Sudyng da súrauy bar. Kez kelgen nәrsenin, meyli ol jandy-jansyz bolsyn obal-sauaby degen bolady. Ony әrkim әrqalay týsiner. Týisigining jetkeninshe әr qily baghamdar, bәlkim. Atam qazaq mal ekesh malynyng da qúnyna dau súrap barghan. Daulasqysy kelgendikten emes, dýniyedegi jaratylys bitkenning iyesi baryn jәne olardyng esh izdeusiz, súrausyz qalmaytynyn eskerip sezingendikten hәm sezindirgisi kelgendikten sauabyn súraghan. Ótken kýnge oy jýgirtkisi kelmegen kókelerge jәne uәdeni bergende bir jerindi sýiip alugha shaq qalatyn qaghazbas basshylargha aitar datym baryn jetkizbekke osylay sóz bastadym.

Bas kespekke sharasyz kónsek te, til kespekti ospadarlar oiyna ala qoymas. Dese de, ýmitimnen kýdigim basymdau. Shekildeuik shaqqandy shylbyrlap, shylym shekkendi shiderlegen shabarmandardan bәrin kýtuge bolady. Nar tәuekel!..

Sudyng da súrauy bar. Kez kelgen nәrsenin, meyli ol jandy-jansyz bolsyn obal-sauaby degen bolady. Ony әrkim әrqalay týsiner. Týisigining jetkeninshe әr qily baghamdar, bәlkim. Atam qazaq mal ekesh malynyng da qúnyna dau súrap barghan. Daulasqysy kelgendikten emes, dýniyedegi jaratylys bitkenning iyesi baryn jәne olardyng esh izdeusiz, súrausyz qalmaytynyn eskerip sezingendikten hәm sezindirgisi kelgendikten sauabyn súraghan. Ótken kýnge oy jýgirtkisi kelmegen kókelerge jәne uәdeni bergende bir jerindi sýiip alugha shaq qalatyn qaghazbas basshylargha aitar datym baryn jetkizbekke osylay sóz bastadym.

Bas kespekke sharasyz kónsek te, til kespekti ospadarlar oiyna ala qoymas. Dese de, ýmitimnen kýdigim basymdau. Shekildeuik shaqqandy shylbyrlap, shylym shekkendi shiderlegen shabarmandardan bәrin kýtuge bolady. Nar tәuekel!..

2008 jyly 14 mamyrda Astana qalasynda jyltyryqqa ýiir «Jas Otan» degen jelókpe úiymnyng tarihtaghy túnghysh qúryltayy ótti. Onyng ótkeninde ne túr dersiz? Aytayyn. Sol jiynda QR Preziydenti N.Nazarbaev memlekettik qyzmetke jәne sol tektes oryndargha basqarushy әri úiymdastyrushy jastar tobyn dayyndaudy tapsyrdy. Jay ghana tapsyryp qoyghan joq. Arnayy joba әzirlep, ony jedel iske asyrudy qadap aitty. Jalmauyzgha da jan kerek. Preziydent әkimshiligi bar, Memlekettik qyzmet isteri agenttigi bar, Memlekettik basqaru akademiyasy bar, Bilim jәne ghylym ministrligi bar, «Núr Otany» bar, bәri jabyla jýrip «Jastar kadrlyq rezervi» atty jobany dýniyege әkeldi. Sóz joq, keremet joba! 2009 jyldan bastap jobagha qatysushy ýmitkerlerdi qabyldau bastaldy. Audandyq, oblystyq dengeydegi óte qatang synnan ótken 1000-nan astam jas respublikalyq konkursqa qatysyp, odan joba talabyna say kelgen 32 talapkerdi jenimpaz dep tanyp, olardy Preziydent tapsyrmasyna sәikes oqytyp, dayarlau maqsatynda tandap aldy. Arasynda Almaty oblysynyng atynan jalghyz qatysushy bolyp osy maqala avtory da bar. (Eskerte keteyin, múnday qatang týrdegi irikteu tek 2009 jyly boldy. Sodan bergi uaqyttaghy irikteuding erejesi tolyghymen ózgertilgen.)

Sonymen Astanagha keng baytaq Otanymyzdyng týkpir-týkpirinen jinalghan mynnan túlpar jastar oqudy bastap kettik. Preziydent janyndaghy Memlekettik basqaru akademiyasynda bilim alu degeniniz әrkimge arman. Ásirese memlekettik qyzmetting noqtasy basyna kiyilgenderge. Sonday armannyng qúshaghynda jýrgen tyndaushylargha jobanyng biyshikeshteri bas-basyna bәlen týrli uәdeni ýiip-tókti. «Barlyghyna arnayy rezervtik kuәlik tapsyrylady. Memlekettik qyzmetting kez kelgenine eshqanday konkurssyz ornalasasyndar. Aldarynda kedergi degen atymen bolmaydy. Óz iygi  iydeyalaryndy jýzege asyrugha degen «unikalinyi» mýmkindik búl degen. Biz senderdi tandadyq. Biz senderdi oqytyp jatyrmyz. Biz senderding bolashaqtaryna jauaptymyz... t.s.s. Uhit ta suhiyt!»

