Aqtauda jýrip jatqan sot prosesining 11-mamyr kýni ótken 30-shy otyrysy turaly 12-mamyr kýni jariyalanghan songhy reportajgha qosymsha Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetining mýsheleri habarlaghan mәlemetterdi nazarlarynyzgha úsynamyn.

 

Otyrys «Kýntuarov Berdiaman» laqap atty kuәny súraudan bastalghan.

Prokuror: kuә «Kýntuarov», ózinizge belgili jaghdaylar turaly sotqa aityp beriniz.

«Kýntuarov»: Men alanda 16-jeltoqsanda boldym, onda konsert berip jatty, sonan song ereuildeushi múnayshylar sahnany shabuylday bastady, dybys kýsheytkish qúraldardy syndyrdy. Odan song poliyseylerge shabuyl jasap, olargha tas laqtyrdy. Odan әri búzaqylar ÓMG-ge benzin qúighan shólmekter laqtyrdy. Búdan keyin bankomatty sýirep shygharyp, bastapqyda qolmen, sonsyn UAZ avtomashinasyna tirkep sýiredi. Sonda men Sarybaev Melsti kórdim, ol: «Eshmanovtyn ýiin órteyik!» - dep aiqaylady. Men Eshmanovty eskertudi úigharyp, onyng ýiine kettim. Aulasyna syrt jaghynan baryp, qaqtym, biraq eshkim ashpady. Esimde, aulada qara it boldy. Odan song betterin baylap alghan jas jigitter tobyn bayqadym. Olar ýige kirdi, televizor, taghy birdeneler alyp shyqty. Sonsyn tóbe jandy. Mishanyn: «Órtender!» - dep aiqaylaghanyn estidim, әlgi adamdar arasynan Bópilov, Qoyshybaevtardy kórdim (ýsh-tórt sóilemnen keyin-aq onyng dayyn mәtindi oqyp otyrghany týsinikti bolghan).

Aqtauda jýrip jatqan sot prosesining 11-mamyr kýni ótken 30-shy otyrysy turaly 12-mamyr kýni jariyalanghan songhy reportajgha qosymsha Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetining mýsheleri habarlaghan mәlemetterdi nazarlarynyzgha úsynamyn.

 

Otyrys «Kýntuarov Berdiaman» laqap atty kuәny súraudan bastalghan.

Prokuror: kuә «Kýntuarov», ózinizge belgili jaghdaylar turaly sotqa aityp beriniz.

«Kýntuarov»: Men alanda 16-jeltoqsanda boldym, onda konsert berip jatty, sonan song ereuildeushi múnayshylar sahnany shabuylday bastady, dybys kýsheytkish qúraldardy syndyrdy. Odan song poliyseylerge shabuyl jasap, olargha tas laqtyrdy. Odan әri búzaqylar ÓMG-ge benzin qúighan shólmekter laqtyrdy. Búdan keyin bankomatty sýirep shygharyp, bastapqyda qolmen, sonsyn UAZ avtomashinasyna tirkep sýiredi. Sonda men Sarybaev Melsti kórdim, ol: «Eshmanovtyn ýiin órteyik!» - dep aiqaylady. Men Eshmanovty eskertudi úigharyp, onyng ýiine kettim. Aulasyna syrt jaghynan baryp, qaqtym, biraq eshkim ashpady. Esimde, aulada qara it boldy. Odan song betterin baylap alghan jas jigitter tobyn bayqadym. Olar ýige kirdi, televizor, taghy birdeneler alyp shyqty. Sonsyn tóbe jandy. Mishanyn: «Órtender!» - dep aiqaylaghanyn estidim, әlgi adamdar arasynan Bópilov, Qoyshybaevtardy kórdim (ýsh-tórt sóilemnen keyin-aq onyng dayyn mәtindi oqyp otyrghany týsinikti bolghan).

 

- Alangha qanday maqsatpen bardynyz?

- Júmys retimen. Men kiyiz ýilerdi tiguge jәrdemdestim.

- Mels Sarybaevtyng әreketterin suretteniz.

- Ol bankomatty sýiredi, odan song ony UAZ-gha tirkeuge kómektesti. Qasynda adamdar boldy.

