... Jyldaghy әdetimiz - osy: ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalghan halyqaralyq mәmile, bitim kýni - 9 mamyrdyng qarsanynda qazaq baspasózining býgingi ókili bolyp jýrgen jurnalister men avtorlar bayqap, bayqamay barrikadanyng eki jaghyna shyghyp alyp otyramyz. Birinshi toptyng sózi beseneden belgili: olar ýshin 9 mamyr -  «Úly jenis kýni», «Úly Otan soghysynyng jenispen ayaqtalghan kýni». Ekinshi top 9 mamyrdy nemis fashiyzimine qarsy birigip kýresken memleketterding Batys maydanynda jeniske jetip, ekinshi dýniyejýzilik soghys tynym tapqan kýn dep tanidy. Biz, әriyne, ekinshi topty qoldaymyz.

... Jyldaghy әdetimiz - osy: ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalghan halyqaralyq mәmile, bitim kýni - 9 mamyrdyng qarsanynda qazaq baspasózining býgingi ókili bolyp jýrgen jurnalister men avtorlar bayqap, bayqamay barrikadanyng eki jaghyna shyghyp alyp otyramyz. Birinshi toptyng sózi beseneden belgili: olar ýshin 9 mamyr -  «Úly jenis kýni», «Úly Otan soghysynyng jenispen ayaqtalghan kýni». Ekinshi top 9 mamyrdy nemis fashiyzimine qarsy birigip kýresken memleketterding Batys maydanynda jeniske jetip, ekinshi dýniyejýzilik soghys tynym tapqan kýn dep tanidy. Biz, әriyne, ekinshi topty qoldaymyz.

Biylda «Úly otan soghysy» degen ruhta úrandap sóilegender jetip-artyldy (ótken aptadaghy gazet materialdary men telekórsetilimderdi esinizge týsiriniz). Últ ziyalylarynyng ýnparaghy atalyp jýrgen bir gazetti ashyp qalsam - men jaqsy kóretin tarihshy bauyrym tilshimen súhbatyn «úlyotandatyp» úryp shyghypty. Tarihshymyzdyng «Úly Otany» - keshegi KSRO, sol KSRO-ny «kisi qúrly» kórmegen Resey eken.  Álgi gazet jas tarihshygha sóz berip qana qoymay «El ýshin, jer ýshingi  arpalysty ómir belesterin býgingi úrpaq qalay sezinedi? Jalpy, Jenisting shyn baghasyn bere alyp jýrmiz be?» deytin saual tastap egiledi.  Mәssaghan, bezgeldek! Reyhstagqa Sovetter elining qyzyl tuy tigilgen kýnnen bastap jenisti jyrlap kele jatsaqta onyng «shyn baghasyn» osy  67 jyldyng auqymynda dúrystap bere almappyz ghoy biz bayqús... Endi qayttik? KSRO TMD-gha ainalyp «telpegin» teris kiygen sәtten beri «Úly Otan» soghysyn úlyqtaudan tanbaghan eki el qalsa, sonyng biri Qazaqstan edi  ghoy. Bireui, sóz joq Resey. Reseyding 9 mamyrdy erekshe atap, ekinshi jihan soghysynyng ózderine qatysty túsyn «Úly Otan» dep әspetteuge tolyq qaqysy bar. Óitkeni, ekinshi dýniyejýzilik soghys qazirgi Resey territoriyasynyng batys audanynda boldy. Shyghys Europa elderin ayausyz ezgige salghan Gitler okupasiyalanghan memleketterding әskery kýshin  kommunister biyligining úyasy - Reseyge qarsy júmyldyryp, «7 qarashada qyzyl alannan sap týzep ótemiz!» dep dýniyege jar saldy. Sondyqtan antalaghan jaudy auyzdyqtap, betin qaytarghan memleketting biri retinde  Reseydiki dúrys. Resey sol soghysta jenilis tapqanda, imperiyalyq quatynan tútastay airylatyn edi. Býgingi býtindigine býlik tiyip Qapqazda, Qiyr Shyghysta qiyangha keter edi. Demek, Resey ýshin mamyrdyn  9-y kýni úlan-asyr toy jasap, úrpaq jadyn janghyrtyp túru - sayasy da, tarihy da qajettilik. «Al, biz she? Bizge de búl jenis ortaq emes pe?»  (deytini anyq opponentimizdin). Ras, jenis ortaq. Tógilgen qan, sheyit ketken erlerding erligi, mәrttigi, jasampazdyghy ortaq. Biraq, «Úly Otan» ortaq emes. Eger bizge, Tәuelsiz Qazaqstannyng azamattaryna, KSRO men Mәskeu Otan bolsa, - onda naghyz onbaghan   opasyz bizder ekenbiz! Biz «Úly Otanymyzgha» opasyzdyq jasap tәuelsizdigimizdi jariya etippiz. Shekaramyzdy bekitip, Elordamyzdy Arqa tósine kóshirippiz. Búnymen shektelmey «ókimetimiz qazaq tilinde sóilesin» degen talap qoyady ekenbiz. Masqara, myna tirligimizdi bylayghy  el-júrt estimesin! «Úly Otanymyzdy» úyatqa qaldyryp әbden-aq esirippiz, endi sabamyzgha týseyik, borbaydy bosqa sabamay salqyn aqylgha jýgineyik. «Úlyotanshyldarymyzdy» úlarday shulatpay bayaghy qotanymyzgha - otanymyzygha qaytayyq. Álde, «Úly Otanymyzdy» úmytyp «Núr Otanymyzda» ómir sýrgen bek dúrys pa? Osy súraq Otannyng «úly» ekendigine de «núr» ekendigine de qaramay qiyalay shabatyn aghayyndy bir sәtke oilantsa iygi edi, amal kem olay bolmay túr.

