II

Manas ózenining tau alqymyndaghy bir túsynan týsippiz. Sayaq terekter ósken kók jasan, shalghyndy keng say. Shóp kýrke, balaghan, itarqa, qos, qopyn kólge qonghan qasqaldaq pen qonyr ýirektey qaptapty. Tau sayynyng ejelgi mekendeushisi ekeni bayqalatyn kiyiz ýili eki-ýsh auyl da otyr. Qiya jolmen shúbap týse bergenimizde-aq aldymyzdan jamyraghan qozyday andaghaylap, balalar jýgirdi. Biz olardy qúshaqtap, iyiskelep jýrgenimizde ata-ana, agha-jengeleri de jetti. Shúrqyrasa kettik. «Zúlymnan aman-esen qútyldyndar ma» dep amandasady. Kórgenimizdi biz, bilgenderin olar sóilep shulasa kelip, shetki kiyiz ýiding janyna toqtap edik. Bizge qaray tús-tústan shelek-shelek airan-shalap úshty.

Bizding qaptardyng auzy da ashylyp, qazandargha ynghay súrpy etterin loqyldatyp jatyr. Qorjyndarymyz da qybyrlap-jybyrlap, jymiya ashyldy da, syrghyp-syrghyp shәilar shyqty. Olardy qol aralar men pyshaqtar qiqyldap-shiqylday «kýlisip» ashmónke-qúrtmónkelerge bólshektep jatqanda, Tóleughazy ghana óz denesi bólshektenip, keskilenip jatqanday tyrjyn-tyrjyng ete týsti. Qarsy ala kelgen әr ýiding adamyna bazarlyq ýshin bir-bir kózden shәy ýlestirilip edi. Tóleughazynyng óz yqtiyarynan syrt shyqqan eki shәii janyn jegidey jep jibergendey, qorjyndaryn qosyp jastanyp, sylq týsti.

- Ekeui eki ógiz edi ghoy, әttegene! -dep kýbirley shalqalap edi, oghan kósem shal kýbirledi:

II

Manas ózenining tau alqymyndaghy bir túsynan týsippiz. Sayaq terekter ósken kók jasan, shalghyndy keng say. Shóp kýrke, balaghan, itarqa, qos, qopyn kólge qonghan qasqaldaq pen qonyr ýirektey qaptapty. Tau sayynyng ejelgi mekendeushisi ekeni bayqalatyn kiyiz ýili eki-ýsh auyl da otyr. Qiya jolmen shúbap týse bergenimizde-aq aldymyzdan jamyraghan qozyday andaghaylap, balalar jýgirdi. Biz olardy qúshaqtap, iyiskelep jýrgenimizde ata-ana, agha-jengeleri de jetti. Shúrqyrasa kettik. «Zúlymnan aman-esen qútyldyndar ma» dep amandasady. Kórgenimizdi biz, bilgenderin olar sóilep shulasa kelip, shetki kiyiz ýiding janyna toqtap edik. Bizge qaray tús-tústan shelek-shelek airan-shalap úshty.

Bizding qaptardyng auzy da ashylyp, qazandargha ynghay súrpy etterin loqyldatyp jatyr. Qorjyndarymyz da qybyrlap-jybyrlap, jymiya ashyldy da, syrghyp-syrghyp shәilar shyqty. Olardy qol aralar men pyshaqtar qiqyldap-shiqylday «kýlisip» ashmónke-qúrtmónkelerge bólshektep jatqanda, Tóleughazy ghana óz denesi bólshektenip, keskilenip jatqanday tyrjyn-tyrjyng ete týsti. Qarsy ala kelgen әr ýiding adamyna bazarlyq ýshin bir-bir kózden shәy ýlestirilip edi. Tóleughazynyng óz yqtiyarynan syrt shyqqan eki shәii janyn jegidey jep jibergendey, qorjyndaryn qosyp jastanyp, sylq týsti.

- Ekeui eki ógiz edi ghoy, әttegene! -dep kýbirley shalqalap edi, oghan kósem shal kýbirledi:

«Mening janym jau tabanynda qaldy-au, Dәrigha» degen oy denemdi keskilegendey, jýregim syrqyrap ala jóneldi. Otyrghan jerimnen túryp, onasha jalghyz terekting týbine baryp, etpettey qúladym. Kózi jasauyrap, telmire qaraghanday boldy Núriyash, alaulap túrghan ottay lapyldaghan sezimmen elestedi. «Sen olay-búlay bolyp ketsen, mening de ólgenim ghoy» degeni estilgendey. Endi bir sәtte qiyla ótindi mine: «taudaghy sol ýige shygha túrayyqshy, mýmkin sonda aman qalarmyz...» - tistengen qandy kóz qara súrynyng oghy tiyip, qúlap týsti mine... kóz núrym óshe qaldy. Qan josa bolyp, súlyq jatyr... Men ony qúshaqtay baryp qúlaghan siyaqtymyn. Jer-kók qyp-qyzyl qan dәriyasyna ainalyp, tolqyp ala jónelgendey bolghanda, basymdy kóterip alyp, jan-jaghyma jaltaq-jaltaq qaray berippin. Manayym rasynda da qyp-qyzyl qan bolyp kórindi. Quattyng jaybaraqat sózi estildi. Kóz jasym aghyl-tegil, bir qolymen iyghymnan basyp otyr eken:

- Myltyq berer jerge endi jettik qoy, sabyr etshi! -degeninen ghana, «myltyq, myltyq» dep úranday kóterilgenimdi týsindim.....

Dalagha tóselgen kiyiz ýstinde, toydaghyday keng jayylghan dastarqannan auyl-ýy ýlkenderimen birge, sóilese otyryp tamaqtandyq. Olar últtyq armiya osy Manas ózenining tómengi boyynda ghana shep jayyp jatqanyn, búl jaq partizandar qorghauynda túrghanyn, qazirgi әreketteri, qaladaghy sary ayaqtargha «úiqy bermey, arsyldata beru» ekenin de әngimelep kýlisti. Aldynghy shep qolbasshylyq shtaby Shihanzyda eken. «Gomindang ketip, súlarmany ghana qalghan» Manas audanynyng jana ýkimetin de saylap qoyypty.