- Siz Eshmanovty qaydan bilesiz?

- 2011 jyly ol meni júmysqa ornalastyrdy.

- Eshmanovtyng ýiining janynda ne istegeninizdi tolyghyraq aitynyz.

- Men dýkenning ýstine shyghyp, sonda túryp baqyladym.

- Qanday dýken?

- Eshmanovtyng ýiine kórshiles dýken.

- Sonda kimdi kórdiniz?

- Misha Qoyshybaevty, Samat Bópilovty (zalda jәne sottalushylar arasynda - kýlki).

«Kuntuarov» (sәl ýnsizdikten keyin): Samat Qoyshybaevty, Jenis Bópilovty.

- Mishany qaydan bilesiz?

- Qala kishkentay, bәri birin biri biledi.

- Olar ne istedi?

- Qiratty, aiqaylady, órtedi.

- Taghy qanday әreketter boldy?

- «Eshmanovtyng ayaghyn syndyramyz», - dep aiqaylady.

- Samat Qoyshybaevty qaydan bilesiz?

- Qala kishkentay, kópten bilem.

- Ol qayda túrady?

- 1-shi yqshamaudanda.

- Qoyshybaev alanda boldy ma?

- Joq.

- Bópilov alanda boldy ma?

- Iya, ol boldy.

- Siz olardyng jýzderin kórdiniz be?

- Olar betterin birese ashyp, birese japty.

Advokat Dosbolov: Mels Sarybaevpen qashannan tanyssyz?

«Kuntuarov»: Kópten.

- Sarybaevty alanda kórdiniz be?

- Joq, ony tek «Aruana» qonaq ýiining aldynan ghana kórdim.

- Ol Eshmanovtyng ýii aldynda boldy ma?

- Joq.

- Kórsetulerdi nege laqap atpen berudi úighardynyz?

- Qorqam.

- Al Mels te alanda kiyiz ýilerdi tiguge jәrdemdesti ghoy.

- Men múny bilmeymin.

- Melsti neshede kórgeninizdi naqtylanyz.

- Týske taman.

- Dәlirek?

Ýndemegen.

- Sol kýni Mels qanday bas kiyimmen boldy?

- Esimde joq.

- Kózildirigi boldy ma?

- Bilmeymin.

- Ol qyrynghan ba edi әlde betining týgi boldy ma?

- Bilmeymin.

- Qanday ayaq kiyimmen boldy?

- Bilmeymin.

- ÓMG-den bankomatty sýiregende kóp adam bolghan, al siz nege tek Melsti ghana esinizde saqtadynyz?

Ýndemegen.

- Sizge jauap beruge bireu kómektesip otyr ma?

- Joq.

- Siz alanda kiyiz ýilerdi tiguge jәrdemdestim dediniz, ÓMG-nyng janyna qaydan tap boldynyz?

- Aldymen alanda boldym, sonsyn «Aruana» qonaq ýiine qaray bardym.

- ÓMG-ge qaray bardym dep ediniz ghoy?

Ýndemegen.

Advokat Juaspaeva: Samat Bópilovty qashannan bilesiz?

«Kýntuarov»: Men Samat Qoyshybaev turaly aittym.

Juaspaeva: Joq, siz Samat Bópilov turaly aittynyz.

Advokat Sәrsembina: Qayda, qashan jәne kim sizdi kuә retinde súrady?

«Kýntuarov»: Men búl súraqqa jauap bermeymin.

Juaspaeva: Búryn osy proseske qatysyp pa ediniz?

«Kýntuarov»: Joq.

Dosbolov: Sizdi 16-jeltoqsannan keyin ústap pa edi? 2-3 kýnge bolsa da?

«Kuntuarov»: Joq.

Advokat Álibiyev: Súraular neshe ret jýrgizildi?

«Kýntuarov»: Aytpaymyn.

- Nege?

- Qalamaymyn.

- Nege qalamaysyz?

- Qorqam.

- Kimnen?

- Kóp adamnan.

- Naqty kimnen?

-  Siz meni qorghay almaysyz, sottalushalardyng tuystary bar.

