Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2137 0 pikir 15 Mamyr, 2012 saghat 07:17

Qajyghúmar Shabdanúly. Alasapyrandy (jalghasy)

Ýshinshi kitap

BIRINShI BÓLIM

 

ALASAPYRANDA

I

 

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Qylt etpe bir túmsyqtan shygha kelip edik, shaghyn ghana toghay arasynda birneshe shóp kýrke túr eken. Semiz qoydyng etin borshalap túzdap, qara aghash bútaqtaryna asyp jýrgen sary shal bizge bajyraya qarap túryp qaldy. Keudelerinde Jyang Kayshynyng basy bar, kelte kiyimdi eki jigitti kórgende «Myngýi» dәl ýstinen týskendey kórindi bilem, qazaqshasynan qaudyrlata sәlem bergenimizde myrs ete týsti.

- Áliykisalam!... Áliykisalam! -dep ekeumizding sәlemimizdi derbes-derbes qaghyp aldy. - E... e... әlgi balalar ekensinder ghoy!.... Oy Qajy, Qajy!... Qajiyakbar! -dep art jaghyna qayryla aiqaylady sonan son. - Izdegenderinning ózi keldi-au deymin!

Tanys atty shaqyrghan jaqqa ýnile týskenimde, úzyn boyly juan qara jigit aghash bútaqtarynan búgha jýgirip keledi eken. Qolyndaghy qara eltiri malaqayyn basyna teris qondyra sala qúshaqtay aldy meni... Búl Bighazynyng baqal saudagerliktegi kәsiptes dosy edi. Áke-sheshe, agha-bauyrlarymnyng amandyghyn, ózine meni erte qaytudy kóp tapsyrghanyn aityp, qaladan aman shyqqanyma qatty quandy.

Ýshinshi kitap

BIRINShI BÓLIM

 

ALASAPYRANDA

I

 

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Qylt etpe bir túmsyqtan shygha kelip edik, shaghyn ghana toghay arasynda birneshe shóp kýrke túr eken. Semiz qoydyng etin borshalap túzdap, qara aghash bútaqtaryna asyp jýrgen sary shal bizge bajyraya qarap túryp qaldy. Keudelerinde Jyang Kayshynyng basy bar, kelte kiyimdi eki jigitti kórgende «Myngýi» dәl ýstinen týskendey kórindi bilem, qazaqshasynan qaudyrlata sәlem bergenimizde myrs ete týsti.

- Áliykisalam!... Áliykisalam! -dep ekeumizding sәlemimizdi derbes-derbes qaghyp aldy. - E... e... әlgi balalar ekensinder ghoy!.... Oy Qajy, Qajy!... Qajiyakbar! -dep art jaghyna qayryla aiqaylady sonan son. - Izdegenderinning ózi keldi-au deymin!

Tanys atty shaqyrghan jaqqa ýnile týskenimde, úzyn boyly juan qara jigit aghash bútaqtarynan búgha jýgirip keledi eken. Qolyndaghy qara eltiri malaqayyn basyna teris qondyra sala qúshaqtay aldy meni... Búl Bighazynyng baqal saudagerliktegi kәsiptes dosy edi. Áke-sheshe, agha-bauyrlarymnyng amandyghyn, ózine meni erte qaytudy kóp tapsyrghanyn aityp, qaladan aman shyqqanyma qatty quandy.

- Quat deytin jigit siz be?... Sizding de izdeushiniz osynda! Jangýdeyine ótkizetin malynyng songhy tobyn aidap ketti. Býgin qútylyp qaytady.

- Biz Jangýdeylerdi tonay almay jýrsek, úzyn etekterin altyngha toltyryp jatqandarynyz qalay?! -dep jymidy Quat. Búl sózge Qajiyakbar moyyndaghanday qarqyldap kýldi de, jauabyn sary shal qaytardy:

- Ei, shyraghym-ay, kýn ýshin boldy ghoy bәri de; biz jýrerde Jangýdeylering shaqyldap túr edi. «Ýrimjige satatyn mal» dep, aqymyzdy kóp beretin bolghan son, ýirengen qara baqyrymyzdy qanjyghagha baylap, aiday jónelippiz; iyelerining ózderi qashatyn mal ekenin aidagharsha ysqyryp túrghanynda qaydan bileyik. Ýrimjige әlde qashan qashyp kelip apty.

- Biz qoydy jetinshi aidyng bas kezinde aidaghanbyz, -dep Qajiyakbar tolyqtady búl sózdi, - tau-tauda dýrligis baryn bilgenimizben, qalany qaptap alghan zenbirekti jaugha ne qylar dep jýre berippiz. Ileden shyqqan partizandar Barlyq tauynan asyp týsip, bassalypty. Jayyrdyng arjaghy sary ayaq pәleden sol aidyng sonynda qútylghanyn Sanjy túsyna jetkenimizde bir-aq estidik!

- Sóitip, qashqan jaudyng bókterinshegi bolyp kelgenimizdi endi týsindik, shyraqtarym, -dep jymidy shal, - amal qansha, Jayyr bókterinde biraz shydap jata túrsaq, osy on eki qora qoy ózimizdiki emes pe edi!

- Qajiyakbar malaqayyn alyp, basyn qasy sóiledi:

- Taugha alyp shyghatyn saudalyq mәlish* taba almay sandalyp jýrgenimde, «Ýrimjige bir saudagerding malyn aidaymysyn, aqysy kóp?» dey qalghany bir qudyn. Sóitsem, saudanyng emes, qashatyn baylardyng maly eken.

- Ol qay qu? -dep súray qaldym men.

- Sәrsen deytin múghalim.

- Ol - qazir múghalim emes, gomindannyng Dórbiljindegi qandy qol jendeti.

- Osy bәrimizdi mal aidaugha tóndirip jibergen sol qu boldy!... Biz jiyrma bes qoyshymyz. Aman-esen qayta ótip alugha jarymy kele sala qashyp edi, Sanjyda ústalyp qamalypty. Jangýdeylerining kuәlik qaghazymen bir aida әreng bosatylyp, Ýrimjige qaytyp keldi. Sodan beri qoylaryn qayta baghyp, mal bazaryna az-azdan kirgizip berip jatyrmyz. Býgin bitedi. Senderdi taptyq. Ózara kelisimimiz boyynsha býrsikýni jýrmekpiz. Endi taumen ketemiz. Kәne, bizding qosqa jýrinder! -dep Qajiyakbar erte jóneldi bizdi.