- Audan әkimi Qaliybek, saqshy bastyghy Jappar qazir Shihanzyda otyr, - dep týsindirdi orta jasty bir dembelshe qara, - orynbasar әkim bolyp saylanghan Júmajy deytin dýngen ghana osy jaghada, әneu qyrqanyng astynda ghana egindigining eng bergi shetindegi tamda otyr. Búl jaqtan ózenning batysyna ótetinder qazirgi әdetimizde sodan qaghaz alyp, ýlken әkim men saqshy bastyghyna barady. Al, sizder kóp adam bolghandyqtan, qaranór bolyp toptalmay-aq bәrinning jayyndy týsindire alatyn eki iә ýsh ókil ghana jibersender bolady...

Búl qoyshylardyng ishinde sayasy nazargha ilinetin jәne jәi-japsardy tolyq týsindire alatyn Quat ekeumiz ghana ekenbiz. Tamaqtan song kósem shal men ýsheu bolyp Júmajygha bardyq. Orynbasar әkimning túraghy Manastyng jelkesinde qalashyqtan jeti-segiz kilometrdey ghana alystyqtaghy bir ker kezenning daldasynda eken. IYisshil sary ayaqtardyng auzy-múrny bitelip, ayaqtary túsalghany sonshalyq, jau әkimining tauyqtary bel ýstinde bezektep, qorazdary qoqilana shaqyrysyp jýr. Qoy-eshkileri betkeyden «múndalap» túratyn jap-jazyq sary anyzgha óripti.

Jemisi jer býrkeytin bau-baqshaly, baraq terekti qala, «shash-saqal», «qúiryq-jaldan» múrsynday bolghan eken. Qurap qalghan qu dual, quys qoralary samaladay kórinip túr. - Yapyr-ay, kóshe boyy ýiilip jatatyn shabdar shaptol men qyzyl almadan airylyppyz-au! -dep týiildi Quat.

- Týnde ýnireyip, ýreylerin úshyra bergen song qyryp tastaghan ghoy sary apat! -dep men kýrsindim. - Ózderi de kórden basqa panadan júrday bolyp, tyr jalanash qalypty.

Bizdi bastaushy dembelshe qara «osy» dep kórsetken tap-taza aulagha týstik. Jaqtaulary kók syrly, shaghyn-shaghyn terezeleri bar alasa ýiding esiginen sәlem bere kirip edik, auyz ýidegi sәki ýstinde shәy iship otyrghan shaghyn shoqsha qara saqaldy, aq kóilek, qara zeletke, qara taqiya kiygen dýngen aldyndaghy alasa ýstelden sәlem ala týregeldi.

- Kelinizder, joghary shyghynyzdar! - deuinen-aq jayly samal eskendey, irkilissiz órlep shyghyp, dastarqangha otyrdyq. Aq súry, tym jyly jýzi dymdy saqalymen namazyn ýzbeytin kisi ekenin bayqatady. Qarma nany men sýtti shәiin aldymyzgha elpektete tartyp jýrgen omyrauly qonyrsha bәibishe de aina qatesiz ózimiz siyaqty beyuaz «qonyr andardan» ekenin beynelegen son, kelgen jayymyzdy jaybaraqat bayanday jóneldik. Anda-sanda qysqasha ghana anyqtau súraularyn qoyyp, iyzektey týsti әkim. Kelgenderding ynghay qazaq bolghandyghynan kýmәnsiz ekenin aiyrghanday, týregelip baryp, әielining túsyndaghy taushadan kók tysty Sovet dәpteri men qaryndash әkelip otyrdy.

- Al jazynyz, - dedi maghan úsynyp,  - men aityp otyrayyn!

- Óz qolynyzdan shyqsa... jaqsy bolar edi! -dep kýbirlegenimde, ol kýlimsirey iyzektedi:

- Men mór basamyn, shyraghym! Mórim basqa eshkimning qolymen basylmaydy, múny joldaghylardyng bәri tanidy... «Jol hat» dep tóbesine jazynyz!... «Tarbaghataylyq jiyrma bes qoyshy, eki oqushy Ýrimjiden ózdikterinen qashyp shyqqan. Bizge eshqanday kýdiksiz bolghandyqtan ýshbu jolhat berildi». Al, qayta oqynyzshy osynymdy!

Men jazghandarymdy anyqtap oqyp berdim.

- Bәrekeldi! Endi ayaghyna «Júmajy» dep jaza salsanyz boldy! -dedi.

- «Manas audanynyng orynbasar әkimi» dep jazayyn ba?

Ózin «әkim» dep jazdyrudan úyalatynday, tartyna kýlimsiredi ol:

- Qamsyz boluymyz ýshin kerek desenizder, jaza salynyz...

Mórin bar zeyinimen dәldep, bar kýshimen nygharlay basty....

- Óz әkimderimiz hat tanymasa da, osylay dәt tanityn adam bolghany qanday baqyt! - dep kósem shal quana mindi atyna. - Ýkimet aldynan kýlip shyqqanym osy-aq shyghar!...

Ertenine tanerteng sol dembelshe qara bizdi taghy da bastap, ózennen ótkize jóneldi. Qiyalap nedәuir órlep baryp, qyrdan astyq ta, kýnbatysqa qaray qiyrlap, qayta qúldadyq. Osy bókter taugha kelip tirelgen akoptar men bekinis ýileri kórindi. Solardyng tu syrtynan ótetin jalghyz ayaq jolgha týsip, birden tizile shúbadyq.

Ayyr etekti syrma qonyr qalpaqtaryn mandayynan jarylta kiygen sarghysh qonyr meshpet-symdy, Qúlja ýlgisindegi «Músabay búlghary» etikti eki jauynger jer ýiden shygha kelip, jolhat súrady. Bastap әkelgen dembelshe qara partizan jauap berip túrghanda, últtyq armiyanyng kiyim formasyna bar zeyinimdi sala qarap qalghan men ekinshi jaghymnan kelgen bireuin angharmay qalyppyn. Tizemnen bir shapalaq sart ete týsti. Jalt qaraghanymsha bolghan joq, at ýstinen júlyp aldy. Qúlap týsuden saqtanu ýshin belbeuine qarmanghan qolyma myqynyndaghy jan myltyghy ilindi. Ayqara qúshaqtaushynyng ofiyser ekenin sezgenimmen, betimdi alqymynan bosatqansha, kim ekenin aiyra almap edim. Ayaghym jerge tiyisimen men de qúshaqtay aldym:

- Ómirbek!