Áriyne, jeke ózim olargha alghysymdy bildirem. Sonday ghalamat mýmkindikke jol ashqandary ýshin. Ne kerek, jarqyn bolashaqtyng jarqylyn sezine bastaghanday boldym. Auylymda qalghan bauyr-tughandarym, dos-jaranym, әriptesterim menimen maqtandy. Búl degeniniz bilgen adamgha shynymen zor abyroy ghoy!

Birde E.Qarinmen kezdesu ótti. Ol kisinin  sol kezdesude túryp: «Sender jayly Elbasy habardar. Myna jinaqqa engen әrbiring turaly mәlimetterdi yntamen oqyp shyqty» degen sózderi jalyndaghan jýrekterding otyn alaulata týsti. «Elbasy bilse, dalada qalmaspyz» degen shalajansar ýmit әrbirimizding kónilimizde túrdy. Búl arada jobagha jetekshi bolghan Óteshov jayynda aitpay-aq qoyayyn.

Sonymen kópten kýtken qújatymyzdy qolymyzgha aldyq. Birazy ortalyq memlekettik organda әupirimdep qyzmetke qaldy. Birdi-ekilimiz auylymyzgha jol tarttyq. «Tughan jerge tuyng tik» degen bar emes pe? Sonday niyetpen tughan mekenime oralyp, meni tanytqan ortadan qyzmetimdi bastasam degen armandy jetektey keldim. «Men kadrlyq rezervten edim...» degen alghysózimdi estisimen-aq, oblystaghy atqaminer aghataylardy aitpaghanda, audan әkiminen bastap bólim bastyqtary bar, ne kerek jasy da, kәrisi de tabanyna shoq týsken shaytandarsha shorshyp týsti. «Maghan endi neghyl deysing rezerv bolsan. Kedergi keltirme júmysyma» degen pikirdi estu men ýshin basyma bomba jarghanmen teng edi. Sonda deymin-au, bizdi Preziydent janyndaghy Memlekettik basqaru akademiyasynda ne ýshin oqytty? Sol joba ýshin memleketting budjetinen qanshama shyghyn shyghardy. Ár qatysushygha ay sayyn tólengen 25 myng tenge stiypendiya, qalanyng qaq ortasynan oiyp túryp jalgha alghan pәterlerding әrqaysysyna kem degende aiyna 120 myng tengeden shyghyndaldy. Búnyng syrtynda alys-beris shyghyn kólemining qansha bolghany bir ghana Óteshov pen onyng ainalasyndaghylargha ayan. Sudyng da súrauy bar emes pe?!. Bәlkim osy taqylettes san saualdyng jauabyn Óteshov myrza berer? Álde biylik partiyasynyng otymen kirip, kýlimen shyghyp jýrgender fobokratiyalyq prinsipterge úrynyp qalmay, demokratiyalyq tәsilde jauabyn berer me eken?!.

Jә, bayaghyda bir dosym aitushy edi: «Ólip qalghan kýn joq» dep. Sol aitqanday, qaydaghy bir aidaladaghy sanasyzdar men misyzdargha ókpelep ne útam? Men qyzmet súrap túrghanym joq. Úlanghayyr baytaqta erkin jortqan bórini aptap-kýptep altyn taqqa qondyrsang da, óz dalasyn ansaydy. Tek meni qinaytyny - aty darday aghalardyng aldaghany, kerek deseniz senimdi aqtamaghany. Qazir bizde mynaday qazaqy standart bar emes pe: «Jastar senimdi aqtamaydy» degen. Kim aitsa da, eti aram januardyn  kәllәsyndaghyny jegender aitqan bolar. Kerisinshe, aghalar senimdi aqtamaydy. Eshqashan aqtaghan emes. Aqtamaydy da! Aty bar, ataghy bar, abyroyy baylyghynan kem emes aghalar ghoy, múnysy úyat endi. Tilim túrmaq basymdy kesip alsa da aitayyn, «múrtyn» men ministrin, әkiming men deputatyn, bastyghyng men biying - baryp túrghan sudyraqymetter. Jogharyda aittym ghoy, olar uәde bergen kezde bir jerindi sýiip alugha shaq qalady.

Preziydentimiz juyrdaghy bir jiynda jastargha qamqorlyq kórsetinder, olarmen jaqyn bolyndar dep aityp jatyr. Sudyraqymetterding bizderdi qanshalyqty jarylqaytynyn kóremiz. Áy, qaydam!.. Bayaghy jartas - sol jartas... Qalay desek te bolashaqtyng aldynda jauap berer kýn tuar әli!

Artymyzdan erip kele jatqan ini-qaryndastarym osynday sanasyzdardyng «súiyq» tirlikterinen aulaq bolsa eken, sonday «shalabay» sharuagha úrynyp qalmasa eken degen niyetimmen osy maqalany jazdym. Ar jaghyn salmaqtau oqyrmannyng qúzyrynda

«Abay-aqparat»