- Endeshe nege ýiinizde qalmadynyz, nege kuәgerlikke súrandynyz?

Sudiya: Súraqty alyp tastaymyn.

Álibiyev: Eshmanov sizdi júmysqa qabyldady dediniz, ol sizdi qayda qabyldady - ýiinde me, kensede me?

«Kýntuarov»: Aryzymdy onyng kensesine aparyp berdim.

- 16-jeltoqsangha deyin Eshmanovtyng ýiinde boldynyz ba?

- Oghan deyin onyng ýiin tek syrtynan kórdim, kirgen joqpyn.

- Onyng ýii qay jerde?

- Bazargha qarsy.

- Ýy neshe qabatty?

- Esimde joq.

-  Ol ýige qay jaghynan barghanynyzdy qaytalanyzshy?

- Syrt jaghynan, qaqpa aldynda «Semser» kýzet kompaniyasynyng UAZ-y túrdy.

- Kýzetshilerge nege aitpadynyz, nege eskertpediniz?

- Eshmanovqa aitqym keldi.

- Mishany qaydan bilesiz?

- Qala kishkentay, bәri birin biri biledi.

- Degenmen, Mishany qaydan biletininizdi tolyghyraq aityp beriniz.

- Aytpaymyn.

- Olay bolsa onyng týrin sipattanyz.

- Ol úzyn boyly.

- Kózildirik kie me?

- Bayqamadym.

Advokat Tasqynbaev: Bópilovty qaydan bilesiz?

«Kýntuarov»: Qala kishkentay, kópten bilem.

- Sol kýni ol qanday kiyimmen boldy?

- Esimde joq.

- Bópilov qayda túrady?

- 5-shi yqshamaudanda.

- Onyng mәshinasy bar ma?

- Bilmeymin.

- Siz óziniz qayda túrasyz?

- Aytpaymyn.

- Eshmanovtyng ýiin kim órtegenin siz oghan aita aldynyz ba?

- Iya, Jana jyldan keyin.

- Siz qazaqsyz ba?

- Aytpaymyn.

Advokat Tóleuqúlov: Siz dayyndalyp jatqan órteu turaly Eshmanovqa ol sizdi júmysqa alghandyqtan aitqynyz keldi me?

«Kýntuarov»: Men azamatpyn, sondyqtan habarlaudy úighardym.

- Siz tóbesine shyqqan qanday dýken?

- «Aysúlu» ma, «Aykórkem» be, dәl esimde joq.

- Bolyp jatqan jaghdaydy úyaly telefonnyng kamerasyna týsirdiniz be?

- Joq.

- Eshmanovtyng ýii aldynda qanday mýsinder túr? Olar qansha? Týsi qanday?

- Bilmeymin, men syrtynan bardym.

- Siz óz qauipsizdiginiz ýshin qorqamyn deysiz, nege sol kýni ýiinizde qalmadynyz?

- Eshmanovty syilaghandyqtan bardym.

- Nege 6 ay boyy polisiyagha habarlamadynyz?

- Qorqtym, tek Eshmanovqa aitqym keldi.

Advokat Batiyeva: Siz alannyng qay jaghynda túrdynyz?

«Kýntuarov»: Ár jaghynda jýrdim.

- Poliyseylerge qay kezde tas laqtyra bastady?

- 11:30-dar shamasynda.

- Odan song siz ne istediniz?

- Jýgirdim.

- Qayda?

- «Aruana» qonaq ýiine qaray.

- Nege ýige ketpediniz?

- Barlyghy solay qaray jýgirdi, mening tanystarym da solay qaray jýgirdi.

- Demek, siz de jappay tәrtipsizdikterge qatysushy boldynyz ghoy?

Ýndemegen.

-  Bankomatty sýiregen UAZ-dyng nómiri?

- Ol mәshinadan nómirdi alyp tastaghan.

- Bankomattyng dәl qay jerde túrghanyn aita alsyz ba?

- Aviaagenttik janynda.

- Bankomat qay banktiki?

- Halyq bankisiniki.

Advokat Jәmenov: Sizding sózderinizdi kim rastay alady?

