dosbosynov, Serjan Moldasan, Baqyt Jaghyparúly da bar. Ónerli balalardyng barlyghyn ýsh audannan jinap alyp kelgen eken. Sol joly Orazalyny alghash kórdim», - deydi Dýisen agha.
Keyin de ónerdi sýietin Dýisen agha Orazalynyng әrbir qadamyn syrttay baqylap jýripti. Qarshaday balanyng talantyn erte moyyndaghan Dýisen agha arada biraz jyl ótkennen keyin, Qarqarada ótken Úzaq batyrdyng asyna barady. Sol joly asta Orazalyny kezdestiredi. Orazaly aqyn Úzaq batyrgha arnau oryndaydy. Sahnadaghy jetkinshekting ónerine sýisingen agha ony joldan tosyp alyp: «Qaraghym, Orazaly qayda jýrsin?» dep súraydy. Orazalynyng mektep bitirip, oqugha týse almay, auylda jýrgen kezi eken. Jany jaysang Dýisen agha bir amalyn tauyp, kómektesetinin aityp, uәdesin berip ketedi.
«Oyymda eshnәrse joq. Orazalygha bergen uәdemdi úmytyp ta ketippin. Bir kýni ýiding esigi qaghylyp, ýige Orazalynyng anasy kirip keldi. Artynda - Orazaly. Sol kezde sart etip, uәdem esime týse ketti. Tilimdi tistey qoydym. Anasy maghan: «Aynalayyn, Orazalygha uәde bergen ekensin. Balamdy saghan qaldyrdym. Oquyna týsirip ber» dedi. «Maqúl, apa, maqúl» dep, basymdy iyzey berippin. «Orazalyny maghan tastanyz da, auylgha kete beriniz» dedim anasyna. Sodan birinshi bolyp, Baqqoja aghama qonyrau shaldym. Oiym - jan-jaqtan hat jinau. «Úlan» gazetining atynan, «Aqjelkennin» atynan hat úiymdastyryp, Almaty memlekettik uniyversiytetining rektory Toqmúhamet Sadyqovqa alyp bardym. Orazalyny janyma ertip algham. Orazalyny kórip, rektor: «Myna balany men tanimyn ghoy», - dedi. «Tanysanyz, ónerli balanyng bireui osy. Osyghan sizding kómeginiz kerek bolyp túr», - dedim. «Qújattaryn qaldyryp ket», - dedi. Ekeumiz quanyp shyqtyq. Sodan men auylgha ketip qaldym. Berdibek Soqpaqbaevtyng 70 jyldyq mereytoyy bolatyn Toydan kesh kelip, úiyqtap jatqam. Tang atpay, bireu esik qaghady. Qarasam, Orazaly. Basy salbyrap ketken. «Agha, men qúlaghandardyng tiziminde túrmyn», - deydi. «O, Qúday-au. Endi ne isteymiz? Túr» dedim de, dereu kiyinip, uniyversiytetke keldik. Rektordyng esigining aldynda túrmyz. Kireyin desek, ishke jibermeydi. Tanerteng toghyzda kelgenbiz. Týs auyp barady. Saghat bes boldy. Hatshy qyz ishke kirgizbeydi. Hatshy qyz júmystarymen teris ainala bergende, Orazalyny jetektep, ishke zyp berdim. Rektor ornynan týregep túr eken. Artymyzdan hatshy qyz da quyp keldi. Bizding rúqsatsyz kirgenimizdi aityp, aqtalyp jatyr. Sodan «Dat, taqsyr» dedim. Toqmúhamet agha Orazalyny kórdi de: «Oy, men myna balany úmytyp ketippin ghoy» dedi. Sóitti de, hatshysyna «dereu prorektordy shaqyr» dedi. Prorektor kirdi. «Maghan oqugha týskenderding tizimin alyp keliniz», - dedi. Búiryq shyghyp ketken. Filologiya fakulitetinde 25 bala tizim boyynsha qabyldanyp qoyghan. «Osy tizimge 26- qyp, Orazalyny tirke» dedi. Búl Sadyqovtyng Orazalygha jasaghan ýlken jaqsylyghy edi. «Mening esebimnen oqidy búl bala», - dedi. Sol jerde túryp, senseniz, qúlaghym tars bitip, estimey qaldym. Tizem de dirildep ketken. Óz qúlaghyma ózim sener emespin. Ne bolyp, ne qoyghanyn bilmey qaldyq. Sóitsem, Orazalynyng da qúlaghy estimey qalypty. Búryn-sondy onday jerge kirip kórmegen bala ghoy. Ózi de antarylyp qalsa kerek. «Oqugha týstin, boldy endi» desem, әli de senbeydi. Osylaysha, Orazaly Almaty memlekettik uniyversiytetining studenti bolyp shygha keldi. Sodan bastap, ýige jii kelip túrdy. Orazalyny ózim de jii baqylap jýrdim. Ýide aqyndar aitysynyng eki tomdyghy bolatyn. Sony qolyna berdim. Qolymnan kelgenshe, kómektesuge tyrystym. Sóitip jýrip, Ajargha ýilendi», - deydi Dýisen agha.
