«Kókiregi sezimdi, tili oramdy» әrbir qazaq Alash qayratkerining ýstinen óz qandastary tarapynan domalaq aryz (donos) jazylghanyn kózben kórip, qolmen ústamasa da, sol zamannyng sazy men derek-ayghaq izine boylaghan aqyl-oy qúryghy men qisyn qiyghy arqyly boljay, baghamday alatyny kәmil. A.Baytúrsynúlynyng kósemsózdik tuyndylary men kórkem shygharmalarynda óz aghayynyna ókpe-renish, naz aitatyn joldar qazaqtyng oqyghandary arasynda oryn alghan ómir shyndyghynan tughyndaghany – atar kýndey aiqyn.

Aytalyq, onyng «Kók esekterge» dep atalatyn óleng jolyndaghy:

Qinamaydy abaqtygha japqany,
Qiyn emes dargha asqany, atqany.
Maghan auyr osylardyng bәrinen
Óz auylymnyng itteri ýrip, qapqany,- dep týiindeletin shumaq aqynnyng basynan ótken jaghdaydyng jyr órnegindegi belgisi ekeni sózsiz.

A.Baytúrsynúlynyng ghúmyrnamasyndaghy ústazdyq, aghartushylyq qyzmetting bel-belesin zerdelep jýrgen zertteu júmysy barysynda arhivtik qújattardyng kómbesinen qayratkerding ýstinen jazylghan eki domalaq aryzdy kezdestirdik.

BirinshisiIshki ister ministrine 1914 jyldyng 30 tamyzynda jazylghan. Búl aryzdyng týpnúsqasy emes, Orynbor guberniyalyq jandarm basqarmasynyng isjýrgizushisi tarapynan jasalghan kóshirmesi. Kóshirme jandarm basshysynyng qoly men móri arqyly rastalghan.

Ekinshisi Orynbor gubernatoryna baghyttalghan. Jazylghan uaqyty – 02.09.1914 j. Gubernatordyng kanselariyasyna tirkelgen merzimi – 06.09.1914 j.

Eki aryzdyng mezgildik  arasy – ýsh kýn. Jalpy, Orynbor gubernatoryna jazylghan týpnúsqalyq aryzdyng mazmúnyna qaraghanda, aryzdanushylar atalghan lauazymdardan bólek taghy eki mekemege – yustisiyagha, jer isi jәne ornalastyru ministrligine aryz joldaghan. Búdan shyghatyn qorytytyndy: shaghym jazu isi ýlken úiymdastyrushylyq is-shara әri sayasy astary bar nauqan bolghandyghyn anghara alamyz. Biraq bizding qolymyzgha týsip otyrghany – jogharyda atalghan eki aryz.

Býgingi taldaytynymyz Orynbor gubernatoryna jazylghan, jazylymy týpnúsqada saqtalghan aryz.

Shaghymdanushylar - bes kisi. Olar: Qaly Núrymov, Dosym Jýsipov, Erghaly Baltabaev, Saghyndyq Birmanov, Jaken Satybaldiyn, Ótegen Syrymov (№ 1 suret-keskindeme):

№1 suret-keskindeme

Atalmysh bes kisi shyn ómirde bolghan túlghalar ma, әlde oidan alynghan kisiler me ol jaghyn Alash qozghalysynyng tarihyn jilik-jiligimen jiktep, taldap jýrgen ghalymdar anyqtay jatar dep oilaymyz.

Domalaq aryz iyeleri (nemese iyesi) sózding «bissimillasyn» «Qazaq» gazetining redaktory A.Baytúrsynúly men onyng kómekshisi M.Dulatúlyn Semey gubernatorynyng ókimimen týrmege jabylghan, әkimshilik jer audarugha úshyraghan, polisiya baqylauynda bolghan qylmysker kisiler dep qaralaudan bastaydy. Sonday «qylmyskerlerdin» qazaq halqynyng taghdyryna múghalim bolu búiymysy jazylghanyna «ashynady» (№2 suret-keskindeme):

№ 2 suret-keskindeme

Búdan әri aryz iyeleri Baytúrsynúly men M.Dulatúlyna qoldau berip otyrghan kisilerdi «әshkereleydi». Olardyng qatarynda Torghay oblystyq basqarmanyng audarmashysy Túnghashiyn, okrugtik sotta qazaq soty isining hatshysy Seydәzimov (Qadyrbek- avtor), sol sottyng audarmashy Balghymbaevtar (Ghúbaydulla ma, nemese Ahmet pe, ol jaghy bizge belgisiz) bar (№3 suret-keskindeme):

№3 suret-keskindeme

Atalmysh lauazym iyeleri «Qazaq» gazetining taraluyna kómektesedi-mys, múnymen shektelmey olar «Qazaqtyn» redaktory A.Baytúrsynúlymen birigip, nemispen bolyp jatqan soghysta Reseydi nemister jenedi, sebebi olardyng odaqtasy jenimpaz Týrik memleketi. Nemister jense, zansyz alynghan qazaq jerleri ózderine qaytarylady, kezinde qazaq biyleushileri orys ýkimetine satylyp ketken degen synayda ýgit jýrgizedi dep kinә taghady. Olardyng búl isin aitugha qarapayym qazaqtar qorqady, sebebi olardy atalmysh lauazymdyq túlghalar qyzmettik bedeli arqyly gazet basshylarynyng ýstinen týsken aryz-shaghymdardan qorghaydy»,- dep bir qayyrady (№4 suret-keskindeme):