«Kýntuarov»: Ayta almaymyn.

Advokat Kóshkenov: Eshmanov sizge sotta laqap atpen sóileu jóninde qashan aitty?

«Kýntuarov»: Juyqta.

- Naqty qashan?

- 5-6-mamyrda.

- Múny ol qayda aitty? Ýide, kóshede, qayda?

- Ayta almaymyn.

- Nege mynaday laqap at aldynyz?

- Búl mening babalarymnyng bireuining aty.

Sottalushy Amanjolov: Kimning boyy biyik - Bópilovtyng ba, Qoyshybaev Samattyng ba?

«Kýntuarov»: Men olardy ólshegen joqpyn.

Kóshkenov: Eshmanov 6-mamyr kýni Janaózende bolghan joq, sizding oghan qalaysha aituynyz mýmkin?

«Kýntuarov»: Onda, mýmkin, 5-mamyrda aitqan shygharmyn.

- Ol 5-mamyrda da onda bolghan joq.

- Oghan sol kýnderi aittym, basqa qosarym joq.

Álibiyev: Súraqtardyng 90%-yna derlik siz jauap bergen joqsyz nemese «bilmeymin» dediniz, sonda siz, nemene, tek sottalushy adamdardyng attaryn atau ýshin ghana keldiniz be?

Sudiya: Súraqty hattamagha kirgiziniz, biraq súraq alynyp tastalady.

Osymen «Kuntuarovty» súrau ayaqtalghan.

Prokuror: Qúrmetti sot, sottalushylardyng azaptaular turaly aryzdary boyynsha  tekseru jónindegi sizding qaulynyzgha prokuraturanyng resmy jauabyn sizge tapsyrghymyz keledi.

Sot hatshysy qújatty qabyldap alghan.

Prokuror: Qúrmetti sudiya, bizding kuәlar Bekenov (úzaq issaparda, onyng basshylyghynan anyqtama bar) pen «Meyramov Talghattyn» keluin aqyry qamtamasyz ete almauymyzgha baylanysty,  biraq olardyng kórsetuleri óte manyzdy bolghandyqtan, oqyp beruge rúqsat etiniz?

Sudiya: Prosesting basqa taraptarynyng pikirleri?

Advokat Kóshkenov: Men olardyng kórsetulerin oqyp beruge qarsymyn. «Meyramov Talghat» laqap atty kuәny da osynda sóilegen kuә Bojenko-«Alpysbaev» tәrizdi ar-úyaty qinauy әbden mýmkin.

Advokat Batiyeva: QR QPK-nyng 357-babyna sәikes, biz tipti «Meyramov Talghattyn» ne sebepten kele almaghanyn da bilmeymiz.

Sudiya: QR QPK-nyng 357-babyna sәikes, «Meyramov Talghattyn» kórsetulerin oqugha bolmaydy, Bekenovtyng kórsetulerin jariyalaugha rúqsat beremin.

Advokat Álibiyev: Qúrmetti sot, men de Bekenovtyng kórsetulerin oqugha qarsymyn, óitkeni onyng tek basshylyghynan ghana anyqtama bar.

Advokat Jәmenov: QR QPK-nyng 116-babyna sәikes, onyng kórsetuleri keyin bәribir dәlelder retinde paydalanugha kelmeydi.

Sudiya: Sheshim qabyldandy. Bekenovtyng kórsetulerin jariyalanyz.

Prokuror kórsetulerdi is materialdarynan oqyghan: «Kuә Bekenov J. óz jauabynda Janaózen qalasynyng IID-de júmys isteytindigin kórsetken. 2011 jyldyng 16-jeltoqsanynda Janaózen qalasynyng ortalyq alanynda jappay tәrtipsizdikterdi auyzdyqtaugha qatysqan. Ol tanugha úsynylghan fotosuretterden Múhammedov Rasul Iskenderbekúlyn tanyghan. Ol jappay tәrtipsizdikter kezinde polisiya qyzmetkerlerine qarsylyq kórsetken, olargha tas jәne basqa zattar laqtyrghan. Sol kýni onyng ýstinde jasyl týsti shalbar men qyzyl kýrteshe bolghan. Kuә Bekenov J. Múhammedov R.-men bettesu ýstinde óz jauaptaryn qoldaghan jәne onyng qylmysty әreketteri jóninde aityp bergen».