Ajar men Orazalynyng tanystyghy da óte qyzyq bolypty. Ajar Týzelbekqyzy ózining esteliginde Orazalyny toyda kezdestirgenin jazady. Óner akademiyasynda oqyp jýrgen kezi. Dekannyng әkesining mereytoyy bolyp, soghan ózderining student qyzdaryn әn aitugha shaqyrady. Sol kýni toydy Orazaly marqúm basqarghan eken. Dombyramen syzylta әn shyrqaghan Ajardyng әni jýregin terbegen Orazaly odan kórermenning taghy bir әn aityp beruin súrap jatqanyn aitady. Toy jasap jatqan dekan bolghan son, qaytyp bas tartsyn. Ornynan túryp bara jatqanynda, Ajardyng bir syrghasy jerge týsip qalady. Syrghasyn jalma-jan jerden kóterip, ekinshi syrghany da qúlaghynan aghytqan boyda, ekeuin birge tamadanyng qaltasyna salyp ketedi. Toy bitkennen keyin, Orazalydan syrghasyn súrasa, aqyn jigit ólendetip, syrghany ózi aparyp beretinin aitady. Osylaysha, qyz ben jigitting tanystyghy bastalyp, sony mahabbatqa úlasady.
Dýisen aghamen Orazalynyng bauyrlastyq qatynasy studenttik kýnderden bastalghan eken. Orazalynyng әkesi kózi tirisinde úlyn qolynan jetektep, «Búl endi sening de balan» dep, Dýisen aghagha ózi tabystapty. Amanattap qaldyrghan balagha qolynan kelgeninshe әkelik qamqorlyghyn ayamaghan Dýisen agha ony ýilendirip, ýy boluyna da sebepshi bolady. Túnghysh qyzdary Núraysha dýniyege kelgeninde, Orazaly men Ajar marqúm qyzdarynyng atyn Dýisen aghanyng ýiindegi tәtesindey bolsyn dep, yrymdap qoysa kerek. Al úldary Núrsúltannyng dýniyege kelgen kýni, Elbasynyng tughan kýnimen dәlme-dәl kelipti. El preziydentining tuylghan kýninde dýnie esigin ashqan sәbiyine yrymdap, Elbasynyng atyn qoyypty.
Orazaly marqúm boldy degen suyq habardy estigende, alghashynda Dýisen agha senbegenin aitady. Talant Arghynghaly qonyrau sha­lyp, Orazalynyng marqúm bolghanyn aitady. Túzdybastau degen jerden jer alyp, anasyna ýy salyp berudi qolgha alghan kezi bolsa kerek. «Anasyna shanyraq túrghyzyp berem degen armanyna jete almay ketti», - dep qamyghady Dýisen agha. Qazir Orazalynyng denesi anasymen birge, Túzdybastau degen jerde jatyr.
Dýisen agha qazir Orazaly men Ajargha arnap, «Qos júldyz» atty estelik kitabyn jinaqtap otyr. Atalmysh kitap tórt bólimnen túrady. Aghanyng qolyndaghy estelikterdi de, jazba ólenderin de, tolghaulardy da Ajar marqúm kózi tirisinde jinaqtaghan eken. «Orazaly turaly bir estelik kitap shygharsam ba?» dep jýrgen әnshi armanyna jete almay ketti.
- Orazdan qalghan dýniyelerding bәri Ajarda bolatyn. Jiyrma shaqty aitysyn qaghazgha týsiripti. Ózi de Oraz turaly estelik jaza bastaghan eken. Sóitip jýrgende, Ajardyng ózi jol apatynan qaytys boldy. Qazir ol dýniyelerding bәri mening qolymda. Sonyng negizinde kitapty qúrastyryp, baspagha dayyndap qoydym,- deydi Dýisen agha. - Kitaptyng alghashqy tarauy - «Aytystyng aqtangeri» dep atalady. Ol bólimge Orazalynyng tandauly jeti aitysy enip otyr. Aytyspen birge, jazba ólenderi de engen. Ekinshi bólim «Qayran da qayran qos júldyz» dep ataldy. Múnda Orazaly men Ajar turaly estelikter kirdi. Ýshinshi bólim - «Ajar salghan әsem әnder» dep atalady. Búl bólimde Ajardyng repertuaryndaghy әnder jinaqtalyp otyr. Ajardyng qyryq shaqty әni bar eken. Sonyng ishinen jiyrmasyn tandap aldyq. Ol әnder notasymen birge engizildi Songhy bólim - «Ór ruhty aspandatqan jyrlar» dep atalady eken. Býginde Orazalynyng aitystary ghylymy ainalysqa enip ketken. Ol turaly tipti, ghylymy dissertasiyalar da jazyldy. Osynyng bәri kitaptyng tórtinshi tarauyna arqau bolyp otyr.