Kýrkeler qorjyn-qorjyn shәy men jol azyqqa borshalap keptirgen qap-qap et eken. Ýrimjining sasqalaq bazarynyng arzandap ketken tas shәii men kýrek shәiina bar aqshalaryn júmsapty da, sasqanda sanausyz aidatqan Jangýdey qoyyn borshalaugha bar kýshterin júmsapty. Kýrkelerinde otyrar oryn bolmaghan son, esik aldyna jaylastyq.

- Tarbaghatayda shәy joq. Búl jerde bir taqtasy myng dollar ghana eken, biz jaqta on bes myng dollargha da tabyluy qiyn! -dep kýrsindi Qajiyakbar. Sonynan Quat kýrsindi:

- Bәrinen jannyng tabyluy qiyn ghoy!... Múnshalyq jýkpen qashsanyzdar jandarynyz qalay qútylar eken?

- Jýkke qam etpe bauyr, qaza jetse, jýk týgil, kiyimdi tastay qashsaq ta bәri bir!... Al, ekeuine eki attyq aqshany ghana irkip túrmyz.

- Bizde etik te joq. Atqa etiksiz minu qiyn ghoy, - dep jymidy Quat, - syy qylsanyzdar sypyra bolsyn, jaqsylyqtarynyzdy barghan song ótermiz.

- Sen ekeuine aqsha beruge ghoy osy qoyshylardyng bәri de qúlshynady. Biraq, bәri de barghan song aqsha emes, osy baghada shәy alu niyetinde. Óitkeni búl jerde aqshasyn sender almasandar shәy alyp qaytpaq.

- Meyli, aman jetsek bolghany, - dedi Quat.

Ortasha at qazirgi bazarda on eki-on ýsh myng dollar, tәuirleu etik tórt myng dollar ekenin biletinbiz. Sonda eng keminde on bes-on alty shaygha qaryzdar bolady ekenbiz. Men múnyng auyr-jenilin oilaghandy qoyyp, óz salmaghymdy kótere almaghanday, ýnsiz qisayyp jatyr edim. Qajiyakbar Quattyng razylyghyn estigen son, maghan jaltaqtap qaray berdi:

- Bighan, tym jýdeusing ghoy ózin, ne bolghan, auyrghanbysyn?

- Joq, eshqanday auruym joq.

- Keyin estirsiz, bizding basymyzgha týsken azapty birde-bir adam balasy kórmesin! -dep kýrsindi Quat. - Bighanynyzdyng kórgeni tipti qiyn. Biraq, shydamdylyghynda shek joq jigit boldy. Óstip túryp-aq sizdey alyp kótere almaytyn jýkti talay kóterer!

Quattyng búl sózi jenip bara jatqan dertten meni demep jiberu ýshin aitylghanyn týsinip, basymdy kóterip aldym.

- Óz ýiining seteri edi búl, әke-sheshesi kirpigine shang júqtyrghysy kelmeytin! -degende qalyng erni men juan múrny jybyr-jybyr ete týsken dәu jigit ornynan túryp ketti. - Jaudyng jauyz qolynda er jigit ne kórmeydi?

Qajiyakbar jer oshaqta qaynap túrghan qara kateldi kóterip әkeldi de, maygha bókken qara qoshqyl oramaldy aldymyzgha jaydy. Sorpasy kilkigen jas et eken. Ol etti bizge týsirip bere sala qaladan qaytqan qoyshylardyng kýrkelerin aralay jóneldi de, Quatqa qútqarushy bolatyn múrtty kýrendi erte jetti. Bizge etik alatyn aqshany da tauyp qaytypty.

- Saghan etiktik aqshany Tóleughazy berdi, tanys ekensinder, -dep kýbirledi Qajiyakbar maghan, - tym payda kós jigit edi, ózi tyqpalay bergen song ala saldym. «Barghan song shәiyma shәy tólese bolghany» dep artynan jyp etkizdi. Búl - bәrining oiyndaghy sóz. Barghan song jaghdaygha qarap kórmeymiz be, әiteuir aman jetsek bolghany!

- Atty da etikti de tanerteng óziniz baryp alyp shygharsyz, - dedim men, - qazaq-qyrghyz úiymy jaqta bir júmysym qalypty, men soghan baryp keleyin.

- Joq, bolmaydy Bighan, qalada ne júmysyng bolsa da maghan tapsyr, endi seni jibermeymin! - dep bir-aq kesti Qajiyakbar. - Áke-shesheng seni maghan qalay jylap tapsyrghanyn bilmeysing ghoy!

Quat ta qúptay jóneldi:

- Bighash shyraq, qalagha endi kiruding sózin qoyalyq ekeumiz, bizding dostardy qayta ústap jatqanyn bilesing ghoy?

Moynymdy ishime tyghyp, tyghylyp otyryp qaldym. «Tym bolmasa Kýlәshqa qosh aita almay kettim-au!...» - Qalam-qaghaz izdep qaltamdy tinte berdim. Hat jazbaghymdy sezgen Quat, «mine» dep qoyyn dәpteri men qalamyn ústata qoydy. Bir onasha qara aghashtyng týbine baryp otyrdym da, iri әrippen «Kýlәsh!» dep jazdym. Bar zeyinimmen qasterlenip, kórkem jazylghan sol esimge ernimdi basyp, sәl otyryp qalghan ekenmin. Selt etip qarasam, jazu dymdalyp, siyasy jayylynqyrap qalypty. Múnymdy da qúp kórdim. «Taghy bir úshyp kórudin» sәti kelgenin, «jete alsam», ózining Aqylbaygha arnaghan saghynyshty jýrek sәlemin tolyq jetkizetinimdi jazyp edim. Sony jyrgha ainalyp, lyqsyghan qasiret tasqyny taghy da qaghyp әkete jazdady:

Qos gýldey edi attaryn,

Qosylyp birge jattaldyn.