Advokat Álibiyev: «Kýntuarov» laqap atty kuәning kórsetulerin zansyz dep tanu jóninde talap-tilek jasaymyn, óitkeni ol óz kórsetulerinde shatasumen boldy, ony aiyptau taraby dayyndaghan dep esepteymin.

Advokat Sәrsembina: Men de «Kýntuarovtyn» kórsetulerin zansyz dep tanu jóninde talap-tilek jasaymyn, óitkeni ol óz oi-pikirlerinde tәuelsiz bola almaydy. Sebep - ol ózin Eshmanovtyng júmysqa ornalastyrghandyghyn moyyndady.

Sudiya: Basqa taraptar pikiri?

Sottalushylar men advokattar búl talap-tilekterdi qoldaghan.

Prokuror Aqbaev: Áriyne, biz advokattar jasaghan talap-tilekterge qarsymyz. Biraq biz de kuә «Kýntuarovpen» tanys emespiz, sondyqtan advokat Álibiyevting sózderine narazylyq bildiremiz jәne múny hattamagha kirgizudi ótinemiz.

Sudiya: Talap-tilekterdi ashyq qaldyramyn. Biz sot zertteulerining ayaghyna jaqyndap kelemiz, taghy súraqtar bar ma?

- Joq.

- Onda jaryssózge kóshemiz.

Týski ýzilisten keyin jaryssóz bastalghan.

Prokuror Ábilәkim (Aqtóbe oblysy, Temir audany) óz sózin «asa siyrek (unikaldy) meyramnyn» jappay tәrtipsizdiktermen búzylghandyghyn qynjyla aitudan bastap, 16-jeltoqsan oqighalaryn eske salghan jәne: «Osynyng barlyghynan keyin biz ne isteuge tiyispiz?» - degen ritorikalyq súraqpen ayaqtaghan. Al múnyng jauaby onyng ózi ýshin aiqyn bolsa kerek, ol, tipti, «qazaqtyng eski zandarynda da («Jeti Jarghy» jәne t.b.) atalmysh jaghdaylar (?! - J.Q.) ýshin jazalar qarastyrylghandyghyn» eske salghan. Odan song sottalushylardyng mynaday tórt kategoriyagha bólingendigin mәlimdegen:

- jappay tәrtipsizdikterdi úiymdastyrushylar;

- jappay tәrtipsizdikterge belsendi qatysushylar;

- jappay tәrtipsizdikterge qarapayym qatysushylar;

- tonaushylar (jappay tәrtipsizdikterdi paydalanghan).

 

Odan әri prokuror aiyptau qorytyndysynyng Qaliyev, Dosmaghambetov, Ótkelov, Jýsipbaev, Saqtaghanov, Ermúqanov, Tóletaeva, Jarylghasynovtargha qatysty bóligin qaytalap shyqqan. «Sot zertteulerinen keyin búl adamdardyng kinәlary búrynghydan da aiqyndala týskendigin» habarlap, dәlelder retinde laqap atty kuәlardyng kórsetulerin keltirgen.

Odan keyin sóilegen prokuror Áliyev te (Qyzylorda) aiyptau qorytyndysynyn

Júmaghaliyev, Qosbarmaqov, Nepes, Múrynbaev, Dýisenbaev, Erghazev, Isaqov, Áspentaev, Ádilov, Múqashevterge qatysty bóligin qaytalap shyqqan.

Kelesi sóilegen prokuror Sydyqov (Almaty oblysy) dәl sol «mәnerde» Asqarúly, Sarybaev, Q.Qoyshybaev, Dýisenbaeva, Áminov, Shamov, Múnaytpashev, Amanjolov, Bekjanovtar turaly, al prokuror Dýzelbaev (Ontýstik Qazaqstan oblysy) Aqjigitov, S. Qoyshybaev, Bópilov, Múhammedov, Shәmilov, Telegenov, Tәjenov, Ótebekov, Besmaghambetovtar jóninde әngimelep bergen.