Kóz jasym yrshyp ketti. Bir sәtke ýnsiz qarasyp túryp qaldyq. Onyng qiyqsha kózi qyzaryp, talpaqsha múrny deldiyip ketipti, demin jii alyp túr.

- Jaraydy, kózing tipti ottana týsipti! -dedi Ómirbek. - Nayzaghay jarqyldatatyn bolghan eken!

- Gomindang qoyghan órt!

- Jýzing ózgeripti súry búlttay!

- Kókiregimde aqpan bar!

Quatpen de solay qúshaqtasyp amandasqan Ómirbek, kenirek sóilesudi keyinge qaldyrdy:

- Bas shtapqa baryp týsesinder ghoy, rúqsat súrap, arttarynnan baramyn. Oqyghan azamat tapshy, osy maydanda qalasyndar, birge bolayyq, bizding rotagha keludi talap etinder! «Gospodiyn»* kapitanym qazir-aq quyp jetedi senderdi!

- Kapitanyng kim? -dep súradym men.

- Beksapa! Byltyr kýzde qaytyp kelipti! Kәne, saparlastaryng tosyp qaldy, mininder atqa!

Biz jýre bergenimizde Ómirbek art jaghyna qayrylyp, әudem jerde túrghan bir jauyngerge búiyrdy:

- Praporshik Kәrimdi shaqyryp jiber!

Úzyn boyly taghy bir jyryq qalpaqty qara «jerden shygha» jýgirdi Ómirbekke qarap. Jaqyndap kelip, iri ýsh adym basty da, ayaghyn saq etkizip qosa ches berdi:

- Joldas paruchiyk, keldim, praporshik Kәrim!

Artta ketip bara jatqan Quat ekeumiz әskery tәrtipterine qyzyqsynyp, qayryla tyndadyq.

- Kapitangha dereu jetkiz! - dedi Ómirbek búiryqty ýnmen, - Ýrimjiden eki myqty sabaqtasy keldi, bas shtapqa ketip barady. Rotamyzgha tezdetip talap etpese, airylyp qalady!

Praporshik qayta ches bere saqyldady:

- Qúp joldas paruchiyk, kapitangha dereu jetip, eki sabaqtasy Ýrimjiden kelgenin mәlimdeuge sizding sәleminizdi aitugha!

Óz búiryghyn habarshy qysqasha qaytalap aityp bolghansha qarap túrghan komandir rúqsat etken beynemen ches qabyldady. Artyna kilt búrylyp alghan song ghana qol týsirgen praporshik jýgire jóneldi.

- Komandir búiryghyn yqshamdap qayta aityp emtihan beru qiyn eken, - dep jymidy Quat, - óte sergektikti de, sheshendikti de talap etedi ghoy!

- Tapsyrmany jansaq etpey, naqtap oryndaugha qoldanghan amaldary ghoy, dúrys tәrtip.... tegi Sovetten ónege alyp kelgen Ysqaqbekter ýiretken tәrtip shyghar...

Tóleughazy qatarlasa kelip, býiirimnen taghy da týrtip qalyp onashalady:

- Bighan shyraq, senderdi osy qandy maydangha alyp qalatyn siyaqty, kóne kórme, әke-sheshendi kóre almay ólersin!... Qalushy bolma!... Alasy-beresilering de bar ghoy!

- Búl mәselege aralaspanyz! Búl bir adamnyng ólu-ólmeu mәselesi emes, ýsh-tórt shәy qaryzyn óteu mәselesi de emes, azamattyq zor qaryz!

- Aytpaqtayyn... Olay bolghanda, әlgi mening shәiim jóninde aghalaryna hat jazyp bere salarsyn!

- Ony ózim barghanda óteymin. Eger oghan deyin tosa almaymyn deseniz audandyq ýkimetke hat jazyp beremin!

- Oibay, Bighan-au, Qúday-au, ýkimeting ne aityp kele jatqan, ýkimetke qashan qaryz berip edim men? Tórt shәy tóleuden qashyp, jas janyndy ólimge qiyp... Oqyghan azamatsyn, basyna nәsip emes qoy!

- Tórt shәy týgil, tórt myng shәidan qashpaymyn! - dep aiqaylap jiberippin.

- E, onda qyryq myng shәidan ghana qashady ekensing ghoy! - degen tanys ta saghynyshty ýn estildi artymnan, Quatpen at ýstinen qúshaqtasyp kele jatqan Beksapa eken. Jalt búrylyp, qol alysa týstim de, tartysa kettim:

- Poruchiyging abaysyzda attan júlyp alyp edi, «gospodiyn» kapitannyng әuselesin kóreyinshi!

- Maghan әsker bolugha jarar ma ekensin, men de synap kórmekpin, -dep ol kýshendi. Qyp-qyzyl kýrenge ainalyp, shegir kózi túzday bolghan Beksapa ýzengisine shirene tartyp, atymdy tәltirektetip әketip barady.

- Kapitannyng aty myqty eken, olay bolmaghanda! - dep Qajiyakbar mening atymnyng shylbyrynan tartty.

- Qalyndyghy ólip jýdetpegen bolsa, sonda da kórer edi! - dep Quat dәl qasymnan kýle kýbirlep qaldy. Kókiregimdegi «aqpan» sirestirgendey bir dýley qayrat bite qaldy maghan, Beksapanyng bileginen sol qolymen qosa ústap, ensere jóneldim. Eki at bir-birine jabysa qalghanda, «gospodindi» qúshaqtay alyp, al sýimeymisin. Onyng erni erkin jetpey, betimnen jalay beripti. Ayauly dosqa bolghan saghynysh pen ayanyshty jardyng kýiigi birge aghytylyp, kózimnen jas parlady.