Jan sәulem ýshin atynnan -

Sýidim de, qosh túr, attandym! -degen shumaqtan keyin jýregim júlynyp qalyp, sýlderim ketip bara jatqan ashty da auyr zar aghytylatyn bolghan song toqtata qoydym; shydamymy jeter emes. Hatty býktep, Qajiyakbargha tapsyrdym....

Ertenine jylmang qaqqan kók at ta, jyltyraghan qara etik te keldi. Kýlәnning «jol bolsyn» aityp, ystyq yqylaspen tileulestik bildirgen qysqasha hatyn tapsyryp aldym. Asa ayaulysyn úzatqanday, aman kórisuimdi, ózimdi saqtauymdy tәpteshtep tapsyrypty.

Jyryndy aghalarymyz er-toqymdy da qúrastyryp jiberdi. «Aldymen osy tústan Týstik taugha jetip alayyq» desip, týn qata jóneldik.

Jusandy jazyq dalada búlang qúiryq jýrispen andyzdap, bóline-bóline tartyp kelemiz. Alakeuim ay sәulesi bar salqyn týnning anqyghan, túnyq auasy men jylpyng kókting jýrisi sergite almay, tipti tymyrsyq týnektey basyp, tynysymdy tarylta týskendey beyjay edim. Qajiyakbardyng meni toptan onashalap, jeke alyp shyqqanyn da sezbeppin.

- Bighan, әlgi hat jazysqan qyzyng kim, jýnin aitshy? -dep súrady.

- Ol - mening bir ústazymnyng qalyndyghy.

- Olay emes shyghar?! -degende Qajiyakbardyng kýlimsiregeni bayqaldy.

- Ras solay!

- Áy, senbeymin!.... Ol sening hatyndy oqy sala, kóz jasyn yrshytyp jiberdi. Asyqqanyma qaramay, ýiine ertip aparyp, shәy jasap qúya sala, hat jazyp otyryp jylady. Seni maghan tapsyruy әke-sheshenning jylauynan da qiyn týsti; jylay jalynyp tapsyrdy... Jay dostyqtyng eng qimasy da olay bolmas!

- Sýigen jigitin Manastan ótken song kórersiz, asa jaqsy... jaqynda ghana ketken... ol qyz - mening әke-sheshemdey eng ayauly qamqorym! -dep qalghanymda, mening de kóz jasym yrshyp ketti. Tómen qarap alyp, ýnsiz egile berdim.

- Áne! -dedi jastyq sezim kamalatynan asyp bara jatqan kekse jigit. Áy, bir tereng syr bar-au!... Qyz dese, qyz-aq eken ózi, qanday jýirik sezim! Bauyrym, men kedeylikten әli ýilene almay jýrgenimmen qyz jýregine jetikpin. Múnday qyzdyng sýigeni qansha jaqsy bolghanymen, ishinen onan da artyq sýigeni bolady. Sonda da aqylgha jendirip toqtaydy. Bәrinen abzaly - aqylgha jendiru ghoy. Kimde-kim aqylgha jendire almasa, oqysqa úshyraydy; harap bolady! - osylay ese sóilep kele jatqan Qajiyakbar kóz qiyghymen maghan qaray týsti de, «Enlik-Kebek» dastanyn bastay jóneldi, kóp qisa jattaghan, qaysysyn bolsa da kemeline keltire, әnimen jetildire aitatyn qabiletimen bastady. Art jaghymyzdaghy Quattar da quyp jetip, tynday ilesti....

Tau alqymyna tang ata ilindik. Bir qyrqadan asysymyzben-aq kýn shyghyp, jarqyray qalghan son, «búl bettegi el kózine shalynbayyq» degen sózder kóbeye týsti. (Qútyby tauynyng qazaqtary men osy mandaghy qazaqtar arasynda janjal bolyp, jazgha saly bir adam ólgenin bizding qoyshylar da estigen eken. Gomindang ýkimetining osy eldegi senimdi bir baujanyna «qúiyrshyqtan qorghanudy» tapsyryp, alpys myltyq bergeni aitylyp jýretin.) Kesh batqansha daldalanu qamymen jylghalay jortyp, shiyleuitti jargha týstik. Jylyp aqqan kishkene ghana búlaq bar eken.

- Attardy jardan shygharmandar! -dep tapsyrdy jol bastaushy sary shal, - ot jaqsandar byqsymaytyn qu otyn jaghyndar, týtin shyqpasyn!

Qorjyn-qolan, qap-móshek, bókterinshekterdi týsirip, attardy jaylastyryp, damyldaugha ertoqymdy endi ghana jastanghanymyzda, myltyq ústaghan eki dәu jar ýstinen tóne qaldy.

- Kimsinder?! -degende birneshe joldasymyz yrshyp-yrshyp túrdy. Múnday tergeushimen synasar kezenge sary saqaldy kósemimiz de tәjiriybesiz eken; qaudyraqtap-qaltyrap týregelgenning biri ózi.

- Assalaumaghaleykum! -dep keudesine eki qolyn qoya iyildi. - Tarbaghataydan mal aidap kelgen qoyshylar edik, qaytayyq desek, jol.... jol qúrghyr bekip qalypty.... Sizderding elge panalay túrugha keldik!

«Arty quys qashqyn ekenimizdi bildirip qoydy-au myna qauqalaq» dep kýbirlegen Qajiyakbar, basyn endi kótere bergende myltyqtynyng taghy biri zirkildep jiberdi. Setik múryn juan sary eken:

- E, panalay túrugha kelsender, auylgha barmay, úrysha jargha tyghylyp jatqandaryng ne?! Mininder attaryna, paizysorgha* tapsyryp beremiz!...

Maldasymdy qúryp, «kýlimsirey» qalghan men de zekire sóiledim týregep túrghandargha:

- Al, baryndar endi saqshygha, attaryndy sonyng qorasyna «ottatyndar!...» tanys auyldarymyzdy tauyp bir-aq týseyik desek, attarynnyng óndirshegi ýzilip ketetindey boldyndar ghoy!

