Býgin, yaghni, shildening 7 kýni «Sinihua» agenttigi eki kýnnen beri Shyjan-Úighyr avotonmiyaly audanyndaghy Ýrimji qalasynda bolyp jatqan oqighalar barysy turaly aqparat taratty. Atalghan derek kózine sýiensek, qytaydyng qúqyq qorghau oryndary  tәrtipsizdik sharalaryna qatysqan  1434 adamdy ústap, tútqyndaghan kórinedi.  
Qytay memleketin qúryp otyrghan halyqtardyng ishinde sany basym etnikalyq top Ҁhan әuleti men úighyrlardyng arasyndaghy qaqtyghys shildening 5-inen beri qaray jalghasyp keledi. Guandaun provinsiyasynyng Shaoguani qalasyndaghy oiynshyq shygharatyn fabrika júmysshylarynyng ózara janjaldasuynyng saldarynan eki úighyr azamaty qaza tauyp, onyng aqyry atalghan oqighagha úlassa kerek. 
Resmy derek kózderining habarlauynsha, tosynnan búrq ete qalghan qaqtyghystyng barysynda nәsili belgisiz 156 adam qaza tauypty. Keshe qytay ókimeti Ýrimjidegi jaghdaydy tolyq baqylauyna aldy, qan josa tóbelester tiylyp, polisiya tәrtipti qatang qadaghalap túr. Qala derliktey әlemtordan ajyratylghan.   
Qytay biyligi Ýrimjidegi oqighagha AQSh-ta túratyn Úighyrlardyng dýniyejýzilik kongressining jetekshisi Rәby Qadyrdy aiypty sanap otyr. Al, Batys elderining aqparat búlaqtary úighyrlardyng beybit týrde ótken qarsylyq aksiyasyn polisiya kýshtep taratqan song әlgindey jayttar kórinis tapty dep jazuda. Biraq, úighyrlardyng qanday mәselege qarsylyq bildirgeni turaly әzirge naqty mәlimet joq. 

Býgin, yaghni, shildening 7 kýni «Sinihua» agenttigi eki kýnnen beri Shyjan-Úighyr avotonmiyaly audanyndaghy Ýrimji qalasynda bolyp jatqan oqighalar barysy turaly aqparat taratty. Atalghan derek kózine sýiensek, qytaydyng qúqyq qorghau oryndary  tәrtipsizdik sharalaryna qatysqan  1434 adamdy ústap, tútqyndaghan kórinedi.  
Qytay memleketin qúryp otyrghan halyqtardyng ishinde sany basym etnikalyq top Ҁhan әuleti men úighyrlardyng arasyndaghy qaqtyghys shildening 5-inen beri qaray jalghasyp keledi. Guandaun provinsiyasynyng Shaoguani qalasyndaghy oiynshyq shygharatyn fabrika júmysshylarynyng ózara janjaldasuynyng saldarynan eki úighyr azamaty qaza tauyp, onyng aqyry atalghan oqighagha úlassa kerek. 
Resmy derek kózderining habarlauynsha, tosynnan búrq ete qalghan qaqtyghystyng barysynda nәsili belgisiz 156 adam qaza tauypty. Keshe qytay ókimeti Ýrimjidegi jaghdaydy tolyq baqylauyna aldy, qan josa tóbelester tiylyp, polisiya tәrtipti qatang qadaghalap túr. Qala derliktey әlemtordan ajyratylghan.   
Qytay biyligi Ýrimjidegi oqighagha AQSh-ta túratyn Úighyrlardyng dýniyejýzilik kongressining jetekshisi Rәby Qadyrdy aiypty sanap otyr. Al, Batys elderining aqparat búlaqtary úighyrlardyng beybit týrde ótken qarsylyq aksiyasyn polisiya kýshtep taratqan song әlgindey jayttar kórinis tapty dep jazuda. Biraq, úighyrlardyng qanday mәselege qarsylyq bildirgeni turaly әzirge naqty mәlimet joq. 
Shynjang Úighyr avtonomiyaly audanynda dini músylman  segiz millionnan astam úighyr halqy túrady. Úighyr islam memleketin qúrudy jaqtaytyn «Shyghys Týrkistan islam qozghalysy» qytayda ekstermistik úiym retinde tanylady.   2009 jyly Shynjang Úighyr avtonomiyasyndagha qytay sherigining (polisiyasynyn) әskery bazasyna shabuyl jasady degen qylmys tanylyp, eki úighyr azamty jazagha tartylghan edi. Byltyr, Pekin olimpiyadasynyng qarsanynda terakt úiymdastyrghan 17 úighyr azamaty opat boldy.

«Abay-inform».