 

Osynyng aldyndaghy reportajda jazylghanday, eng sonynan sóilegen prokuror Aqbaev prokurorlardyn sottan 37 sottalushygha súraytyn naqty jazalardy tәptishtep shyqqany belgili. Al tómende onyng sózining qalghan bóligin keltiremiz:

« ...Is boyynsha jәbirlenushilerding kóp ekendigin bilemiz, soghan baylanysty azamattyq talap-aryzdar bar. Sol talap-aryzdar boyynsha:

sottalushylar Qosbarmaqov, Dýisenbaev, Erghazev, Isaqov, Áspentaev, Q.Qoyshybaev, Dýisenbaeva, Múhammedov, Shәmilov, Telegenov, Tәjenov, Ótebekovterden - Janaózenning ortalyq alanyndaghy kespe tastardy býldirgeni jәne qiratqany ýshin memleket paydasyna 27 million tenge óndirip alu;

sottalushylar Nepes pen Múqashevten - sahnadaghy mýlikti býldirgeni ýshin memleket paydasyna 4 million 420 myng tenge óndirip alu;

sottalushy Besmaghambetovtan - sahnadaghy mýlikti jәne janajyldyq shyrshany býldirgeni ýshin memleket paydasyna 6 million 720 myng tenge óndirip alu;

sottalushylar Ádilov, Asqarúly, Áminovtardan - әkimdikti órtep, býldirgeni ýshin әkimdik paydasyna 250 million tenge óndirip alu;

sottalushy Áminovtan - jәbirlenushi Qaulybaevtyng paydasyna 4 myng tenge óndirip alu;

sottalushy Sarybaevtan - Halyq Banki AQ paydasyna 5 million 507 myng 847 tenge óndirip alu;

sottalushylar Shamov pen Ábdirahmanovtan - «Atlant» sauda ortalyghynan úrlanghan tauarlar ýshin «Gefest» JShS-nyng paydasyna 185 myng 700 tenge óndirip alu;

sottalushy Bekjanovtan - Ábdighaliyevanyng paydasyna 8 myng tenge óndirip alu;

sottalushylar Ermúqanov pen Bópilovtan - ýidi býldiru faktisi boyynsha Eshmanovtyng paydasyna 10 million tenge óndirip alu;

sottalushy Qoyshybaev Samattan - ýidi býldiru faktisi boyynsha Eshmanovtyng paydasyna 10 million tenge, Janaózen әkimdigining paydasyna - 250 million tenge óndirip alu;

sottalushylar Saqtaghanov, Tóletaeva, Dosmaghambetov, Ótkelov, Qaliyev, Jarylaghasynov, Jýsipbaevtardan - jappay tәrtipsizdikter kezinde keltirgen zardaptar ýshin 589 million 912 myng 564 tenge óndirip alu.

 

Sonymen qatar, 188 jәbirlenushining 93-i talap-aryzdarynan bas tartty. Búl jerde olardyng bәrining familiyasyn atap jatudyng qajeti joq dep esepteymin. Bas tartularyna baylanysty olardyng talaptary qarausyz qalady.

Tórt jәbirlenushi - Ábdighaliyeva, Qasiymenova, Rahymberdina, Sәulebaev - talap-aryzdy azamattyq tәrtippen beremiz dep mәlimdedi.

Búl is boyynsha berilgen talap-aryzdargha baylanysty negizinen barlyghy osy, endi qorytyndy bóliginde zattay dәlelder boyynsha uaqyt alyp, olardyng bәrin sanamalap jatudyng qajeti joq dep oilaymyn. Tizimdi biz jazbasha týrde bergen bolatynbyz. Kóbisine olar - DVD diskiler, beynejazbalar, isting basqa materialdary. Olardyng qaysysy iske qosugha, qaysysy joyylugha jatatyndyghyn (?, bólektegen biz. - J.Q.) biz kórsettik».

 

Osymen jaryssózdegi aiyptau tarabynyng sózi ayaqtalghan.

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 13-mamyry.

«Abay-aqparat»