Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2221 0 pikir 15 Mamyr, 2012 saghat 12:30

Qaraghandydaghy «Besoba» TK-degi ýiding opyrylyp qúlauyna qúrylys kompaniyasy kinәli dep tanyldy

 

QARAGhANDY. 15 mamyr. QazAqparat - Býgin Qaraghandy qalasyndaghy «Besoba» túrghyn ýy keshenindegi ýiding opyrylyp qúlauyna alyp kelgen tehnogendik sipattaghy tótenshe jaghdaydyng oryn alu sebepterin tergeu aktisi kópshilikke jariya etildi.

«Tótenshe jaghdaydyng oryn aluynyng basty sebepteri: tapsyrys berushining (qúrylysty jýrgizushi) naqty injenerlik-geologiyalyq mәlimetterdi qamtamasyz etude, bastapqy derekterdi jinau kezeninde liysenziyalanghan jobalyq úiymdy tartuda, keshendi jobalau jәne nóldik sikldy (2005-2006 jj.) saluda óz mindetterine salghyrt qaraghandyghy bolyp otyr», - delinedi Qaraghandy әkimdigining resmy saytynda jariyalanghan TJ sebepterin tergeu aktisinde.

Qorytyndylargha sәikes, jiberilgen óreskel búzushylyqtar, sonday-aq «osynday geologiyalyq mәlimettermen osyghan úqsas jobalar boyynsha salynghan» býtin «Besoba» túrghyn ýy keshenining qalypty jaghdayyna qauip tóndirude.

Sarapshylar ýiding bir bóligining opyrylyp qúlauynyng negizgi tehnikalyq sebepteri QR «Ghimarattar men qúrylystardyng negizderi» qúrylys normalary men erejelerining búzyluy bolghandyghyn atap kórsetti.

 

QARAGhANDY. 15 mamyr. QazAqparat - Býgin Qaraghandy qalasyndaghy «Besoba» túrghyn ýy keshenindegi ýiding opyrylyp qúlauyna alyp kelgen tehnogendik sipattaghy tótenshe jaghdaydyng oryn alu sebepterin tergeu aktisi kópshilikke jariya etildi.

«Tótenshe jaghdaydyng oryn aluynyng basty sebepteri: tapsyrys berushining (qúrylysty jýrgizushi) naqty injenerlik-geologiyalyq mәlimetterdi qamtamasyz etude, bastapqy derekterdi jinau kezeninde liysenziyalanghan jobalyq úiymdy tartuda, keshendi jobalau jәne nóldik sikldy (2005-2006 jj.) saluda óz mindetterine salghyrt qaraghandyghy bolyp otyr», - delinedi Qaraghandy әkimdigining resmy saytynda jariyalanghan TJ sebepterin tergeu aktisinde.

Qorytyndylargha sәikes, jiberilgen óreskel búzushylyqtar, sonday-aq «osynday geologiyalyq mәlimettermen osyghan úqsas jobalar boyynsha salynghan» býtin «Besoba» túrghyn ýy keshenining qalypty jaghdayyna qauip tóndirude.

Sarapshylar ýiding bir bóligining opyrylyp qúlauynyng negizgi tehnikalyq sebepteri QR «Ghimarattar men qúrylystardyng negizderi» qúrylys normalary men erejelerining búzyluy bolghandyghyn atap kórsetti.

№ 7 ýidegi ekinshi bloktyng apattyq jaghdayyn ýdete týsken qosymsha tehnikalyq sebepter: beton beriktigining jetkiliksiz boluy, ghimarattyng kóldeneng baghytta tiyisti beriktigining bolmauy», - delinedi aktide. Sarapshylar anyqtaghanday, № 7 ýidegi ekinshi bloktyng konstruktivtik sheshimi júmys jobasyna tolyghymen sәikes kelmeydi.

Esterinizge sala keteyik, 6 sәuir kýni Qaraghandynyng «Besoba» shaghynaudanynda ýleskerlerding qarajatyna ýsh jyl búryn salynghan bes qabatty túrghyn ýiding 4 kireberisi bar blogy opyrylyp qúlady. Qúrbandar men zardap shekkender joq.

Atalmysh túrghyn ýide 1 sәuir kýni salmaq týsetin negizgi qúrylys konstruksiyalary búzylghan bolatyn.

Apatty ýiden 138 adam kóshirilgen edi. Qaraghandy әkimdigining 3 sәuirdegi ókimimen aaldyn ala sharalar keshenin oryndau ýshin ýige TJ rejimi engizildi.

Qaraghandyda «Besoba» shaghynaudanyndaghy bes qabatty túrghyn ýiding bir bóligining opyrylyp qúlau faktisi boyynsha mamandandyrylghan prokuror QR QK-ning 307 baby (Qyzmettik ókilettigine qiyanat etu) boyynsha qylmystyq is qozghady. Keyin ýilerdi salghan qúrylys úiymdaryna qatysty QR QK-ning 245 babynyng 2 bólimimen («Auyr zardaptargha soqtyrghan sapasyz qúrylys») qylmystyq is qozghaldy.

Aldyn ala baghalau boyynsha, opyrylyp qúlaghan ýiding túrghyndaryna keltirilgen shyghyn 545,3 mln. tengeni,  sonyng ishinde joq bolghan pәterlerding baghasy - 328,8 million tengeni qúraydy. Qalanyng biylik ókilderi zardap shekken adamdardargha әrtýrli mәndi ýy úsynugha uәde berude.

Ýiding qúrylysymen ainalysqan «Servispromsnab» JShS-ning diyrektory Andrey Malyanovqa qatysty qarjy polisiyasy ýleskerlerdi aldau faktisi boyynsha qylmystyq isti tergeu ýstinde. Aldanghan ýleskerlerding aqshasyn jymqyryp, boy tasalap jýrgen kompaniya basshysyna izdeu salyndy.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502