- Tanys auyldaryng kim edi? -dep «setik túmsyq sary atan» maghan ýnildi.

- Osyndaghy oqyghan azamattardyng bәri bizding dosymyz. Solardyng auyl-ýilerine uaqytsha bólip-bólip ornalastyra túurgha biz bastap kelemiz. Búlargha qazaq-qyrghyz úiymy iyelik etetid. Saqshygha qaytpaydy; ýlken orynnan alghan qaghazdary bar! - dep týregelip, keudemdi kere týstim; omyraudaghy Jyang jiyeshining basyn anyqtap kórsetu ýshin әdeyi kerildim. Quat ta týregelip, qolyn artyna ústay myghymdana sóiledi:

- Búlar Tarbaghataydan ýkimetimizding qoyyn aidap kelgen. Qatyn-balalarynan airylyp istegen sol enbegi ýshin aryly-berili qualanyp jýrmek pe? Osynda panalatugha tapsyrylghan!

Týregep túrghan qoyshylardyng ajaryna qaray týsken setik sary qorjyn-qaptargha ýnildi:

- Mynalaryng nemene?

- Azyqtyq et pen shәy edi, qaraqtarym! -dedi sary shal.

- Qorjyndaghylarynnyng bәri shәy kórinedi, sony satu syltauymen osy taudy saghalap jýrip, sharqyilargha ótip almaqsyndar ghoy!.... Attaryndy erttender de jýrinder aldygha týsip! -degen setik sary serigin ymdap, jar erneuinen aryraq ertip aparyp jýreledi. Bizding sózimizdi tyndar emes. «Qanymyz bir qazaq edik qoy, shyraqtarym-au», «bir músylman, Múhammedting ýmbetimiz ghoy, raqym qylsandarshy» -desip qoyshylar shulady. Eng kóp enirep, zarlap túrghany, maghan etiktik aqsha qaryz bergen Tóleughazy men kósem shal.

- Jalbarynbanyzdar, - dedim qastaryna baryp, - anau eki qu alystap baryp, neni aqyldasyp otyrghanyn sezbeysizder me? Búdan da qattyraq qorqytyp, bar shәilaryndy sypyryp alyp qoya bermek. Sizderding Ýrimjige kirip-shyghyp túrugha rúqsat etilgen qaghazdarynyz bar emes pe,, búlardyng ózderinde múnday da qaghaz joq, sony ústap otyra berinizdershi, biz sóileselik!

Quat pen Qajiyakbar da әrqaysysyna kýbirlep jýrip, jýrekterin sәl ornyqtyrghan eken. Jym-jyrt otyrysa qaldy.

- Qansha shәy alsa da qoya beretin etsender bolghany ghoy! - desedi.

Eki myltyqty oryndarynan shirygha týregeldi. Attaryn jetektep, jar basyna qayta kele aqyrysty:

- Dayyndaldyndar ma, mininder attaryna!

- Ýi, әli qozghalmay otyrghandaryng ne! - dep myltyghyn kezene qaldy biri. - Oq jegilering kelip otyr ma!?

- Sizder myna qaghazdy kórinizder aldymen, -dep Qajiyakbar hanzusha jazylghan tanbaly qaghazdy biyik kótere týregeldi, - myltyq túrmaq sary ayaqtardyng puliymetynyng aldynan da osy qaghazben óte beremiz. Sizder, qazaq azamaty, solar qúrly bolmaysyzdar ma?

- Qaghaz-paghazdaryng kerek emes, ýkimetting bizge myltyq bergendegi tapsyrmasyn oryndaymyz! -dedi setik sary, - búl ónirge shet adam kelse, eshqanday kuәligining keregi joq, aidap aparyp, saqshygha tapsyrudy búiyrghan. Jýrmegenin atudy da tapsyrdy. Jandarynnyng barynda jýrinder!

- Sizderge ýkimet qaghazy da, ýkimet búiryghy da kereksiz demegen shyghar? - dep men keketindi shyraymen jymidym. Setik sary sóz tosqansyp, ýndemey qaldy. - Olay emes! -dep myghymdana sabaqtadym sózimdi. - Baujanynyzgha alpys myltyq ne ýshin berilgenin bizge anyqtap úqtyryp shygharghan. Qúiyrshyqtan, búlanshydan eldi qorghaydy dep bergen. Sondyqtan, búl panasyzdar sizderding sayalarynyzgha panalaydy. Onday senimi bolmasa, qashqyn bolsa, múnday myltyqty auylda nesi bar. Kýnbatysqa qaray oiysyp baryp týse salmay ma?

- Sen qaydan?... Qayda isteysin? -dep súrady setik sary.

- Men Ýrimjilikpin, qazaq-qyrghyz úiymyndamyn. Baujandarynyzdyng auyly qayda, núsqap jiberiniz. Men baryp keleyin. Siz myna «jemderinizge» qaray túrynyz!

- Onyng auyly alys, taba almaysyn.

- Endeshe, eng jaqyn auyldy núsqanyzshy, Oralqan múghalimning mektebi osy manda shyghar, baujangha sony jibereyin!

- Joq, ol.... Qarataugha ketken.

- Basqa múghalimder bar shyghar, qaysysy bolsa da bir kýndik at terin menen ayamaydy!

- Joq, senderdi kýtip túra almaymyz, qazir qaytyndar arttaryna!

- Ei, tez mininder attaryna! - dep úzyn boyly qarasy aqyra kóterdi myltyghyn.

- Joq, aidala almaymyz, aidalatyn malyng biz emes! - dep men de týiile týstim de, atyma bettep jýre sóiledim joldastargha. - Men búlardyng bastyqtaryn da, basy barlaryn da qazir tauyp kelemin, qozghalmay otyryndar, atqanyn kórip alayyn!

- Toqta! -dep aqyrdy setik sary myltyghyn ynghaylap, maghan kezendi.

- Myltyghynyzdyng kótine qaranyz, neshe oq bar eken! -dep Quat kýle ayandady mening sonymnan. - Osy taudaghy bar qazaqqa jete me?! Jolhatty da kórmey, auyldaryndy da kórsetpey túrghandaghy maqsatyndy týsinemiz, qoqandamanyz, shyraghym!...

