Senbi, 23 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 7080 4 pikir 7 Mausym, 2021 saghat 13:16

Abay shygharmalaryndaghy aiqay, janghyryq motiyvi...

Motiv – óner men әdebiyetke tәn úghym. Óner dýniyesining ishinde muzykalyq shygharmalargha tәn bolyp keledi. Sebebi әdebiyet pen muzyka әuenge negizdeledi. A.Baytúrsynov «Ádebiyet tanytqysh» enbeginde kórnek ónerin beske bólgende muzykany әuez óneri dep ataydy.

Al sóz ónerining ishinde shygharmanyng bir týrin «әueze» dep alady. Osy arada qazaq úghymynda kórkem shygharmany muzyka ónerimen tyghyz baylanysta týsingenin aiqyn angharamyz. Orys әdebiyetinde de M.Bahtin Dostoevskiy shygharmalaryn zertteu barysynda muzykagha tәn polifoniya termiynin әdebiyetke engizdi. Polifoniya bir shygharmanyng ishinde әrtýrli әuendik jelilerding (dauystardyn) bir uaqytta ýilesip, damuymen erekshelenedi. Al M.Bahtin Dostoevskiy shygharmalaryndaghy keyipkerler men bayandaushynyn, avtordyng arasyndaghy kóp ýndilik, dau-damay, kóp dauystylyqty jәne shygharma mәtinderindegi dialogizmdi, yaghny bir shygharma mazmúnyndaghy birneshe mәtinning jarysyp qoldanylyp, әrtýrli ýn qatuyn polifonizm dep atady. Demek әdebiyet pen muzyka ýnge, dybysqa negizdeledi. Endeshe ekeuine de motiv tәn. Muzykadaghy motivting belgili bir ekspressivti maghynasy bar jәne ol payda bolghan kezde belgili bir әuenning saryny tanylady. Motivte әdette bir ekpin bolady (sózdegi bir ekpin siyaqty), sondyqtan motivting eng kóp kezdesetin kólemi-bir ólshem. Muzykatanudaghy tirekterding biri bolyp tabylatyn búl úghym әdebiyettanuda da belgili bir jauapty roli atqarady. Orys әdebiyetinde motivti әdebiyettanushy ghalymdar barynsha zerttedi.

Motivti әdeby úghym retinde túnghysh ret әdebiyettanu ghylymyna A.N.Veselovskiy 1906 jyly "Sujetterding poetikasy" atty enbeginde engizdi. Veselovskiy motivterding negizgi ereksheligin «birkelki beyneli shematizm» retinde úsynady. «Motivting belgisi – onyng beyneli birmýshelik shematizminde; búl qarabayyr mifologiya men ertegilerding ajyramaytyn elementteri: (kýnning tútyluy) bireu kýndi úrlap ketedi nemese nayzaghay-qús aspannan ot shygharady» [1. 494]. «Motiv dep men qarabayyr aqyl-oydyng nemese kýndelikti baqylaudyng әrtýrli súranystaryna beyneli týrde jauap beretin eng qarapayym bayandau birligin aitamyn» [1. 494]. Demek  ghalym motiv úghymyn kýndelikti ómirde adamdar arasyndaghy әngimede belgili bir oilardy beyneli sózben jetkizuding eng qarapayym bayandau birligi dep  anyqtady. Kórip otyrghanymyzday  A.N.Veselovskiy beyneleudi, birkelkilikti, shemalyqty motivting belgileri dep sanady [1]. N.Veselovskiy motivti aldymen sujetting negizin qúraytyn - «mifter men ertegiler, keyinirek - әdeby shygharmalardyng negizin qalaytyn «eng qarapayym bayandau birligi» dep atady. Veselovskiyding pikiri boyynsha әr poetikalyq dәuir «ejelgi zamannan múra bolyp kele jatqan poetikalyq beynelerdin» jana kombinasiyalaryn jasaydy jәne olardy jazushylar «ómir turaly jana týsinikpen» tolyqtyrady. Motivter, Veselovskiyding pikirinshe, sheksiz qaytalanatyn tarihy túraqty úghym. B.N.Putilov motiv teoriyasyn jalghastyra otyryp, «Motiv sujet jasaushy element retinde» degen enbeginde motivti «epikalyq sujetting komponentterining biri, epikalyq sujettik jýiening elementi» dep anyqtaydy. «Motiyv, - dep jazady ghalym, - sujetting bóligi retinde qyzmet etedi, múnda onyng naqty mazmúny tolyq ashyldy. Kez-kelgen belgili bir motiv naqty aitqanda shygharma sujetimen tútastyqta jәne sonymen birge basqa motivtermen, yaghny bólikterimen baylanysty.[2] Ádebiyettanushylar IY.M.Popova men L.E. Hvorovalar «motiv obektilik-taqyryptyq aqparatty tasymalday alady nemese ol qanday da bir belgining nemese әreketting mәnine ie boluy mýmkin»[3] dep týsindire kele mynanday oy aitady: «Songhy onjyldyqtar ishinde motivterdi jeke shygharmashylyq tәjiriybemen belsendi baylanysta jәne jeke jazushylar men jekelegen shygharmalargha tiyesili mәsele retinde qarastyryldy. "Motiyv" termiyni basqa maghynada qoldanylatynyn atap ótkim keledi. Sonymen, motivter kóbinese jazushynyng taqyryptary men problemalary dep atalady (mysaly, kórkem shygharmadaghy tartys, yaghny adamdardyng maqsat mýddesinin, oilarynyng qarama-qarsylyghy, tartys, kýres) »[3].