№4 suret-keskindeme

Shaghym mazmúnyndaghy kelesi bir joldarda domalaq aryzdyng artynda kim túrghanynan habar beretindey aqparat beleng qaghatynday. Ol joldarda «Qazaq» gazetin alghashqyda redaktory A.Baytúrsynúly bolghanyn, biraq keyin ol ony basqa kisige ótkizgenin jazady. Múny ol әlde bir qazaq súltanynyng ózine jazghan qarsy maqalasynan keyin qorqyp, basshylyqty ózge tilektes kisige berdi dep payymdaydy (№5 suret-keskindeme):

№5 suret-keskindeme

Alashtanushylar Baytúrsynúlynyng maqalasyna qarsy jariyalym jazghan «súltannyn» kim ekendigin tez tabady dep oilaymyz. Avtordyng osy qújattarmen bólisip, pikir almasqan kisi, belgili  ghalym S.Aqqúlúlynyng pikirinshe, ol súltan – B.Qarataev.

Shaghymnyng lauazym iyesinen súraytyn týiin sózi mynaday: aqyn Baytúrsynúly men Dulatúly óz «shaykalarymen» birge qazaq halqyn qúrdymgha tartyp bara jatyr. Sondyqtan «Qazaq» gazetin jauyp, onyng redaktory men onyng kómekshisin Orynbor qalasynan quyp jiberu kerek. Áytpese, qazaq halqy ajal kebinin kiyedi (№6suret-keskindeme):

№6 suret-keskindeme

Shaghymdanushylar búlaysha «dabyl qaghatynynyn» sebebining biri Orynbor qalasyna qazaq isine qatysty mekemeler shoghyrlanghan. Sol shoghyrdyng ishinde atalmysh túlghalardyng jýrui qauipti. Sondyqtan olar shaghymdy Ishki ister, yustisiya, jer isi men ornalastyru ministrlikterine bir mezgilde aryz joldaghan. Qazaq arasynan joghary bilim alghan kisiler múnday jaman iske eshqashan  barmaytynyn, ókinishke qaray, onday bilimi bar túlghalar Resey ishinde alysta qyzmet etip jýrgendikten qaranghy halyqtyng kózin ashu isi kemip ketken. Búl tústa olar A.Baytúrsynúly men Dulatúlynyng joghary bilimi joqtyghyn megzep túr. Olardyng oquy – arnayy orta bilim. Biri Múghalimder mektebining týlegi bolsa, ekinishisi – múghalimderge arnalghan pedagogikalyq kursty tamamdaghan bolatyn. Atalmysh oqu oryndarynyng býgingi dәrejesi – pedagogikalyq uchiliyshe, yaghny pedagogikalyq kolledj. Aryzdanushylar osyny megzep túr. Soghan qaraghanda aryz iyelerining (nemese iyesinin) joghary bilimge qatysy bar jandar (jan) ekendigin bayqatady (№7suret-keskindeme):

№7 suret-keskindeme

Shaghymnyng sonynda aryzdanushylar atalghan kisilerge ashyq týrde qarsy shyghugha qaymyghatyndaryn, sebebi olar búlardyng sonyna týsip qughyngha úshyratady dep qorqatyndaryn bayandaydy. Domalaq aryzdyng sonyna «qazaqsha qol qoydyq» dep, arab qәrpinde aty-jónderin tanbalaydy (№8suret-keskindeme):

№8 suret-keskindeme

Mine, jýz jyldan astam arhiv múraghatynda «ýnsiz jatqan» domalaq aryzdyng mazmúny osynday. Búl aryzdyng Ishki ister ministrligine baghyttalghan núsqasynyng mazmúny, tipten, soyqan. Ony taldau aldaghy uaqyttyng enshisi men kýnning sәtine búiyrylyp túr.

Týiindey kelgende, aryzqoylar qaralaghan A.Baytúrsynúly men M.Dulatúly - qazirgi tanda qazaq últynyng betke ústar asyl túlghalary. Ádiletsiz, zorlyqshyl biylikting yghyna ergen zamannyng sayasy ústanymy olardy qansha qaralasa da, «aqqa – qúday jaq» degen tarih olardy ózi arashalap aldy. Tarihtan sabaq alu degen úghymnyng bir úshy osynday bir kórinisterge tireletini sózsiz.

Qosymsha: Maqala QR BGhM Ghylym komiytetining 2020-2022 jyldargha arnalghan ghylymy granttyq qarjylandyrugha ie bolghan «A.Baytúrsynúlynyng auyldyq mektepterdegi aghartushylyq jәne qoghamdyq qyzmeti (jana arhivtik derekter men ólketanushylyq maghlúmattar, túlghanyng tynnan tabylghan shygharmalary negizinde)» atty Joba negizinde dayyndaldy.

Almasbek Ábsadyq,

filologiya ghylymdarynyng doktory, A.Baytúrsynúly atyndaghy uniyversiytetting professory

Abai.kz