Senbi, 23 Qarasha 2024
Álipby 6022 20 pikir 11 Mausym, 2021 saghat 13:06

Álipby jasaushy komissiya nazaryna...

Qúrmetti Latyn әlipbiyin jasap jatqan komissiya mýshelerine pikirimizdi aitudy jón kórdik...

21 qarasha, 2019 j. QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Ersúltan Bektúrghanov myrzanyng «Tól әlipbiyimiz tórge shyqsyn desek…», atty maqalasynda әlipbiyimizding kemshiligi dúrys kórsetilgen eken. Alghysymyzdy erekshe aitamyz...

Bizding jәne basqa kóptegen azamattardyng syn maqalasyn Qazaqstannyng gazetteri jaryqqa shygharmay jýr edi. Mәjilis deputatynyng maqalasy shyqqany bizdi qatty quantty. Jogharydan núsqaudy qatang bergeni kórinip túr. Qanshama nashar, ne degen soraqy bolsa da Elbasy bekitken qazaq latynsha әlipbiyge syn aittyrmay jýrgen edi.

2013 jyldyng 31 qantarynda «Qazaq ýni» gazetinde latyn әlipbii jariyalanyp, kópting kónilinen shyqqan edi. Ol tómendegidey:

Osy tablisadaghy latynsha qazaq әlipbii kónilimizge qonyp, quanyp qalghan edik. Biz sonda tek, «Hh Ks kóp qoldanylmaydy, onyng ornyna kóp qoldanylatyn Ee Ee әrpin qong kerek», - dep aitqan edik...

Birneshe jyl eldi shulatyp, qanshama qarajat bólip jasaghan soraqy әlipbiydi Preziydent qalaysha bekitkeni júmbaq... Áldekim latynsha әlipbiydi qoldanugha qarsy ekeni aitpay-aq, týsinikti. Al endi Elbasy bekitken latyn әlipbiyin kórgende qatty shoshyp qaldyq. Eng kóp qoldanylatyn Ss әripining bolmauy, qosarlanghan әripter jәne eng soraqysy keybir dauysty dybystardyng (Ii Yy Uu) búrmalanyp berilgeni tóbemizden jay týskendey әser etti. Latynsha әlipbiyimizdi jasaushylar halyqty tekke shulatyp, aqyrynda qoldanysqa kirgizbeuding ailasyn jasap jatyr – dep jaman oigha batugha mәjbýr boldyq...

Songhy kýnderi últtyq әlipbiyimizdi jasaushy komissiya kishkene ózgerister kirgizip, iygilikti is jasapty. Alayda tolyq tәrtipke kelip, qoldanysqa onay bolu ýshin búl ózgeris pen talpynys azdyq etedi

Latynnyng 3-shi әripi Ss dybysyn týgeldey alyp tastau qazaq eline jasalghan  qiyanat edi. Sebebi ol barlyq matemetika men fizika pәnderinde keninen qoldanylatyn AVS belgilerinen úrpaghymyzdy aulaq ústau ýshin jasalghan kereghar úsynys dep týsinemin. Qazaq balalaryn miyghúla etuding kezekti әdisining biri dep oilaymyn. Komissiya sol Ss әripin Chch dybysyn beretin etip qaytarypty. Búl dúrys bolghan. Alayda sol Ss әripin Ss dep qaytaryp, ýshinshi oryngha qoysa núr ýstine núr bolar edi. Al Chch ýshin qúiryq qoysa da jeter edi.

Qazaqtyng kirilisadaghy Áә, Óó әripterin sol kýiinde qaldyru kerek. Sebebi Áә әripining týbiri latynnyng Aa әripi. Demek slavyandardyng kirillisasy da, jәne orystiki de emes. Onyng qúiryghy alynyp Áә әripi jasalynyp edi.

Al, Óó әripi qoldanugha onay jәne dybys jaghynan Oo gha úqsas. Onyng ýstine onday belgi (znak) aghylshyn tili arqyly bizding jastarymyzgha etene tanys.

Endi latynnyng jana әlipbiydegi búrmalanghan dauysty dybystaryna toqtalayyq.

Ii Yy Uu әripterin sol kýiinde qaldyrghanymyz dúrys, yaghny Ii, Yy jәne Uu bolyp qaluy kerek. Latynnyng kóp qoldanylatyn dauysty dybystaryn qazaq әlipbiyinde búrmalau halqymyzgha jasalghan qiyanat bolady. Dauysty dybystar qay elding tilinde de kóp.

Sol latyn әlipbiyimizdi jasaghan aghayyndar aghylshyn tilindegi jazuda Almaty degen termindegi Yy dybysyn paydalanyp, Yy-nyng ornyna osy  latynnyng Yy әripin ala salypty. Latynnyng osy Yy әrpining óz orny bar emes pe? Osy ýsh dauysty dybystardy latynsha jәne qazaqsha sol kýiinde qaldyru kerek. Mysaly: Aydana - Aydana...

Yy әripin i belgisi arqyly bersek núr ýstine núr bolmaq.

Jalpy aghylshyn tilinen ýlgi alugha bolmaydy. Europa tilderi, sonyng ishinde german tilderi gruppasynda eng nashar til - aghylshyn tili ekenin esten shygharmayyq. Mysaly bir Uu degen dybysty bes týrli etip aityp qoldanady. Qysqa Yy-di de solay neshe týrli búrmalap qoldanady.

Negizgi ótinishimiz: Dauysty dybystardy sol kýiinde qaldyrsyn. Sebebi dauysty dybys barlyq halyqtar tilinde negizgi dybys ekeni tabighy qúbylys. Dauysty dybyssyz sóz bolmaydy jәne dauysty dybyssyz eshqanday sózding buyny bolmaydy. Sondyqtan eng kóp qoldanylatyn dauysty dybystardyng latynsha әripin búrmalaugha ana tilimizde jol bermeyik. Onyng ýstine aghylshyn, nemis, fransuz, ispan tilderin qazirgi jastar kóp qoldanady. Demek komputerdegi solardyng dauysty dybystary men qazaq tilindegi dybystar dәl bolghany dúrys. Mysaly Europa tilderindegi dauysty dybys Uu-dy basyp qalsang qazaqsha Uu shyghatyn, al Yy-dy basyp qalsang Yy shyghatyn bolsa jaqsy. Al bekitilgen әlipbiymen kompiuterde júmys isteu qiyn, yaghny әdeyi shatystyryp berilgeni kórinip túr...

Qúrmetti komissiya mýsheleri!

Biz latynnyng tól dybystaryn búrmalaugha eshqanday qúqymyz joq. Latynda joq ózimizding dybystardy ghana qalaghanymyzsha búrmalauymyzgha bolady. Basqa úsaq-týiek mәselelerdi talqylamasaq ta bolady.

Tómendegi latynsha 35 әripten túratyn qazaq әlipbiyin bayyptap qaranyz... Qoldanysqa onay jәne ynghayly:

Ýstine eki nýkte qoyylghan әripterdi soraqy kórmeyik. Eki nýkteni qolmen jazghanda syzyqsha auystyrady...

Qúrmetpen Samat Óteniyazov,  

Ispan jәne latyn tilderining mamany,
Ál Faraby atyndaghy QazÚU

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485