B.I.Yarho 1930 jyldary jazylghan «Ádebiyettanudyng naqty әdisnamasynda» motivti «is-әreket kezindegi beyne (nemese oqigha kezindegi beynening kýi-jaghdayy)» [4] dep anyqtaydy. Kórip otyrghanymyzday motiv A.N.Veselovskiyding pikirinshe «ejelgi zamannan múra bolyp kele jatqan poetikalyq beyneler», yaghny poetikalyq obrazdar ghasyrdan ghasyrlargha jazushylar shygharmasynda zaman ózgerisine qaray janasha maghynada kórinis tabady. Nemese belgili bir sujetter әr dәuirden kóship, kelesi dәuirlerding shygharmasynan oryn alady dep týsinderdi. Sonday-aq basqa zertteushilerding de pikirinshe motiv «sujet jasaushy element» retinde týsindiriledi. Zertteushi O.M.Freydenberg: «motiv – búl sujettik shemany beyneli týsindiru» [5.115-119]  degen bolatyn. Demek motiv te arhetip obrazdardyng bir týri siyaqty. Adam sanasyndaghy belgili bir oqighanyng nemese obrazdyng jandanuy, janghyruy, belgili bir basqa obrazgha ainaluy nemese bir shygharmanyng sujetine ózek boluy. Búl әsirese metamәtinde nemese arhaikalyq mәtinde anyq kórinis tabady. Búl jerde motiv bir shygharmanyng tútas sujetine ainaluy mýmkin nemese bir shygharmanyng bir bólimi ghana boluy mýmkin. Mysaly Sh.Qúdayberdiyevting «Lәili-Mәjnýn» poemasyn alsaq, búl shygharmanyng alghash sujetin bir jýiege týsirip, poemagha ainaldyrghan Ázirbayjan aqyny Gәnjauy Nizami, keyin Dehlevi, Jәmi, Nauai, Fizuli. Bir sujet birneshe aqynnyng shygharmasynda kórinis tapty. Demek atalghan aqyndar shygharmasynyng ózegi bir motivten bastau alady. Sonday-aq erteden adam sanasynda kele jatqan arhetipter aqyn-jazushylar shygharmasynda belgili bir beyne, obraz arqyly tanylady. Ádebiyette janghyryq, aiqay úghymy bar. Búl úghym da әlemdegi әrbir halyqtyng ónerinde,  kórkem әdebiyetinde kezdesedi.