Quat ekeumiz bir týkpirden atymyzdy jetektep shyqsaq, myltyqtylar sary shaldy jeke shygharyp, sóilesip túr eken. Sary shal Qajiyakbardy qol búlghap shaqyrdy; tórteu bolyp kýbirlesti. Biz attardy erttep jiberip, olardyng kelisimin elemeytin beynemen qasaqana attana jóneldik. Artymyzdan sary shal, onan song Qajiyakbar qosyla aiqaylap, qol búlghady.

- Boldy, - dedi Quat kýlip jiberip, - arzandap-aq toqtasqan shyghar!

- Jeke ekeui ghana jemek bolghanyn baujang auylyn alystatuynan-aq bilgenmin, - dep men de jymidym, - búlar bizding el aldynda әshkere aidaluymyzdan qorqady. Al qoyshylardyng myna qaghazdary túrghanda búl auylda ústaludan qorquy - qoyan jýrektik.

- Sen Oralqannyng osy auylda ekenin qaydan bildin?!

- Keterinde aityp edi ghoy myltyq alghan baujang auylyna taghayyndalghanyn. Mynalardyng myltyq shoshandatuynan sol auyldyq ekeni esime týse qaldy.

Jar ishimen ekeumiz qúldap qaytyp kele jatqanda, eki myltyqty jar ýstimen jele jóneldi. Mening atymnyng aiylyn aghytyp túryp quana sóiledi Qajiyakbar:

- Jenis senderdiki!... Biz kisi basy bir-bir shәy ghana beretin boldyq ta, ol ekeui osy keshte eshkimge kórsetpey, Qútyby ózenine jetkizip salatyn boldy.

Bir týnge onshalyq shәy beruge nege kóndinder?

- Bә...le, bauyrym, olar senderding de bizben birge qashyp bara jatqandyqtaryndy sezedi eken. Sony kýle aityp, ishtese sóilesuge oray tauypty. «Múndaghy kóp azamatpen tanys eken» dep sen ekeuinnen qoryqty. Baujanyna barsandar, parany ol qorqaudyng ózi ghana alyp, búlargha onshalyq eshnәrse tiymey qalatyny sezildi. Sonda da eki-ekiden shәy alugha shalymyzdy iyliktirip bara jatyr edi, sen ekeuing jele jónelgendikten bir-bir shәigha kóne qaldy. Jalghyz-aq tapsyrghany - ózderi kelgenshe jar ishinen bizding shyqpay kýtuimiz ghana; basqa bireu kórse, paydasyna ortaqtasady ghoy! -dep kýldi Qajiyakbar.

Osy kezde býiirimnen bireu týrtip qalyp edi, Tóleughazy eken.

- Moynyndy búra ketshi! -dep jenimnen tartyp jetektey jóneldi.

Malaqay qúlaghyn jartylay qayyryp, artyna baylay salghan beti qúm borannan kelgendey tozandanyp túratyn, әjimdi ónez súry, qansha jyldan beri alyp satyp, aldap tartyp jýrse de shyr bitpegen Tóleughazy, kýn jarqyrap túrsa da moyynyn ishine tyghyp alypty. Onasha shygharyp alyp, saudalasardaghy daghdysymen qolymdy ala sóiledi:

- Bighash, myna myltyqtylargha bir-bir shәy beretin boldyq qoy, aq malymyz suday aghyp, tekten-teke ketetin boldy, laj ne, qu janymyz ýshin qidyq. Ekeuimiz talaydan kósheles kórshimiz. Onyng ýstine menen tórt shәy qaryz aldyn. Mynalargha beretin bir shәiindi taghy da menen al, beseu bolsyn, osyghan «jә» deyik!...

Osy «sauda» ýstinde ghana bayqadym, búl alypsatardyng tisteri de arsa-arsa eken. Ashyla sóileytin ýlken auzynan eng týpki azuy da ash jyrtqyshtikindey soydiya qaldy. Kómekeyi de basqasha, tym keng kórindi. Bóbeshigi býlkildep, jútynyp túr. Asa sýrkey sezinip, múrnymdy tyjyra ýnilip qalyppyn.

- Endi shәigha qaryzdansam Qajiyakbar aghagha qaryzdanbaq bolyp uaghda bergenmin. Izdeushi -qútqarushym bolyp kele jatqan sonyng jýgin az da bolsa jenildetuim kerek!

- Onyng jýgin tipti kóp jenildettin, Bighash, on eki shәiin kóterdin. Jәne múnday shyghyngha úshyramay jetetin baqanday on eki shәy onay payda ma?

- Ol shәiime shәy alamyn dep taqaqtap túrghan joq, adamsha jaghdayyma qaraydy!

- Shәiine shәy almaghanyn kóremin ghoy, basy kórinip túrghan maldy suyryp almay, paydadan keshetin adam bar ma, Bighash-au? Jәne mening de qútqarushyng ekenimdi úmytpassyng shyraghym, tórt shәiima kelgen myna etiging bolmasa úzaq jolgha atpen jýre alar ma edin?... «Jә» deshi Bighash, jә,  bereke tap! - dep Tóleughazy qolymdy taghy da ústay alyp, silkilep-silkilep jiberdi. - Jýr shәiyndy al!

Kónili endi jәy tapqanday bolghan sary shal qolyn arqasyna qayyra mamyrlap, bizge jaqyndap qalghan eken:

- Oi, nemene myna saudalaryn?! -degende jalt qayryldym. Yzam múrnymnan shyqqanday myrs ete týsippin.

- Mynauynyz «etik kiygizgen tórt shәiim bes shәy bolsyn, taghy bir shәy al» dep qysap túr!

- Endi ne ýshin alady ekensin?... Oipyr-au, oipyr-au!...

- Myltyqtygha búl da bir shәy tólemey me, әrkimge telmirmey, taghy da menen ala sal dep túrmyn, - dep Tóleughazy qayyrdy jauabyn, - «syy qylsan, sypyra» degen.

- E, búl eki azamat shәy tóleydi dep kim aitty saghan? Ekeuinde shәy joq ekenin aitqanymyzda myltyqtylardyng ózderi keshirim etti.