Orazalynyng jazba poeziyasynyng ózi bir shoghyr. Onyng tolghamdy jyrlary kózi tirisinde kóp jaryq kóre qoymaghan. «Ol óte bilimdi, aityskerligi de erekshe bolatyn. Arasynda jazba jyrlardy da jazdy. Onyng ólenderi de - tórt ayaghyn teng basatyn, myqty ólender. Odan bólek, Ajar ekeui birigip, bir dramalyq shygharma jazghan eken. Ol әli mening qolyma týspey túr. Ony oqyp shyqqan dostary, «óte jaqsy jazylghan shygharma» degen bagha berude», - deydi agha. Orazaly segiz qyrly, bir syrly, qazaqtyng ónerli jigitterining biri boldy. Suy­ryp salmalyghy, jazba poeziyanyng sheberligi bir bólek te, onyng salghan әsem әnderining ózi erekshe bolypty. «Sarybidaydy» Orazaly shyrqaghanda, tyndarman eriksiz eltip ketedi eken. Orazalynyng taghy bir qasiyeti, kempir men shaldyng dauysyn ainytpay salatyn sheberligi. Ol kempir bolyp parodiya oinaghanda nemese qústardyng dauysyn ainytpay salghanda, eshkim ajyrata almay qalady eken. Alghash ret onyng aitys sahnasyna ótirik ólenmen shyqqanyn kórermen qauym jaqsy biledi. Mәskeuden kelgen son, Rinat Zayytovpen birge ótirik aitys jasaghysy kelgenin Jýrsin Ermangha aitqan eken, biraq ol armanyna jete almay ketti.
Orazalynyng esimining ózi bir tariyh. Oraza­ly­nyng әkesining tughan aghasy Orazaly degen seri kisi bolypty. Ómirin serilikpen ótkizgen Orazaly seri bir kýni iz-týzsiz izim-ghayym joghalyp ketedi. Bauyryn joqtaghan inisi bir balasynyng atyn Orazaly dep qoysam dep jýredi eken. Biraq oghan Orazalynyng anasy kóne qoymaydy. Kenje balasy dýniyege kelgen kezde әkesi әieline aitpay, tuu turaly kuәligine «Orazaly» dep jazdyrtyp alady. Seri aghasynyng atyn iyemdengen kenje bala talantty, daryndy bolyp erjetedi. Mýmkin ómirin serilikpen ótkizgen Orazaly atasynyng danqyn bala Oraz jalghastyrsa degen ýmit bolghan shyghar әke oiynda....
«Saghyndym seni» dep atalatyn kesh­ti ótkizudi Ajar kózi tirisinde ózi jospar­laghan eken. Ajar Týzelbekqyzynyng repertua­ryndaghy «Saghyndym seni» әni de sýigen jaryn joqtauy bolatyn. Ajar armandaghan keshti ótkizu aghasy Bauyrjannyng oiynda jýripti. Sol maqsatpen «Saghyndym seni» atty eske alu keshi 16 mamyrgha josparlanyp otyr. Biyl Ajar Týzelbekqyzynyng ómirden ozghanyna jyl tolady. Soghan oray, eki birdey aqqan júldyzdy eske alu keshi 16 mamyrgha josparlanypty. Keshke Orazaly men Ajardyng dos­tary, tuys-bauyrlary, balalary qatysyp, әnshining repertuaryndaghy әnderdi shyrqaytyn bolady. Orazalynyng aitystaghy әriptesteri de keshke arnayy kelmek.
Estelik kitaptyng shyghuyna Ajardyng bauyry Bauyrjan Týzelbekúly men dostary demeushilik tanytyp otyr. Estelik kitap 2 myng danamen taralatyn bolady. Kitaptan, әri eske alu keshinen týsetin qarjy Núraysha men Núrsúltannyng atyna arnayy depozit ashylyp, sonda salynatyn bolady. Orazaly men Ajardan qalghan býldirshinder býginde naghashylarynyng qolynda bilim aluda. Núraysha qobyz tartady. Núrsúltan bolsa, dombyra tartudyng sheberi kórinedi.