Ayqay – adamnyng bar dauysymen qatty ýn shygharuy. Ashuy men yzasyn nemese aitayyn degen oiyn bar dauysymen qatty jetkizui. Demek aiqay adamnyng psihologiyalyq kónil-kýiinen habar beredi. Qazaq tilining týsindirme sózdiginde: «Ayqay qyzyghu, ókinu mәninde aitylatyn kónil-kýy odaghayy» [6.25] degen anyqtama bergen. Al aighaymen ómir sýretin adamdy «ayqayshyl dauryqpa, bóspe, danghaza» dep týsindiredi. Endeshe, aighay adam minezin jәne adam ómirining mәnin aiqyndaytyn motiv bolyp tabylady. Demek adam balasynyng jan-dýniyesinen, kónil-kýiinen habar beretin beyneli úghym. Jogharyda A.N.Veselovskiy, O.M.Freydenberg siyaqty motivti zerttegen ghalymdardyng dәleldeui boyynsha bir nәrseni beyneli týsindiru. Yaghny adamnyng is-әreketi men minez-qúlqyn «sujet jasaytyn element» retinde beyneli úghymmen jetkizu. Psihologiya: ensiklopediyalyq sózdikte: «Ayqay – adam ózining is-әreketi men qylyghyna iyelik ete almay, aiqaylap til qatuy, dauys kóterip sóileui. Ayqay әdettegi sóileu mólsherinen qatty shyqqan dauysty nemese ýndi bildiredi. «Ayqay mening óz ýiim, keng sarayday boz ýiim» degen qazaqtyng sózi kónil kýiding rizashylyghyn qatty shygharghan ýni arqyly bildirui. Ayqaydyng auyspaly týri úran salu maghynasynda qoldanylady. («Ayqaylap jaugha tiygende, Aghatay – Berish úranym!» Mahambet) Ayqay adamdardyng is-әreketindegi sezim kýilerin bildiredi. Psihologiyalyq túrghydan alghanda, aiqayshyldyq adamnyng jaghymsyz qasiyeti [7.19]. Demek A.N.Veselovskiy kórsetkendey ensiklopediyalyq sózdikte de jalpy qazaqqa tәn kónil kýiding rizashylyghyn «Ayqay mening óz ýiim, keng sarayday boz ýiim» degen bólshekteuge bolmaytyn túraqty tirkesterden jasalghan bayandau birligin angharamyz. Mahambet aqynnyng óleninde de jaudyng betin qaytaru ýshin soghysta kýlli әskerding jaugha qarsy ruhyn kóteru ýshin «Ayqaylap jaugha tiygende, Aghatay – Berish úranym!» dep bólshekteuge bolmaytyn tildik birlikten qúralghan beyneli úghym ekenine kóz jetkizemiz. Búl beyneli motiv kórkem shygharmanyng sujetinde ózindik roli atqarary sózsiz.

Sonymen qatar kórkem shygharmalarda aiqaymen birge janghyryq úghymy bar. Ony da motiv retinde qarastyramyz. Janghyryq úghymy aqyn-jazushylar shygharmasynda keyipkerding ómiri men minezin suretteytin beyneli oy men is-әreketti jetkizedi. Qazaq tilining týsindirme sózdiginde: «Dauystyn, dybystyng ekinshi jerde kýmbirlep, qaytalap estilui» [6.268]  degen anyqtama bergen. Adam taudyng ýstinde nemese biyik, zәulim, keng saraydyng ishinde bar dauysymen aiqaylap ýn shygharaghan kezde, dauystyng kýmbirlep ózine estilui. Demek aiqaydyng adamgha keri qaytyp, qaytalap estilui.

Abay shygharmasyndaghy aiqay, janghyryq motiyvi de aqynnyng kónilining kýiinen, ainalasyndaghy bolyp jatqan oqighalardan, qazaqtyng ómirinen, tirshiliginen habar beredi. Sonday-aq Abay zamanyndaghy qogham men qalyptasqan adam minezin tútastyqta beynelep jetkizedi. «Jastyqtyng oty qaydasyn?» óleninde:

Mal baqpaqtyq sharua bop,

Adal tauyp asyqpay.

Qúr aighaymen әure bop,

Ónerding jayyn basa úqpay.

Endi neni isteymiz,

Bәrinen de bos qaldyq?