«Núriyash ýshin bәrin de istey alamyn» demep pe edim bir kezde; «maydanda qalamyn, kegin alamyn» degen sert sonyng jalghasy bolghanday, bekemdelip kózimdi sýrttim. Beksapa da kózin sýrte salyp, amandasty...

- Shirkin bala kezdegi dostyq-ay! -dep atyn tebingen jol bastaushygha ilese ayandadyq.

- Maghan әsker bolugha jaraytyn siyaqtysyn, -dep Beksapa kýlimsirey qarady maghan, - qalasyndar ghoy?

- Áriyne, qalamyz. Al, ózing qaydan, qalay kelip qaldyn?!

- Almatydan qayttym. Men siyaqty qashyp barghandar kóp eken. Tughan jerdegi tónkeristik soghysty estigen song qaytudy talap ettik. Ásirese, Sovet-german soghysyna qatynasqan aghaylar shydap túra almady; soghys tehnikasyna jetilgen ghoy...

- Ózing soghysyp kórding be?

- Sovetke men qashyp ótkende, soghys Germaniyanyng óz jerine qashyp ótken. Qatynasa almadyq. Sonda da eki-ýsh ay әskery mektepte boldyq. Búl jaqty sol mektepte oqyp jatyp, talap ettim. Soghysty qaytyp kelip, ózimizding Jyng men Shihuda kórdim. Ásirese Shihudaghy tórt sótkelik soghysta kóp adam qyryldy. Itting balalary Shihu manyn neshe qabat qúrysh bekiniske ainaldyryp qoyypty. Sonda da aldymen kýnshyghys jaghynan kirip, talqandap óttik. Jauyngerlerimiz soghys ónerin jetik iygermegen sypyra malshy, eginshiler bolghanymen, ashu-kekke әbden bókken eken. Onyng ýstine qúralymyz da jaman emes, tanky men aeroplannan basqasy barshylyq boldy. Qandy kekpen uyttana qúraldanghan halyq Shihu alynghan song osy Manas boyyna bir-aq kelip toqtady. Jetkenshe sary ayaqtardy jappay qyrghyndady. Shyndyghynda qolbasshylyqqa baghynbay qyrdy. Naghyz anarhiyalyq qyrghyn... Jә, ony jәne әngimelermiz... Sen Ádilbek deytin kisini tanimysyn?

- Qay Ádilbek?!

- Tegi Shәueshektik eken, polkovniyk, Sovetten keldi....

- Tanimyn, tanimyn... bastauysh mekteptegi kezimizde Mәken «qytaygha satylghan әpeken» dep qorlaytyn Dәmesh Ádilbek deytin jigitpen túrmystanyp, Ádilbek Shyng Shysay týrmesinen qashqanda sonymen birge ketken. Sol Ádilbek bolghany ghoy... Ol qayda?!

- Qazir kóresin, osyndaghy qolbasshylyq shtapta. Shekaradan bizdi sol bastap ótken. Seni kezdesken sayyn súraydy menen. Búryn kapitan edi. Jyng soghysynan mayor, Shihu soghysynan polkovnik bolyp shyqty. Jezdeng - qyran!... Endigi әngimeni keyinge qaldyralyq. Osy jerden búrylamyn!

- Qayda?

- Ózimizding polk shtabyna. Bas shtaptaghy qorghasyndy saqalar bizding saqa barmasa, seni mendey «gospodiyn» Shýkimaygha bere qoymaydy. Saqam myqty, sony qayrap salghaly keldim....

Beksapa kýnbatysqa qaray shoqyraqtata jóneldi de, biz sol jalghyz ayaq jolmen Batys-teristikke qiyrlay berdik. Egindik shetindegi seldir terekti tam ýilerding túsyna kelgenimizde aldymyzdan aiyr qalpaqty eki jauynger jәne bógedi. Jol hatymyzdy kórisimen «eki oqushyny» tergey jóneldi bireui. Bizding múghalimdik mektep bitirgenimizdi estisimen qasyndaghy joldasyna ym qaghyp edi, ol tamgha qaray jýgirdi. Jol hat tekserushi sózge ainaldyryp túrghanda qayta shyghyp, artyndaghy terezeni núsqay shaqyrdy bizdi:

- Eki oqushy múnda kelsin, polkovnik sóilespek!

- Eki ýstel qarama-qarsy qoyylghan auyz bólmeden bir úighyr, bir qazaq ofiyser kýlimdey týregelip, qol alysty. Mening eki «gospodiynim» siyaqty búlardyng da dәreje belgisi joq, әiteuir ofiyser ekenin ong janbastarynan ghana tanyghandaymyz. Polkovniygi osylardyng biri shyghar degen týisikting әmiri boyynsha izetpen sirese túryp, sәlemdesip edik. Qyrma saqaldy úighyr ofiyser: «marhamat» dep týp ýy esigine alaqan jaya núsqady. Polkovnikke arnaghan bar itaghatymyzdy qayta jiyp ala kirip edik, onday salauatqa tola qoyarlyqtay bir myqty taghy da kórinbedi, kiyiz ýstine jayylghan alashada maldasyn qúrghan, basyna qyzyl shashaghy bar aq kiyiz qalpaq kiygen kóse qara qazaq otyr. Jelbegey jamylghan jaghasyz úzyn qara shekpeninen de soghysqa pәlendey iykemdilik kórinbeydi. Eger osy otyrysy qazaqy ýide kórinse, qúdasyna kelgen qyzay bolar edi. Quattyng jolymen men de sәlem bere iyilip kelip, qos qol úsyndym da, ornynan qozghalmay Quatqa sozghan synar qolyn men de aldym.

- Sәlemet qayttyndar ma, balalar? ... Kel, kel, otyryndar! - degendegi ýni men shyrayynyng óktemdiginen «qúdalasa kelgen qyzay» emes, soghysa kelgen qyzay ekenin bayqap, núsqaghan qataryna maldas qúrdyq. Aldyndaghy tórt búryshty alasa ýstelge eki shyntaghyn tiregende kóringen sary sarjy meshpetinen polkovniygimiz osy kisi ekenin tanyp edik, týregep túrghan qazaq adutanty tanystyrghanda «polkovnik Qazybek agha» ekenin úqtyq.