Kósem shaldyng búl kedergisinen de bir kesek payda kórgendey ózeurey jútyndy Tóleughazy:

- Olay bolsa, jaqsy eken, jiyrma bes shәidi jiyrma jetimiz bólip tóleymiz!

- Qaytyp? - dedi sary shal, qoy qonyr saqaly dir ete týsip, qysyqtau kózi bajyraya qaldy.

- Búl ekeui de jolaushy bolghan son, jol shyghynyn teng tólemey me?.... Qaysynymyzdan ardaqty, әriyne, tóleydi!

- Po...po-po, netken qara qasqa edin, shyraghym?... Osy eki jigit bolmasa qayta aidalyp kete beretin edik qoy, eng bolmaghanda bar shәiymyzdan airylar edik. Janymyz ýshin bar shәidy qúrbandyqqa atap shulap túrghanymyzda keudesin myltyqqa tósep qútqarghan osy jigitti taghy bir uys shәigha qaryzdar etpekpisin?...

- Naghyz iyt-shoshqanyng balasy ekensin! - dep bir jigit jetip kep tóne týsti Tóleughazygha. Sary shal aldyn tosa berdi de, ol úmtyla týsti. - Mal týgil, osy joldan janyng qalaryn qaydan bildin, niyetindi s... qorqau!... Bar shәiyndy qútqaryp túrsa, bir shәy salyq salmaqpysyng taghy da?!...

Qajiyakbar tórt shәy qoltyqtap keldi de, úmtylyp jýrgen jigitting aldyn tosty:

- Tileu jolynda kele jatyrmyz ghoy, tiymey-aq qoy búl itke!... Jә, Tóleughazy, Bighabildi saghan qaryzdar etken men edim, ýlken pәlege qaldyra jazdappyn! Mine shәiyn, bereke tap!

Tóleughazy syrt ainalyp jýrip ketti:

- Men jolda alamyn dep bergenim joq! - dep mingirley jóneldi. Qajiyakbar tórt shәidi úsynyp, qualay erdi:

- Ólimnen qaytqan azamatty barghan song taghy qinasyn dep almadym men senen!... Niyeting ózine ghana joldas bolsyn, mә, shәiin, al da, qylqyndamay aulaq jýr manynan!...

Tóleughazy qashyp, tórt shәy sonynan qualap jýrgende basqa qoyshylar onyng jýgin atynyng qasyna aparyp tastap edi. Qashyp baryp jar ýstine shyqqan Tóleughazy maghan dauystady:

- Bighash-au, Bighash, keshir meni, keshir, barghan song quzamayyn! Ne bersen... әi, qashan berseng ózin... beresin... qysamayyn, mine, eki qolym tóbemde!

- Týs jardan!... Uaghdasynyng siqyryn qarashy myna ash bittin! -dep qoyshylar kýlisti.

- Ash bit bolghanda da aumaghan aryq siyrdyng biyti, kórmeymising jaghyn!...

Tóleughazynyng kýbirmen ne dep jalynghanyn estimedik, Qajiyakbar tórt shәiin qoltyqtap qaytyp keldi. Kópshilik ot jaqqan jerden tezek tere qaytyp kele jatqan «ash bitti» qayta qudy. Serik qoyshylar:

- Joghal, kәpir, ary ket, myna niyetinning kesiri tiyedi bizge!

- Aulaq ket bizden, jiyrma bes shәidi ózimiz-aq tóleymiz!

- Janymyzdy qútrqarugha aqsarbas niyaz aityp kele jatqanymyzda senimen birge jýrsek jazym bolarmyz, ket, óz betinmen ket!

- Janymyzdy tilep túrghanda tәnimizdi kemiretin aram ekensin! Kesapatyng ózinmen ketsin, aulaq ket!

- Mal týgil, bas qayghy bolyp túrghandaghy qúlqynyng mynau, jayshylyq uaqytta ne ondyrarsyn, joghal kәpir, joghal!...

Árqaysysyna bir jaltaqtap túryp qalghan Tóleughazy eshqaysysynan jylyraq ray kóre almay, jýgi barghan jerge ketti. Bóktergen shәii kóp bolghandyqtan, baqyryn auyrsynyp, sanpakuge tastap shyghypty. Su toltyrghan jalghyz temir tegeshin otqa salyp, byryldatyp otyrghanda, tamaqtanyp bolghan kópshilik kóz ilindiruge jatyp edi, kýn bata bas kótersek, Tóleughazy әli byryldatyp otyr eken.

Kósem shal men Qajiyakbar toqtamdaghy shәidi jiigha kiristi. Tóleughazy bir shәiin ala jýgirdi bizge qaray. «Ary ket, ózimiz tóleymiz», «bizge ersen, atynnyng ayaghyn shaghamyz» degen kijinulerge qaramay, jete kelip jýgindi:

- Kóketaylar-au, qoydym dedim ghoy endi, qoydym!... tiyn quyp ýirengen qu basymdy qoydym ayaqtaryna, mine... mine! -dep etpettey sozylyp jetip, qosa saldy shәiin. Baghanaghy úrugha úmtylghan jigit laqtyryp tastap edi, kósem shal qozghalyp, bir kesimge tiyanaqtatatyn ynghay bildirdi:

- Jigitter, «kemedegining jany bir» deydi. Mekege qajygha jýrgenderding kemesinde búryn mysyq óltirgen bir adam bolsa, býkil keme sugha batady deytin sóz bar. Myna aram da sol mysyqtyng biri shyghar, jalghyz tastap ketsek ólgeni. Al, qosyp ala jýrsek, kememizdi kýpirlik indini batyrady sugha!... Sol sebepti bizge qosylmay, artymyzdan ghana ilesip otyrsyn!

- Olay bolsa, dedi bir jigit, - óz istegenin ózine isteyik, myna jiyrma bes shәidi barlyq shәy sanyna qaray bólip tóleyik! Búl taqystyng shәii әrqaysynymyzdikinen eki ese kóp. Eki ese artyq tólesin!

