Qazaqstan halqynyn,
Respublika basshylyghynyn
Parlament deputattarynyn,
BAQ nazaryna!

Bayanauldaghy batyr atalarymyz Jasybay men Oljabaygha salynatyn eskertkish turaly qoghamdy qyzu talqy bolyp jatyr. Eskertkishti salu kerek, biraq, ónirding tumasy/túrghyny retinde birshama  aqparatqa sýienip, soghan bólingen qarjy turaly oi-pikirimdi aitpaqpyn.

Birinshi aitpaghym, shyghyndaluy tiyis 1 milliardtan astam qarajat - búl tap-taza ysyrap. Elge tanymal qogham belsendisi, kәsipker Arman Shoraev Astana әkimi Kólginovting bir kósheni jóndeuge bólgen  92 milliard aqshagha 160 sharshy metrden  túratyn 5 myng ýi, 10 balabaqsha, 3 mektep, 2 poliklinika (әriyne barlyq kommunikasiyalarymen), yaghny  shaghyn  qalashyq  salugha bolatynyn esep shygharghan beyne saraptamasyn kóbimiz kórdik. Ol týgili, «ózimizdin» Bakauov kezinde 36 myng túratyn «batareyalardy» 336 myngha satyp alghanyn da bilemiz. Búl da sol sekildi jaghday...

Keshe ghana Kerekude salynghan Abaydyng eskertkishine 55 mln tenge qarajat ketipti (onyng ózinde eskertkishting realdy qúny osy ma, joq pa, belgisiz). Soghan salyp eseptegende, bizdegi qos batyrgha arnalghan eskertkishke ainalasy 100 mln tenge de ketpesi anyq. Óitkeni, tas túghyry da, dayyndalatyn orny da bir.

Eskertkish túrghyzylatyn oryn demekshi, qazirgi josparlanyp otyrghan oryn – sazdy jer. Ol jerge jobada kórsetilgendey, ainalasyna aghashtar egu ýshin,  topyraghyn auystyru qajet, qarjynyng kóp bóligi soghan ketpekshi. Eskertkishti nege Qaraghandygha, Jasybaygha ótip bara jatqandardyng da (jazda myndaghan demalushylar keledi) kórui ýshin Bayannyng kireberis jaghynda ornalastyrmasqa?.. Sonda topyraq auystyru qajeti de bolmaushy edi.

Ekinshi mәsele - Bayanauyldaghy 40 jyl túrghan, túrghyndargha astanadaghy bәiterektey bolyp ketken, 2 ret kýrdeli jóndeuden ótken (songhysyna kóp bolghan joq), stellany basqagha auystyrmaqshy. Baqanday jarty milliardqa juyq tengege.

Qazirgi uaqytta Bayanauyldyng halqy әli kanalizasiya, ony tazartu jýiesinsiz otyr. Ýlken auyldyng nәjis sulary kól jaqqa aghary belgili. Laylanghan kólge kim barady? Bayannyng su jýiesinsiz  otyrghan  9 auyly bar. Olardyng әrqaysysyna su jýiesin onatu ýshin ortasha 200 mln tenge ketedi eken. Biraz auyldyng arasynda jol joq. 30 jylda bir ret te bolsyn jol salynbaghan. Ayta berseng sóz kóp.

Osynau orasan zor qarjyny halyqtyng túrmys-tirshiligin kýn sanap qysyp bara jatqan inflyasiyany qaperge almay (búghan da biylikting kinәsi joq dep kim aitady?), nәtiyjesinde, pandemiya kezinde jәne odan keyin tabystary azayyp jatqan auyl júrtyna emes, turistik tabys kózin búghattauy mýmkin ekologiyagha emes, mәdeniyetke bólipti. Hosh, bólipti. Kerek eken. Endeshe osy salada da tiyimdi paydalanugha bolar edi ghoy. Mysaly dәl osy Bayanauylda ólketanu muzeyi joq, әli kýnge? Nege? Búl audanda basqa da osy salagha qarjy bólinui tiyis obektiler jetkilikti!

Songhy 2 abzasta kórsetilgen obekterding edәuir bóligin (audan túrghyndarymen kelise otyra) osy eki batyrgha arnalghan eskertkishpen qatar salugha bolatyny kórinip túr. Biraq, Ysqaqov bastaghan әkimdik 1,5 milliardty tek eki batyrgha bir eskertkish jәne stellany aiyrbastaugha ghana júmsayyn dep otyr...

Qalaysha dәl osylay sheshilip otyr? Álde jartysyna juyq demeushilerding aqshalary (olar kóbine súrausyz bolady), turasyn aitqanda, «raspildyn» kózi me? Jalpy tenderdegi jemqorlyqtar mәselesi taghy bar. Búghan ne deysiz, Ysqaqov myrza?!

Sóz sonynda, osy 1,5 milliard aqshanyng (búl bizdin, salyq tóleushilerdi qarjylary jәne demeushilerdin  de  aqshasy, qazaqtyng baylyghy, halyqtyng júmys kýshi arqyly qúralatyny mәlim) qayda, qalay júmsalyp jatqanyn tiynyna deyin sanap, halyq aldynda esep beruinizdi talap etemiz! Ónirdegi deputattardyng da qalay saylanatynyn bilemiz. Kóbine әkimdikting qalauymen, tandauymen iriktelgender! Sondyqtan olardyng kelisimi - halyqtyng kelisimi emes!

Jalpy, jer-jerdegi barlyq әkimder, halyqtyng aqshasyn, aldaghy jyldyng budjetine engizerdin  aldynda, barlyq respublikalyq jәne jergilikti BAQ-ta jariyalap, halyqtyng tikeley  talqylauynan, tәuelsiz, halyq ózi senetin/saylaytyn ekspertterding saraptamasynan ótkizgennen keyin ghana, jospargha engizu instituty qalyptasuy kerek. Sonda jemqorlyqtyng azayatyny anyq!

Ruza Beysenbaytegi,

Kereku qalasy

Abai.kz