KPSS tarihynda «Úly Otan» soghysyna 1mln 360 myng qazaqstandyqtyng qatysqany turaly derekter kezdesetin. Álgi 1mln 360 mynnyng qanshasy qazaq boldy eken dep oilanushy edik bala kezimizde. Qazirgi tarih ekinshi dýniyejýzilik soghysqa 600 myng qazaqtyng qaru ústap barghanyn aitady. 600 myng qazaqtyng elge 100 myny ghana qaytyp oralghan. Ol 100 mynnyng ózi jaraqat alghan, jan dýniyesine súm soghys jaryqshaq týsirgen jandar. Biri kem dýnie deysing osyndayda, soghysta kóz júmghan 500 myng qazaq ata - bala  - nemere dәstýrimen úrpaq jalghastyrghanda, qazirgi sanymyz beriden qaytqannyng ózinde bir, bir jarym milliongha artyq shyghar edi. Endeshe búl soghys - qazaq halqynyng ortasyn oisyratyp ketken jiyrmasynshy ghasyrdyn  kezekti kesapaty eken. Solay bolghandyqtan da ony eshqashan, esh uaqytta úmytpaugha tiyispiz. Jәne mynany eskeruimiz kerek: atalarymyz «Úly Otandy» jaudan qorghaugha attanyp nәtiyjesinde ekinshi dýniyejýzilik soghysty ayaqtap qaytty. Demek atalarymyzdyng eren erligin «Úly Otannyn» tar shenberimen ghana ólsheu - óz úrpaghyndy ógeysitkenmen teng  qiyanat. Olar - ekinshi jihan soghysynyng qaharmandary. Al, ekinshi dýniyejýzilik soghysqa 1,7 milliard halqy bar 61 memleket qatysyp, soghys qimyldary  40 memleketting jerinde jýrip ótken.

Soghys degenimiz - sayasattyng qúraly. Soghysty sayasat jasaydy. Sayasat әueli oi, senim, maqsat túrghysynda sanada úyalaydy. Biz sol sayasattyng әuresinen qútyludyng ornyna qúryqtalyp, sanamyzgha silkinis jasay almay  kele jatqan elmiz. Áytpese, tәuelsiz memleketting azamattary bola túryp mәn-maghnasy qalmaghan «Úly Otandy» aityp úlyr ma edik? Bizding «Úly Otanymyzdy» ózimizdey ózbek  úrmaydy da.  Qyrghyz ben tәjikting de qystyryp jatqany shamaly. Tek atam zamanda quraghan «atannyng basyn» izdep zarlaytyn el TMD shenberinde biz ghanamyz. Basqa-basqa, tym qúryghanda baspasózde «Úly Otan» dep emes, «ekinshi jihan» nemese «ekinshi dýniyejýzilik soghys» dep jazssaq, aitsaq bireu auzymyzdy jauyp, qolymyzdy qaqpaytyn shyghar.   Osy jaytty jelpintken jenis merekelerinen keyin  әriptesterimiz ben jalpy jazarman qauymgha júqalap eskertkendi jón kórdik...

«Abay-aqparat»