«Auyzgha kelip týs» deymiz,

Qylyp jýrip qúr saldyq! -

-degen óleng joldarynda «Ayqay» bir adamnyng emes, kýlli elding ómirin beynelep túrghan sujettik element. Búl óleng joldaryndaghy aiqaydyng mәni zor. Qazaqtyng ejelden kele jatqan ata kәsibi mal baghudan da nәtiyje shygharmay, jenil ómirge әuestengen Abay zamanyndaghy adamdardyng dauryqqan, bos dau-damaymen ótkizip jatqan ómiri anyq bayqaldy. Sondyqtan ólenning sujetine ózek bolyp túrghan aiqay motiyvi dep batyl aitugha bolady.  Sebebi Abay aityp otyrghan aiqay sol kezdegi adam tirshiliginen, aqynnyng ainalasyndaghy adamdardyng mazasyz ómirinen jәne Abaydyng óz zamanyndaghy nәtiyjesiz isterdi elep-ekshegen aqyl-oyynan habar beredi. Sonday-aq múndaghy aiqay motiyvinen Abay zamanyndaghy adamdardyng ómirinen, qúr aighay, bos maqtan, dauryqpa, dau-damaymen ómirdi ótkizuding esh mәni joqtyghynan sabaq alugha tura keledi. Ekinshiden, aiqayshyldyq, dauryqpalyq, bóspelikting adamgha tiygizetin ziyany jәne múnday minezding adamda payda boluynyng negizi turaly oigha jeteleydi. Ýshinshiden, aiqayshyldyq bir adamgha tәn emes, kópting sanasyna tәn ekenin anyq kóremiz. Endeshe, aiqay, aiqayshyldyq búl ólende kópke tәn újymdyq beysanalyq. Ólende qazaq sanasyndaghy kópke tәn újymdyq beysanalyqtyng mәnine ýnilgen aqyn beynesi de tanylady. Dauryghyp, qúr aighaymen jýrgen el ómirine kónili tolmay, nalyghan, sharasyz kónil-kýiin de beyneleydi. Múnday újymdyq beysanalyqty joy, boldyrmau joly turaly:

Jastyqtyng oty qaydasyn?

Jýrekti týrtip qozghamay?

Ghylymnyng bilip paydasyn,

Dýniyening kórkin boljamay?

-dep, jastyq shaghynda dýniyening kórki qyzyq quyp, saldyq qúru emes, ghylymnyng paydasyn bilu degen uәj aitady.

Ayqay motiyvi Abaydyng birneshe ólenine tәn. Áygili «Segizayaq» óleninde:

Bir kisi myngha,

Jón kisi súmgha

Áli jeter zaman joq.

-dep jón bilgen kisining qu-súmgha әli kelmeytin dәrmensiz zamangha tap kelgenin, yaghny jóni týzu, aqyldylardyng emes, súmdardyng әmiri jýrip túrghan әdiletsiz qoghamdy menzey otyryp әri qaray aqyn:

Qadirli basym,

Qayratty jasym

Ayghaymen ketti amal joq.

Bolmasqa bolyp qara ter,

Qorlyqpen ótken qu ómir.

-degen óleng joldarynan jogharydaghy «Jastyqtyng oty qaydasyn?» ólenindegi aighay motiyvining jalghasyn kóremiz. Búl óleng joldarynda «qayratty jastyq shaghyndaghy» algha talpynghan, adamshylyq isterge ózin de ózgeni de sýiregen isterinen nәtiyje shyqpay, ózining jәne sol kezdegi elining «qorlyqpen», «qarater» bolyp ótken qu ómirine kýnirengen aqyn beynesin kóremiz. «Ayghaymen ketti amal joq» degendegi aighay motiyvi aqynnyng әdildik izdep, sharq úrghan ómirining bosqa ketkenine kýnirengen obrazyn anyq algha shyghardy. Sonday-aq qansha aighaylasa da úqpaytyn, qúlaghyna ilmeytin kimder degen oigha eriksiz jeteleydi. Ólende aqyn olardyng kimder ekenin atap, týsin týstep beredi:

Sózuar bilgish,

Zakýnshik, kórgish,

Atanbaq – maqsút, maqtanbaq.

Jasqanyp, qorqyp,

Jorghalap, jortyp,

IYmense, eling baptanbaq.

Ólende Abaydyng aighayynyng mәni terendey týsedi. Elding ruhyn taptap, jigerin jasytyp, meyilinshe qorqytu әdisin ústanghan «sózuar, bilgishter» men «zakýnshik» biylik iyelerining ayar psihologiyasyn aiqyndap berdi. Jaugha qarsy qaymyqpay qarsy túrghan, eldik pen erlikti joghary qoyghan búrynghy qazaqty Abay zamanynda el biyleushilerding «jasqanyp, qorqyp, jorghalap, jortyp, iymenip» túruyna barynsha kýsh-jigerin júmsaghan súm keypin angharamyz. Ólende aqyn:

Qarghaghanyn jer qylmaq,

Alqaghanyn zor qylmaq.