- Yapyr-ay, az bolsyn, kóp bolsyn, bәrimizdiki bir-bir at kóterip kele jatqan shәy ghoy, aghataylar! - dep Tóleughazy basyn qasyghanda Qajiyakbar kýlip jiberip, qolyn bir-aq siltedi:

- Kerek joq, itke qarap ittik qylsaq, adamdyghymyz qaysy! Jalghyz-aq bizge qosylmay, alystan, artymyzdan ghana ilessin!

Ymyrt ýirile jar basyna ýsh adam jetip keldi. Bireui ógiz mingen bala eken. Shәidi Qajiyakbar bir-birden sanap, jar ýstine shygharyp berdi de, bala tendep alyp qaytty. Eki myltyqty sәl qúldap baryp, sol jardyng ishine týsti de, ózderinen alysyraq ilesuimizdi búiyryp, jónele berdi.

Týkpir-týkpir qaranghy saylardy qiyalaytyn tasty sýrleu-soqpaqtardy әreng tauyp, barangha ýnsiz ilesumen týn ortasyn dengeyletippiz. Ózen saryly estilgen tereng shatqalgha týse berip edik, ong jaq túsymyzdaghy qiya betten «sol jerge toqtandar» degen búiryq estildi, at tizginin tarta qoydyq. Jiyrma bes shәidi asqazandaryna sinirip bolghan myqtylar eken:

- Al, jaqsylap tyndap alyndar, biz osy jerde qalamyz! - dep núsqauyn bastady setik sary. - Sol betterinmen tarta berinder. Mynau Sanjy ózeni, tura kesip ótip, qiys ór jaqtaghy qúrghaq saygha órlender, kezenge shyghasyndar. Kezennen ary qaray kýnbatysqa tura tart, sayghaqty ýsh-tórt zirattyng teriskey jaghyndaghy betkeyde sýrleu jol bar. Ol eki jaghy biyik jartasty qúr aghyngha týsiredi. Qúr aghyn Qútyby ózenine týsiredi. Al, joldaryng bolsyn!

- Shyraqtarym-au, Qútybiyge jetkizip, arjaghyna jol kórsetpek edinder ghoy! -dep shal atynan týse, órley úmtyldy betke.

- Toqta, sol jerge! - dep setik sary bizding kósem saryny zekip toqtatty da, qayta júmsara sóiledi. - Jetkizgen degen osy, Sanjygha jetkizip, Qútybiyge jol kórsettik. Odan ary da úly taugha jaqyndamay, osylay bókterley bersenider, búl bókterde qazir el joq!... Biz senderding obaldaryna qaradyq, sender de bizding obalgha qaraysyndar, Qútybigha jetkizemiz desek tang atqandy qoyyp, týs auady, ol bizge jau el, ústalyp qalsaq óltiredi. Sender de aman ótinder, auylymyzgha biz de aman jeteyik!

Qos bóri jorta jónelgende, biz jym-jyrt túryp qalyp edik, әudem jerden setik sarynyng zirkili estildi:

- Kimsin?!

- Aghatay-ay, men edim, bir shәy berip, sondarynyzdan ilesken mýsәpirding birimin! -degen Tóleughazynyng jan dauysy shyqqanda kósem shalymyz da kýlip jiberdi.

- Al, Qúdaygha siynyp jýrip ketelik endi, -dedi sonan son, әiteuir jol baghdaryn núsqap berdi ghoy, joldary bolsyn!

Olardyng joly bolghanymen, shyqqan kýnning sәskesinen bastap, bizding «jolymyz bolmaugha» ainaldy: eki jaghy qamalday tútasqan qysang qúzar jartasty qúrghaq aghyngha kirip edik, birden tizilip shúbap, jortyp ayaghyna jete almadyq. Suda, ýzip alar búta da joq, attarymyz búrlyghyp, búratylyp qaldy. Qyrsyqty aghynnan shyghyp alar jatyqtau ketigi de, jataghandau setigi de joq, tip-tik, úshpa qyzyl jartas boldy da otyrdy. Tas tandyrday qapyryq ystyq kenezemizdi de keptirip kele jatqanda odan da zor kesirge tap bola qaldyq. jolymyz short kesilip, kisi boyy qúlama jar kilt toqtatty. Attan týse-týse qalyp shonqidyq. Artqa qayta sheginsek, basyna jete almay týgel qúrimyz da, qúlamadan sekirtsek attar kýireydi. Búl jerde attyng kýireui - ózimizding de kýireuimiz... tym-tyrys daghdaryp otyrghanymyzda ainalmadan atyn jetektep, ilbip Tóleughazy shyqty:

- Aghataylar, qútqaryndar myna jýkten, atym jýre alar emes, eki dýniyede qaryzy joq! -dep bozdap jiberdi.

- Ákenning auzyna shәiindi qúiyp s.... jolymyzdyng osy kesilui sening keseling .... joghal ary! -dep bireui zekigende, Tóleughazy artyna qayta qayryla ilbip edi. Bir-eki jigit qarqylday kýldi.

- Búl ekeuin shesheleri «ólgende kýlgir» degen qarghyspen qarghaghan eken! - dep Quat kýbirlegende men kýlip jiberdim. Núriyadan airylghanymdy estigennen beri shyn kýlgenim osy-aq shyghar. Ytyp túrdym ornymnan.

- Myna jardyng taghanyna qúm tauyp tógeyik pe, jigitter? -dep kósem shal da túrdy ornynan. - Tasqynnyng sarqyramasy bolghan song tómengi jaghyna qayrandaghan qúm tabylar...

Aytqanynday-aq oidym-oydym úiyghan qúm bar eken. Qorjyndardy shәidan bosatyp alyp, sekirip-sekirip týstik te, at týser jerge qalyndatyp qúm tóktik. Ár atty sekirtip týserde bir-bir «aqsarbas» taghy da aitylyp jatty....

Búl qaterden týgel aman qútylghanymyzgha quana attanyp edik, bir búrylystan ainala bergenimizde art jaghymyzdan taghy bozdady Tóleughazy. Álgi jardan tory at ary tartyp, Tókeng beri tartyp túrghanda shylbyr ýzilip, shalqasynan úshyrypty. Birnesheuimiz qaytyp baryp, atyn týsiristik te, zildey eki qorjynyn Quat ekeumiz bókterdik...