Ol aty-jónimizdi, jay-japsarymyzdy polkovnikshe emes, qazaqshasynan qazbalap súray kele, ózderining batalion-rotalarynda sauatty qyzmetkerding kemistigin aitty. Osy polkta qalugha ýgittey jóneldi bizdi. Biz Beksapagha bergen uaghdamyz ýshin jaltardyq:

- Aghay, biz ýy ishimizding amandyghyn kórip qaytpay, búl jerde qalmaqshy emespiz.

- Bas shtapqa baryp, maydangha zәru bolsaq ta rúqsat alyp, әke-sheshemizdi kórip qaytpaqpyz. Sonan song sizding qolynyzgha keludi-aq talap etelik!

- Qularym-ay, e, -dep jymidy polkovniyk, - «qiyn soghys bitken song keleyik» degen qiyaldaryng ghoy?... Joq, shyraqtarym, qandy soghysqa kiremiz dep, endi qoryqpay-aq qoyyndar. Jogharghy qolbasshylyq bizdi osy Manas ózeninen ótkize qoymas!

Mening jýregim zu ete týsti.

- Ne ýshin?! -dep tiksine qaradym.

- Gomindanmen tynyshtyq bitim jasaspaq kórinedi... Bizding erkimizge jiberse, Shihudan quyp kelgen ekpinimizben Manastaghy sary ayaqtardyng toz-tozalanyn shygharyp, әldeqashan Ýrimjini bassalar edik. Gomindanmen soghysugha bizding jauyngerler әbden syr minez bolyp alghan. Qualaudyng әdisine әbden qanyq. Jәne Manastyng qorghanys-bekinisi Shihudikinen әldeqayda tómen. Múnyng alynuy arqyly Ýrimjining jýregi jarylar edi. Bilip otyrghanymyzben mysymyz solay qúryp otyr!

- Sonda, jenilgeni әbden kórinip bolghan jauymyzdy jendirmeu ýshin bitim jasaspaq pa?!... Ýrimjige kirmey, osy jerde túryp bitimge kelsek, jaudyng tepe-tendigine, tipti óktemirek túruyna kóngendigimiz bolmay ma?

- Bauyrym, senderding týtinderindi býkildey teris kórip, qorqatyndyqqa balap otyrghan siyaqtymyn-au!... Bizding jauyngerler de osy pighylda. Ár kýni joryq talabyn kóterip, mazamyzdy alyp jatyr. Qaytsyn, ishterine simaydy, «jau alqymynan qyspay, aqiqatqa kelmeydi» desedi, bitim-sitimine qaramaq emes!

- Sizderding búl jatularynyz jau jerindegi tónkeristik úiymdarymyzdyng talqandaluyna soghyp otyr. Biz qanymyzgha әbden qarayyp kelip otyrmyz! -dep qalghanymyzda kózimnen jas yrshyp, tisim shaqyrlap ketti. - Barlyq kórgenimizdi maydan shtabyna mәlimdegenshe asyghyp kelemiz. Búl kýidegi bitim-bitim emes, jenilis! Búghan kónu - jaudyng ishki jaghyndaghy ruhany kýireudi kórip otyrghan sizder ýshin zor qylmys! Maydan qolbasshylyghyna dәl osyny dәleldemekpiz. Shabuylgha shyqpaytyn bolsa, múnday bekershi armiyagha kirip nemiz bar bizdin, soghysatyn bolsa ghana qaytyp kelemiz. Soghysta qanday qiyn oryngha qoysa da biz dayyn!

- Dúrys, bauyrym, dúp-dúrys! Bas qolbasshylyq shtapqa da osy pikirlerindi tolyq bayandap, jazba mәlimet berindershi, neghúrlym aiqyn dәleldense, soghúrlym jaqsy! Biz de aityp jatyrmyz, әli aitamyz! Eger qalatyn bolsandar, ekeuinmen tolyq shyghysa alatyn siyaqtymyn, osylay bolu kerek! -dep polkovnik adutantyna qarady. - Búl eki azamattan kóz jazyp qalmaghaysyn! Maydan shtabynda qanday jónge kelerin súrastyryp, maghan aldyn ala mәlimdep túr!

- Qúp, joldas polkovniyk, aldyn ala súrastyryp, sizge mәlimdep túrugha! -dep adutant saq ete týsti. «Uaqytsha» qosh aityp, biz shyqtyq ta, maldasyn qúrghan kýii «qúda qyzay» qaldy....

Qara aghashty, terekti Shihanzy qorjasynyng kýnshyghys jaghynan aldymen týksiyip tórt qúlaq, ýsh mýiizdi biyik budda búthanasy kórinushi edi, irgesimen qoparylyp, kýirep týsipti. Kýn enkeyip bara jatqanda sonyng qasynan ótip, pomeshik jangýdeyding qaqpasy aldyna toqtap edik, aldymen ketken jol bastaushy partizanymyzdan habar tapqan siyaqty, bosaghadaghy ýiden aiyr qalpaqty jauyngerding biri shyghyp, «eki oqushy osynda, әkimning ýiine» qonatynyn aitty.

- Attary sizderding attyng qasynda bolady, jetektey jýrinizder! -dep ózi qoyshylardyng aldyna týsti de, bizge kiretin ýidi núsqay ketti. - Anau tórdegi... tórdegi esikke kirinizder!...

Keng sәkining qazandyq jaghynda synar maldaspen otyrghan kiymeshek-shylauyshty aq bәibishe bizding sәlemimizge ernin ghana jybyrlatty da, tórdi núsqady. Sәkidegi mol qara tekemetting shetine iline otyrdyq. Tór tóbesine jayylghan shaghyn kilem men tórt qabat kórpege, irge jaghynda jatqan kýmisti kisege qaraghanda, sol kiseden ýrikkendeymiz, kisisiz tórde kise jata ma?