- dep qoghamdy býldirip, eldi alalaghan biyleushilerding aighay men dau-damaydy ózderi qozdyryp, qol astyna qaraghan eldi qorqytyp, ýrkitken qiytúrqy isterine narazylyghyn:

Hosh, qoryqty elin,

Qorqytqan senin

Ónering qaysy, aityp ber.

El andyp seni.

Sen andyp ony,

Qylt etkizbey baghyp kór.

dep el biyleushiler men halyq arasyndaghy jaulasudyng týp tórkinine mәn beredi. Onyng arghy týbi el biyleushilerding qarapayym el aldynda «atanbaq – maqsút, maqtanbaq» ekenine oy jiberedi. Biraq odan eshnәrse shyqpaytynyn, dau-damaymen, qorqytyp el basqarudyng esh jaqsylyqqa jetkizbeytinin, kerisinshe qoghamda biylik pen halyq arasynda alshaqtyq, birin-biri andu etek alyp, óz halqyn ózine dúshpan etu qaupin eskertedi. Osynday bir-birin andyp, jaulasqan biylik pen halyqtyng ortasyndaghy ózining kýiin:

Kómeksiz kózin,

Bir jalghyz ózin

Bagha almay basyng sandalar,

Bauyryna tartqan,

Syryndy aitqan,

Syrlasyng syrt ainalar.

Dep qalyng elding ishindegi jan-dýniyesining jalghyzdyghyna, el adamdaryndaghy senimsizdik, birin-biri satu, birin-biri dos kórmeu siyaqty dúshpandyq minez sebepker ekenin anghartady. Abaydyng búl oilary qalyng elding psihologiyasyna týsken syzatty, últ bolmysynyng búzyluyn kórsetedi degen oigha taban tireymiz. Oghan  aynalasyndaghy «jaqsymyn» degennin:

Ol qany búzyq úry-qar,

Qapysyn tauyp seni alar.

-dep kemshiligin betine basyp kórsetken biylikting kim ekenin jәne ózine týbinde opa bermeytinin anyq aitady. Osy ólende aiqay men janghyryq motiyvi A.N.Veselovskiy, O.M.Freydenberg siyaqty ghalymdar aiqyndaghan sujettik negiz, beyneli oy ekenine kóz jetkizemiz.

Qansha aighaylasa da aqyn ýnin estimegen menireu qoghamy, birin-biri andyghan ainalasy turaly:

Jartasqa bardym,

Kýnde aighay saldym,

Onan da shyqty janghyryq.

-dep jartas beynesimen assosiasiyalap jetkizedi. Aqyn sanasyndaghy ózi ómir sýrgen qoghamy jartaspen ten. Onyng ghylym, bilim, adamshylyqtyng mәni, adam bolmysy turaly kýnde aityp, jazyp, el ishine jayyp jatqan oilary jartasqa aighaylaghan janghyryq bolyp ózine keri oralady.

Estisem ýnin,

Bilsem dep jónin,

Kóp izdendim qanghyryp

Bayaghy jartas – bir jartas,

Qanq eter, týkti bayqamas.

Halyq týsiniginde ejelden kele jatqan «qara jartas», yaghny alyp tastardan ghana túratyn taudyng ýlken bóligi ghasyrlar ozsa da, adamdar ózgerip, bir-birining ornyna kelse de ózgermeytin miftik obraz. Demek A.N.Veselovskiyding әr poetikalyq dәuir «ejelgi zamannan múra bolyp kele jatqan poetikalyq beynelerdin» jana kombinasiyalaryn jasaydy jәne olardy jazushylar «ómir turaly jana týsinikpen» tolyqtyrady dep týsindirgenindey Abay da halyq týsinigindegi jartas obrazyn jana motivpen tolyqtyrdy. Óz zamanynyng ómir sýru motiyvin aiqay, janghyryq úghymdarymen baylanystyra otyryp, «qanq etip dybys shygharatyn jartasqa» jana mәn, sony maghyna berdi. Óz dәuirindegi biylik pen qalyng eldin, qoghamnyng psihologiyasy men bolmysyn jartastan shyqqan janghyryq obrazynda janghyrtty.