- Kópting jýgin kóteretin niyeting kórinse, kóp seni kókke kóteredi. Kópti jerge qaratsan, kóp seni jerge tyghady. Osy jolda týsingen shygharsyng Tóleughazy?! - dedi Qajiyakbar Qútyby ózenindegi qalyng toghay arasyna tynyqqanda. Mayly qonyr dastarqanyna ony da qosyp aldy.

- Týsindim, týsindim Qajytay, jar týbinde qala jazdamadym ba?!... «Kópten shyqqan kómusiz qalady» degen osy eken, tolyq týsindim....

Búl taqysqa kópten shyqqan kómusiz qalatynyn týsinu tym qiyn ekenin, ekinshi bir túiyqqa qamalghanymyzda biz tolyq týsindik.

Kýn batysymen Qútyby ózeninen taghy da týn qatyp attanyp edik. Jyqpyl-jyqpylmen kerildese jortyp, kezender asyp kelip, jazyq dalagha shyqqanymyzda kýn de shyqty. Úly taudy jastanghan jap-jaydaq ker jazyqqa badyrayysyp túra qaldyq.

Tómengi jaghymyzdaghy ýlken jol әlem-tapyryq; kýnshyghysqa qaray josylghan úzaq shúbyryndy arba; jýk avtomobiylining asyghyp dyghyrlatqandaghy úzaq-úzaq aiqayy estilip túr. Shaqyraya kóterilgen kýn aldymyzdaghy súry daladan qarsaqty da múndalap kórsetetindey. Bókter jaghymyz jәne u-shu. Ýrgen iyt, aiqaylaghan adam , kisinegen jylqy, móniregen siyr dauystary. Biz panalarlyq dalda, kirerlik in tabylar emes. Aldymyzda, nedәuir alysta dara kólbegen qyzyl jotadan basqa qoldap-qorghaytyn pirimiz joq siyaqty. At aiylyn myqtap tarttyq ta, shaba jóneldik. Kóldeneng qyzyldan kóringen jalghyz «saygha» sýngip kep berip edik, ol say emes, apanday ghana túiyq eken. Mandayymyz taq etip, biyik jartasqa tirelgende qúiryghymyz anyrayyp, alan-ashyqta qaldy. Eki-ýsh jigit jartasqa jabysyp jayau qiyalap shyqty da, jata-jata qalysty. Lezde qayta domalady:

- Oibay, arghy beti tipti tik jar eken, byqyghan qalyng sary ayaqtyng ýstinen shyghyppyz! -dep bireu mәlimdegende Tóleughazy atyn jetektep, keyin shegine jónelip edi; jotadan týskender: «myltyghyn iyghyna salghan bir sary ayaq shanqyldap әndetip jýr» degende, Tóleughazy atyna mine qashty. Ony kórip taghy ekeui zyta jóneldi.

- Toqtandar, aqyldasayyq! -dep kósem shal dauystady da, ýsh-tórt jigit atpen quyp baryp, artqy ekeuin qayyryp әkeldi.

Tóleughazy bar shәii bizde qalghanyna qaraylaghanday, bir shaqyrymday alystap baryp, atynan týsti de, jap-jazyq dalagha jata qaldy. Jasyrynghany eken, búlay «jasyrynudy» bilmeytin «aqymaq» torysy bir móshek toly bókterinshegimen sereyip túr.

- Mynanyng arty tereng say deydi, Tasyrqay ózenine jetken siyaqtymyz, -dedi shal, - men qartayghan adammyn ghoy, sary ayaq basyp jatsa da baryp, anyghyn bileyin, sender osy jerde qozghalmay, shәy qaynatym uaqyt kýtinder... Eger keshiksem, ústalghanym. Olay bolghanda, birden-ekiden ghana bólinip, taugha tartyndar. Búlardan kóri qazaq qaraqshylarynyng qolyna týsulering jenil, әiteuir atpaydy ghoy!

Osyny aita sala sol jaq býiirimizden qiyalap, asa jóneldi shal... kóbimizdi tyqyrshytqan bir saghattan song shat dauysy estildi:

- Sýiinshi, sýiinshi... Óz elimizge, músylman tuystarymyzgha jetippiz! - dep kele atynan domalap týsti. - Búl jaqta gomindang qalmady deydi! Baghanaghy kórgendering myltyqty qytay emes, iyghyna shalghy asqan dýngen eken, sonyng ózi aitty.... Gomindannan tipti Qútybiyge deyin tazarypty... sary ayaqtar Manastyng ózindegi akoptaryna ghana tyghylyp jatyr eken. «Olar búl jaqqa shyqqandy qoyyp, ininen bas shygharmaghaly qashan» dep kýldi dýngen...

Quanyshpen tasqyndap kelgen sary shal osy habardy aghyl-tegil sarqyratyp túrghanda, Quat ekeumiz keudemizdegi Jyang jiyeshining basyn jar ýstine laqtyryp-laqtyryp tastadyq. Ázireyilden qoryqpau ýshin taghynyp kele jatqan búl bas endigi әzireyilge ózi ústap bermey me!

* * *

Ádiletti tergeushim, qorqaqtyng әzireyili kóp bolady ghoy. Ázireyilding ózi qoryqsa da qorqaqtardy týgel әzireyil dep týsinedi. Batystan Shyghysqa qaray jónkilip bara jatqandardan qorqyp, kirerge in taba almay, bútymyzgha tamshylata qashyp kele jatqanymyzda, sol qorqytushylardyng ózderi bizden qorqyp, japalay qashyp bara jatypty. Qylmyssyz adam qasha ma. Demek, búl ónirde órip jýrgenderding bәri qylmys kiriptary bolghany ghoy. Osy arada ótkizgen taghy bir airyqsha zor qylmysymdy qaghyp ala qoyghan shygharsyz. Jyang jiyeshining basyn «qasterlep» biyik jar ýstine «shygharmadym ba!»

(jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


* Mәlish - aina, taraq, iyne, jip, sabyn, týireuish siyaqty úsaq sauda búiymdary.

* Payzyso (paychuso) - saqshy bólimshesi.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5498