Ayaqty sәkiden salbyratyp, yrshyp túrugha әskerdey dayyn otyrghanymyzda, jazdyq jenil qara shapan jamylghan, qyzyl jibek tisti qara eltiri tymaq kiygen kisi naraulay kelip kirdi. Biz de naraulau týregelip, sәlem berdik. Sәlemdi irkilmey qabyldasa da, qolyndaghy jez qúmandy bosaghagha asyqpay qoyyp, bәibishe jaqqa mamyrlady. Auyr bәibishe jenilirek týregelip, kisining tórge shyghuyna jol berdi de, adalbaqanda iluli túrghan kesteli jaynamazyn alyp ústatty. Ony kisining ózi asyqpay, tәptishtep qana jayyp, takbir* týsirgende, ýnin ekinshi ret estidik. Bet úshy qyp-qyzyl, eluler shamasyndaghy jas shyrayly kisi eken. Shaghyn ghana qara saqal-múrty aq jýzine qúp jarasypty. Ataqty Qaliybek osy kisi ekenin aiyrsaq ta, minezin aiyra almay kenerlep otyrmyz. «Salmaqty ma, sasyq pang ba» degendeymiz.

Ýshinshi lebizi jaynamazyn jiyp, kórpesine jaylanyp otyrghan song ghana shyqty, saghyz-salqyn ghana estildi:

- Balalar, berirek, tórlete otyryndar! Qane qaydan, qalay kelip qaldyndar?

Tәkapparlyghy bayqalyp túratyn múnday siber kisige mening de siberligim ústay qalyp, jauapty Quat qayyrdy. Úzaghynan sóilep týsindirdi. Tómen qaraghan kýii ýnsiz tyndaghan әkim ýnsiz týregeldi de, jaynamazyn endi aqsham namazyna jaydy, jaynamaz jayylysymen biz taghy da ýrikkendey sәkige kenereley qaldyq. («Qarap otyrghan» Qúday men oghan qúldyq úryp, bas qoyghan pendesi arasyna kólenke týsiruden ýlken qylmys bar ma?)

Syr minez bәibishesi de sózimizdi әkimning ózinshe ýnsiz tyndap, jaynamaz jayylghanda ornynan túrdy da, sham jaqty. Oshaqqa ot tútatyp, pylitasyna shәugim qoyghanda da sybdyryn estimedik. Qúlazy bastaghan siyaqtymyz.

«Osy erli-zayyptylar bir-birine qarap kýlip kórdi me eken?! -degen tandanys bitti maghan. - Áy, ymmen ghana baylanysar-au... әkimning ózi mandayynan núqyp qalmasa ashu kórsetpes te, qoltyghynan qytyqtamasa jymimas. Tym dindar kisi eken, namaz oqysynyng baptylyghyn qarashy, oq jausa da eleng ete qoymas, batyrlyq aty osy qasiyetinen-aq shyqqan-au!... Tónkeristik ýkimetke «Shyghys Týrkistan» atyn qoyyp, din úranyn kótergen ordaly myqtylardyng biri osy kisi bolar-aq... IYә, tónkeriske múnysynyng paydasy da tiymey qalghan joq!»

Búl kisining sóz qúlpyn ashu ýshin «tónkeriske tiygizgen ziyany» jaghynan týrtpektep kórgim keldi. Boyyna toghytpay otyrghan jayy bolsa, ony sheshu ýshin de sol ep siyaqty. Ornyna qayta otyrghan song taghy da ýnsiz qalyp edi. Quattyng әlgi jauabyn tolyqtau retinde sóiledim. Ýrimjide astyrtyn tónkeristik úiymnyng qúryluy men onyng keneni jayynda qysqasha bayandap kelip, «syrtqy jaghymyzdan kómek kýsh kelmey qalghandyqtan» janyshtalghanyn aityp, bir kidirip edim.

- Qalay, әshkerelenip qaldy ma? -dep súrady.

- IYә, sizding basshylyghynyzdaghy partizandar 4-shi aidyng 17-shi kýni keshte jetip, Ýrimjini qorshamaq bolghan eken. Dәl sol kýni ishten kóteriluge say bolu ýshin úiymdasu qyzmetin óte jedeldetip, jalpylastyryp jiberippiz. Sizder barmay qalghan son, tórt-bes kýnnen keyin-aq shpiondar jaghynan әshkerelenip, qolgha alyna bastadyq. Kenje, Repqat deytin әskery basshylarymyz qashyp kele jatyp ústalyp, keskilenip óltirildi de, qalghanymyz jappay týrmelendik. «Temir qasqyrgha» jem boldyq. Talay bozdaq erlerding qol-ayaghy shaghyldy, temir qarmaqtan qúlaq, erinderi jyrylyp, iyekterinen asyldy... Sodan ekinshi ret qashqan osy ekeumiz ghana aldynyzgha aman jetip otyrmyz... Gomindang halyqty aldau ýshin uaqytsha qoya bergen qylmystylaryn qayta jiyp jatqanda qashtyq.

- Oy bayqús balalar-ay, e! -dep qalghan әkim, art jaghyna qayryla qarady da, bәibishesi tór ýige úmtylyp baryp, eki jastyq әkelip tastasymen qisaya ketti. Az ýnsizdikten son, «aqtalayyn ba, aqtalmay-aq qoyayyn ba» degendey tym kerenau syzdyqtatty sózin. - Kәnәni maghan taghasyndar-aq, men kimge tagharmyn!... «Ýrimjige ótesing be» dedi, «óteyin» dep dayynladdym. «Ótpeytin boldyn» dedi. Ótpeytin boldym... Arjaghynan Ospan batyr, ber jaghynan biz kirsek... Gomindannyng jayy belgili edi ghoy!... Sonda Ýrimjige kirmek bolghan qolymyzdyng bir bóligi qazir de ózenning arghy jaghasynda, Manastyng jelkesinde jatyr. Týnde kelip týrtip, shәuildetip oinaydy da, kýndiz tauda bolady.