Aytaqyn BÚLGhAQOV, aqyn:
Ot auyzdy, oraq tildi Orazaly
Aytys deytin arda ónerge aishyqty iz qaldyrghan Orazaly Dosbosynov jayly estelik aitu maghan óte auyr. «Atamdatsang atamdat, botamdatpa» degen atam qazaqtyng aitqany bolmay, taghdyr óz әmirin jýrgizip baqty. Orda búzar otyzgha tolmay, tolaghayday qara ólenning kóshin algha sýiregen aqyn bauyrymyz kólik apatynan ajal qúshty.
Men Orazalyny balghyn kezinen bilushi edim. 1990 jyldary qazirgi Rayymbek audanyna aitysqa bardyq. Ol kezenderde audandyq, oblystyq aitystar jiyi-jii ótip túratyn. Jyr dodasy ayaqtalyp, aqyndargha qonaghasy bergen aq otaudyng ishinde narynqoldyq aqyn Qasen Samatyrov, Daubay Ábdisaev taghy basqa da aityskerler boldy. Abyr-sabyr basylyp, әngime auany aitys tóniregine oiysqanda, Daubay aqyn júdyryqtay ghana qara domalaq balany qasyna shaqyryp: «Áy, Aytaqyn, myna bala mening baulyp jýrgen shәkirtim, ózinning bauyryng bolady, saghan tartqan aqyn bolsyn, qane, taqymynnan ótkizip ber», - dedi. Kópting kózinshe auzyma sóz týspey, ne derimdi bilmedim de ornymnan túryp, balany taqymymnan ótkizip, auzyna týkirgen boldym. Mine, sol qara domalaq jas shamasy 11-12- degi Orazaly bolatyn. Aylar aunap, jyldar jyljyp kemeline kelgen aqyn balany men keyin Almaty memlekettik uniyversiytetinde student kezinde bir-aq kórdim. Bir kýnde bes aqynmen aitysqan Orazdyng ataq-danqy da osy oqu ornynda jýrip janghyrdy. Ot auyzdy, oraq tildi Oraz tek qana aqyn emes, ol auyz әdebiyetin jetik mengergen foliklorist әri tarihty terennen qozghay biletin, boyyna sheshendikti, sheberlikti darytqan auzy dualy shayyr edi. Aytys ýstinde maqamdy birneshe týrge qúbyltyp, tyndaushysyn airanday úiytyp, úrshyqtay iyirip alatyn qasiyet Orazalyda ghana bolatyn. Jetisu aitys aqyndarynyng da maqam-sazdaryn janghyrtyp, jyr dodasyna alyp kelgen әri biregey aqberen jýirik osy azamat edi.
Jaras Sәrsek, aqyn:
Aqyn atynda ne kóshe, ne mektep joq
Talanty tauday azamattar alystaghan sayyn saghynyshqa ainalyp, jaqyndaghan sayyn asqaqtay beretini aqiqat. Sonday ayauly perzentterimizding biri aduyndy aitysker aqyn Orazaly bolatyn.
Ol aqqan júldyzday azghantay ghúmyrynda qazaq aitys ónerine jana tynys, jana órnek qosyp, kiyeli sóz patshalyghynyng auylyn aduyn jyrlarynyng nóserimen bir silkintip ótti.
Maghan ol ómirdegi de, ónerdegi de jaqsy inilerding sanatynda erekshe jaqyn boldy. Ásirese onyng ekining birine bayqala bermeytin tәkappar minezi qatty únaytyn. Jaghynudy, jaghympazdanudy bilmeytin. Kýireuik minezden de ada bolyp kórinetin. Bәlkim osy minezi shyghar, óz tústastary kórgen iygilikterden ýnemi keshigip jýretin. Alayda oghan halyqtyng qúrmeti erekshe boldy. Shyn mәninde ol halyqtyng aqyny edi. Al halyqtyng aqyny bolu degeniniz - әri baqyt, әri azap. Orazaly osy ekeuining de «auylyna» kezek-kezek qatynay jýrip, orta jolda opat bolghan aqyn.
Aramyzdan ketkenine alty jyl uaqyt bolypty. Alayda ony joqtaushylardyng qatary әli seldiregen joq. Kerisinshe, artyp keledi. Bir qyzyghy ónerin baghalaytyn qarapayym qauym, jaqyn jýrgen jora-joldastary men shәkirtteri bolmasa, ony ózi tuyp ósken ónirding atqaminerleri eskermey jatqany jýrek syzdatady. Ózi óle-ólgenshe jyrlap ótken Rayymbek audanynda onyng atynda ne bir kóshe, ne bir mektep joq. Ol kindik qany tamghan topyraghyna da qiyanat jasamay, Almatynyng irgesinen mәngilik túraghyn tapty. Endigi sóz el basqarghandardiki boluy tiyis.

Gýlzina Bektasova

«Týrkistan» gazeti