Álem әdebiyetinde da aiqay, janghyryq motiyvi ózek bolghan shygharmalar az emes. U.Shekspirding «Mnogo shuma iz nichego» («Joq jerden shu shygharu») dramasy, A.Pushkinning «Eho», (Rifma) «Eho, bessonnaya nimfa, skitalasi po bregu Peneya…» ólenderi, A. A. Bloktyn «Tiho vechernie teniy...», «Dusha molchiyt. V holodnom nebe...» shygharmalaryndaghy aighay-shu, jan aiqayy adamnyng jan dýniyesindegi tylsym syrdy úqtyru tәsili retinde beynelengen. Qazaqtyng belgili aqyny Iliyas Jansýgirov A.S.Pushkinning «Eho» ólenin audarghan bolatyn. Osy ólendegi janghyryq motiyvi Abaydyng oiymen ýndes ekenin bayqaugha bolady.

A. S. Pushkinnen audarma[8.].:
        Ang ormanda úly ma,
Dabyl qaqqan syrnay ma,
Shatyrlay ma nayzaghay,
Say jaqta qyz jyrlay ma —
Meyli qanday ýn.
Ýnindi erkin auada
Qosugha sen dayyn.

Ólende dauys kóp. Jay dauys emes. Bar dauysymen janghyryp shyqqan kóp ýn. Olardyng janghyryghy da san týrli. Ormandaghy ang bitkenning úlyghan dauysy, dabyl qaqqan syrnay ýni, shatyrlaghan nayzaghay men tau jaqtaghy qyzdyng jyry. Barlyghy nelikten bar dauysymen aighaylap ýn qatuda? Bylay qaraghanda aqyn tabighat qúbylysy men andardyn,  adamdardyng ýnindegi erekshelikti jyrlaydy. Biraq anyqtap, óleng joldaryndaghy sonsha kóp dauystar men olardyng ýnine mәn beretin bolsaq, Pushkin óz zamanyndaghy әr týrli әleumettik toptar men adamdardyng jan aiqayyn jyrlaytyn siyaqty. Olardyng ýnine ýn qatatyn eshkim joq. Olardyng dauysyn da eshkim estimeydi.
Kók kýrsintse nayzaghay,
Dauyl, tolqyn dauysyna;
Tauda malshy salsa aighay —
Jauabyn alatyn;

Ýnine ýn joq...
Dәl sonday sen de, aqyn!

Olardyng aighayyna eshkim jauap bermegen siyaqty, ózining de jan aiqayyna, jazghan ólenderindegi jan dauysyna

Manayynan әr týrli dauystar shyghyp jatsa da ózining ýnine qúlaq asatyn eshkim joq. Sebebi ol aqyn. Abayda aighay, janghyryq motiyvin jartas obrazy tolyqtyrsa, A.S.Pushkinde manayynan shyqqan әr týrli ýnge nayzaghay, dauyl obrazy erekshe maghyna ýsteydi. Eki aqynnyng shygharmasynda da janghyryq ainalasyndaghy el ómirinen habar beredi.  Sonday-aq aqyndardyng jan-dýniyesindegi dauyl kýiin, jan aiqayyn anghartady.

Paydalanghan әdebiyetter:

  1. Veselovskiy A. N. Poetika sujetov. Vvedenie y gl. I. // Veselovskiy A. N. Istoricheskaya poetika. L., 1940.
  2. Putilov B. N. Motiv kak sujetoobrazuushiy element // Tipologicheskie issledovaniya po folikloru: sb. st. v pamyati V. Ya. Proppa. M., 1975
  3. Popova I. M., Hvorova L. E. Problemy sovremennoy liyteratury. Tambov, 2004
  4. Yarho B. I. Metodologiya tochnogo liyteraturovedeniya (nabrosok plana) // Kontekst. M., 1983
  5. Freydenberg O.M. Aktualinye problemy semiotiky kulitury. Trudy po znakovym sistemam. Vyp.20. Tartu, 1987.
  6. Qazaq tilining týsindirme sózdigi./ Jalpy redaksiyasyn basqarghan T.Janúzaqov -Almaty: Dayk-press, 2008. -968 b.
  7. Psihologiya: Ensiklopediyalyq sózdik./ Bas red. B.Ó. Jaqyp. – Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy», 2011. – 624 b.
  8. I. Jansýgirov //https://bilim-all.kz/olen/6278-ZHangyryq

 

AP08855981 «Abay shygharmalaryndaghy әlemdik jәne últtyq mәdeny arhetipter» taqyrybyndaghy ghylymy joba 2020 jyldyng 19 qarashasyndaghy №321 kelisimshart negizinde oryndalghan.

Maqpal Orazbek,

filologiya ghylymdarynyng doktory,
L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinin
professory

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5393