Múnan song әkim sózdi de, sóiletudi de qoyghanday taghy da ýnsiz jatyp qalyp edi. Kelte qara qúrym palshopka kiyip, furajka qalpaghyn shekesine sәndep qondyrghan iyqty súry jigit esik ashty:

- Rúqsat pa, әkim?! -dep qalghan ýni jyly estildi. Jaryq lampadan iyek tisining biri kem ekeni de bayqalghan song tany qoydyq. Ákim sol jatqan boyy qabylday saldy:

- Kel, Jappar, kel!... Myna balalardyng sózin tyndashy!

Dembelshe partizannan estigen saqshy bastyghy Quat ekeumizge tanys Jappar bolyp shyqty: byltyrghy jazdyq demalysqa qaytu jolymyzda Manastan Kýitinge deyin bizding arbagha otyryp, eki sótke ishinde-aq tuystay bolyp alghan anqyldaq «Jappar agha» eken. Jangýdeyler men saqshylardy sypyra yanattau arqyly tanysqanbyz da, «qara kesek» әnin úzaq-úzaq qosylyp shyrqau arqyly tuystasqanbyz. Onda Manasta mal dәrigeri edi, endi saqshy mekemesining bastyghy bolypty. Qolymyzdan silkilep, arsalaqtay amandasty...

Dastarqan jayylghanda әkim de bas kóterip, shәidi birge ishkenimen til qatpady. «Myna balalardyng sózin tyndashy» degen sózi ótinish siyaqty. Endi keninen aqtara sóilegen bizdi ózi de qayta tyndap, «estiding be» degendey Jappargha kóz qiyghymen salqyn ghana qarap qoyady, joryqtyng bógelip túruy jaghynan qolbasshylyqqa tereng ókpesi de bar siyaqty. Minezinde zor salmaq ta, saqtyq ta, tәkapparlyq ta, oi-pikir jaghynan ymyragha kelmeytin narazylyq ta, qayghy da bar ekenin, bәri jiylyp, salqyn túiyqtyqtyng kesek túlghasyna ainaldyryp qoyghanyn keyingi kýni de ashylmay, sol kýii qaluynan týsindik.

Dәriger kezindegi bar oiy ashyq-jaryq, erkónil, ór minezdi Jappar da búrynghy qalpymen kórine qoymady, biz keshirgen oqighalardy bayyrghy jýregimen qabyldamaghanday, dattap ta, qúptap ta aldygha shyqpay qaldy. Sayaq әreket izdeytin saqshy stiyli osylay qalyptasar-aq, sóitse de әkim minezine baghu, andysu barday...

Men odan Aqylbaydyng qayda ekenin súradym.

- Partizan úiymdastyru qyzmetinde onymen az uaqyt birge boldym. Shihu soghysynda mindet bólinip, soghysqa qatynasatyn bólimmen bes qorja jaqtan Shihugha Kýitinnen qiyrlap ketip edi. Sodan qaytyp kórispedik, -dep kýrsinip qana qoydy. Men tiksinip qaldym. «Esil Kýlәsh, abzal basyna taghy qanday kýn tuar eken» degen kýdik ýiy qaldy kónilime...

Bizdi qolbasshylyq shtapqa ertenine tanerteng shaqyrdy. Shaqyra kelgen aiyr qalpaqty úighyr jauynger qorjanyng batys-ontýstik shetine salynghan jana ghimaratqa - janasha úzyn koridorly, enseli ýiding esigine әkelip toqtatty. Aldymen ózi kirip mәlimdeuge bettep edi, bizge jymiya qarap alghan kýzetshi jauyngerlerding biri:

- Ózderi shaqyryp, kýtip otyrghan song kire bermey me! - dep dabystady.

- Yntizam! - dep tastap jýre berdi bastaushymyz.

- Gomindang saqshysyndaghy әdetin әli tastamapty búl! - dep kýzette túrghan úighyr jauyngerding biri bizge qarap kýldi. - Búryn gomindangha әsker bolghan...

«Sayasy bólimnin» esigi ashyldy da, sonda baryp kirdik. Úzyn múryn, úzyn jaqty, ýnireygen qyzghysh qonyr ofiyser týregele qol alysyp, esik jaqtaghy oryndyqty núsqady. Qalyng qasy alghashynda týksiyinki etip kórsetken aq súry úighyr jigit kýlimsirey amandasyp, aty-jónimizdi súrap jazdy. Ýrimjige qaydan kelip, qayda oqyghanymyzdan bastap súraugha kiriskende ghana ýnireygen úzynnyng ózbek ekenin tanyp edik. Keyin Ýrimjidegi jaghdaydy súraghan súrasynan, ol qalany tolyq biletinin týsindik, «әskery mektepten kimderdi tanisyn» degen súrauy ghana bizdi anyqtau jolyndaghy sәtti súrau bolyp shyqty. Tergeuin qysqartu ýshin, men әskery at dәrigeri Repqatty tolyq biletinimdi aittym.

- Onymen qanday baylanysyng boldy?

Repqattyng Álmen arqyly úiym qyzmetinde menimen tóte istes bolghanyn qysqasha aiqyndap aityp, shpiondy atqan kezinde, syrtynan baspalap qarap túrghanyma deyin әngimelep edim, ýnireygenim kýlimdey bastady.

- Áskery mektepten tanitynyng bar ma? - dep súrady sonda da.

Boghdagha birge qashqan Aqay-Maqaydy aityp edim, oghan mise bolmaghanday anyrayyp qarady. Sol mektepti jaqynda bitirgen Qasym Ázez deytin kóne sabaqtasty, onyng qazir týrmede ekenin aityp edim, taghy da tanymaytyn ray kórsetti. Tergeushimning úzyn kenirdegine qaradym. Dәl soghan tola týsetin taghy bir dobalday kuә kerek ekeni bayqalyp-aq otyrdy.

- Álmen bar ma? -dep súraq qoydym.

- Bar, qazir Altayda, general mayor Dәlelqannyng qarauynda.

- Qyraghylyghy barshylyq edi, bizding jayymyzdy sodan súraghaysyz! -dep oryndyq arqalyghyna shalqalay týstim. - Byltyr kýzde Qúljadan jasyryn baryp, meni úiymdastyru qyzmetine tartqan sol kisi bolatyn.

- Kenjeni tanisyz ba?

- Syrtynan estigenmin, kórmedim. Bastyghymyzdyng biri bolatyn. Bizding úiymnyng tәrtibinde ózimen tóte baylanysty eki mýsheni ghana tanidy.

- Zәnjyrsyman tәshklat,* - dep aiqyndady úighyr ofiyser.

- Kenjeni de, Repqatty da tergeu ýstinde keskilep óltirgenin estidik, - dep Quat qosty.

Telefon shyryldady. Úzyn ózbek tyndaghyshty ústay alyp, «keldi... ótetindey... maqúl!» degen ýsh ýzik jauap qayyryp qoya qoydy.

- Qazir әskery qyzmetshimiz jetispey jatyr. Maydanda qalugha razysyndar ma? - dep súrady sonan son. - Qyzmetti qauip-qatersiz, jaqsy jerden beremiz!

- Qauipsiz qyzmet óz ýiimizding manynan da tabylar. Bizge qazir soghys kerek, - dedim men, - sheshushi soghys bastalsa ghana qalmaqpyz. Tez uaqyt ishinde shabuylgha ótuge uaghda bersenizder bolghany, sapqa túra qalamyz!

Eki sayasatshy bir-birine jymiya qarasty.

- Oghan kelisip qalarmyz! -dedi úzyny maghan qarap basyn iyzep-iyzep jiberip, eki bólek keste úsyndy. - Myna anketany erteng saghat ongha deyin toltyryp berinizder, qalghanyn sonan song tyndaymyz. Qazir sizdermen әskery bólim sóilespek.

- Polkovnik Ádilbek joldas qayda túrady?

- Sol bólimde.

- Eki esikten ótip... ýshinshi esik! -dep aq súrysy bastay jóneldi.

Formaly sarghysh qonyr kiyim, qúrym etik qona jarasqan, tip-tik myghym deneli qara tory ofiyser keng ýstel aldynda, jalanbas týregep túr eken. Tabaldyryqtan attay qaraghanymda búryn men kórgen Ádilbekke úqsamay, tym sústy kórindi. Samayy qylandap agharghan qysqa qara shashy qayqaya súlap, qarsy jatyr. Ýninen ghana úqsattym. Amandyqty qazbalap súray úmtylyp, qol alysty.

- Kelinder, bauyrlar, aman-esen qayttyndar ma?... Densaulyq qalay? Kel, kel, otyryndar, otyryndar!

Tórden esikke deyin irgelete qatar qoyylghan oryndyqtargha ózi de bizben birge kelip otyrdy. Eseley amandastyq.

- Qaytyp kelgeninizdi keshe Beksapadan estidik. Bizding әpeke qayda, aman ba, keldi me? -dep súradym.

- Aman, densaulyghy jaqsy, qazir Lepside, dәriger. Saghan airyqsha sәlem aitqan. Eki jiyening bar, birin Almatygha alghash barghanda kórdik te, birin men osy jaqqa jýrerde ghana kórdik. Ýsh jarym jyl soghysta bolyp qaytqanmyn... Keshe keshke jaqyn aldynghy shepti aralap, tómen ketip edim. Sening kelgenindi tanerteng qaytyp kelisimmen Beksapanyng telefonynan estidim. Tosyn kórsem tanymaydy ekenmin. Al ózing jýdeusing ghoy, densaulyq jayy qalay?

- Densaulyghym jaqsy. Qúral ústap soghysu ýshin jarap-ysylyp kelgenim ghoy.

- Juyqta Bәikennen hat alghanmyn. Ýy ishing týgel aman eken. Ákeng maghan sen turaly qúlaq týre jýrudi kóp tapsyrghanyn jazypty. «Beri ótse-aq kidirtpey qaytaryp, aman kórsetsin» depti. Al ózdering myna sayasy bólimmen qalay kelisip shyqtyndar?

- Soghys bolsa, qalamyz dedik.

- Tez arada joryqqa ótesizder me, aghay, sonyng shyndyghyn aitsanyz? - dep Quat jymiya ótindi.

- Ótemiz-ótpeymiz dep eshkim ýkim shyghara almay jatyr ghoy qazir. Tómengi jaqtyng talaby kýshti bolsa da, kidirip túrghan jogharghy jaq. Qazirshe ýilerine kórine túrsandar, soghys bola qalsa, qaytyp kelmeysinder me? Semiya jaghdaylaryndy aityp, rúqsat әpereyin.

- Tym bolmaghanda, bir soghyspay kónilimiz kónshir emes, - dedim men, - tógilgen taza qandar, ýzilgen asyl jandar, kórgen ashty azap... zildey auyr kek bar kókiregimizde, tynysymyzdan buyp, ishimizden mújyp barady, emi soghys qana... ne bolsa da qalyp kóreyik aghay! Ýrimjidegi dostarmen de, qandes qaspen de kelisim-kesimimiz osy maydan edi!

Qanshalyq bekem bekip sóilesem de, kózimnen qos tamshy yrshyp ketti. Toqtata qoydym sózimdi. Maghan bayyptay qarap otyrghan polkovnik basyn salmaqpen iydi:

- Bolady, onda, nesi bar... eger soghys osy jerde toqtap qalsa, men de qaytamyn ghoy, birge qaytarmyz, qalsandar qal... solay, shyn azamatqa múndayda osy minez bitedi! Tyndarlyq iri kýilering de bar boldy!...

«IYә, ol kýy -qan tenizinde jýzdirerlik soghys kýii» dedim ishimnen.

Ádiletti tergeushim, fashizm - soghysqúmarlyq degen sóz ghoy. Mening qan maydangha «soghys», «soghys», «soghys» dep qangha jerik bop úrandap kirgenimdi kórdiniz!... Memleket kóleminen menen zor qanqúmar, mening ózimnen búdan zor qylmys izdep әurelenuding qajeti joq shyghar! Áy, biraq, siz qylmysqúmarsyz ghoy, qúmargha toyym bar ma!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Gospodin (oryssha) - taqsyr, myrza.

* Takbir - namazdyng paryz bólimin bastardaghy qysqasha azan.

* Shynjyr tәrizdes úiym.