Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2508 0 pikir 16 Mamyr, 2012 saghat 08:40

«JANAÓZEN ISI»: «PROKURORLAR SÚRAGhAN MERZIMDERGE TANQALAMYZ! ÁDIL ShEShIMGE ÝMIT ARTAMYZ»

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining býgin týsirgen habary boyynsha, Aqtauda ótip jatqan sot prosesining 14-shi jәne 15-shi mamyr kýnderi ótken 31-shi jәne 32-shi sot otyrystarynda jaryssózge qorghanys tarabynyng ókilderi - sottalushylar men advokattar qatysqan, taraptar qysqa pikir almasyp, sottalushylar songhy sóz aitqan jәne sot 10-15 kýnge ýzilis jariyalaghan.

31-ShI OTYRYS

Sudiya aldymen sottalushylargha sóz bergen. Olardyng arasynan Saqtaghanov, Tóletaeva, Ótkelov, Dosmaghambetov, Jýsipbaev, Asqarúly, Júmaghaliyev, Qosbarmaqov, Nepes, Múrynbaev, Erghazev, Isaqov, Besmaghambetov, Ádilov, Áminov, Shamov, Amanjolov, Múnaytpashev, Áspentaev kinәny moyyndamaghan, ózderi ýshin jaryssózge qatysu qúqyghyn advokattargha bergen.

Áspentaev: Bir ótinishim bar - mening agham qaytys boldy, erteng jerleui, maghan ýige baryp, ony songhy sapargha shygharyp salugha rúqsat etiniz.

Sudiya: Jaqsy, talqylaymyz, otyrynyz.

Jaryssózde sóilegen sottalushylardyng sózderi.

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining býgin týsirgen habary boyynsha, Aqtauda ótip jatqan sot prosesining 14-shi jәne 15-shi mamyr kýnderi ótken 31-shi jәne 32-shi sot otyrystarynda jaryssózge qorghanys tarabynyng ókilderi - sottalushylar men advokattar qatysqan, taraptar qysqa pikir almasyp, sottalushylar songhy sóz aitqan jәne sot 10-15 kýnge ýzilis jariyalaghan.

31-ShI OTYRYS

Sudiya aldymen sottalushylargha sóz bergen. Olardyng arasynan Saqtaghanov, Tóletaeva, Ótkelov, Dosmaghambetov, Jýsipbaev, Asqarúly, Júmaghaliyev, Qosbarmaqov, Nepes, Múrynbaev, Erghazev, Isaqov, Besmaghambetov, Ádilov, Áminov, Shamov, Amanjolov, Múnaytpashev, Áspentaev kinәny moyyndamaghan, ózderi ýshin jaryssózge qatysu qúqyghyn advokattargha bergen.

Áspentaev: Bir ótinishim bar - mening agham qaytys boldy, erteng jerleui, maghan ýige baryp, ony songhy sapargha shygharyp salugha rúqsat etiniz.

Sudiya: Jaqsy, talqylaymyz, otyrynyz.

Jaryssózde sóilegen sottalushylardyng sózderi.

Jarylghasynov: Men Janaózende bolghan oqighalardyng halyq qasireti ekendigine senimdimin. Qarapayym adamdardyng ol tәrtipsizdikterdi úiymdastyrugha qatysy joq. Iya, men alanda boldym, búl ras, moyyndaymyn - men avtobustyng әinegin syndyrdym. Biraq prokurorlar óz sózinde mening jappay tәrtipsizdikterge qatysty da kinәmdi ishinara moyyndaytyndyghymdy aityp, mening Qaliyevpen bettesuime silteme jasady. Búl jalghan. Eshqanday lankestik aksiyalar josparlau, úiymdastyru bizding oiymyzda da bolghan joq. Mýmkin, olardyn, memlekettik aiyptaushylardyn, júmysy sonday shyghar, biraq salmaqty kózqaras qajet dep esepteymin. Jәne meni maskýnem ataghanyna da qarsymyn, búl ótirik. Mening kәri anam, otbasym, balalarym bar. Men solardyng asyraushysymyn. Bizge barlyq bәleni ýiip-tógudi dúrys emes dep esepteymin.

Qaliyev: Qúrmetti sudiya, qúrmetti prosess taraptary, sizderge mening jappay tәrtipsizdikterdi úiymdastyrushy boluym mýmkin emes ekendigin aitqym keledi. Men siyaqtylargha onday nәrselerdi tapsyrmaydy. Jeti ay ereuil ishinde mening ruhym týsip, ózimdi joghalttym, ishe bastadym. Mening joldastarym múny kórdi. Bizge taghylghan kinәlar bizde joq. Biz onday eshtene josparlaghan joqpyz. Men óz jigitterimizden olargha jala japqanym ýshin taghy da keshirim súraghym keledi. Men psihologiyalyq túrghyda әlsizbin, qysymgha shydamadym.

Ermúqanov: 2011 jyldyng 16-jeltoqsanynda jasalghan qylmystargha mening eshqanday qatysym joq. 16-sy kýni men ýide boldym, prokurorlardyng maghan ne ýshin 7 jyl qamau súraghanyn týsinbeymin. Sotta laqap attarmen sóilegen kuәlardyng kórsetulerimen kelispeymin. Olar jalghan aitty, sondyqtan olardyng kórsetulerin zansyz dep moyyndaudy ótinemin. Mening jasy úlghayghan anam, otbasym, balalarym bar. Áyelimning qazir ayaghy auyr. Sizder әdil sheshim shygharady dep ýmittenemin.

Dýisenbaev Parahat: Men ózimdi qylmysker dep eseptemeymin. Laqap atty kuәlardyng jalghan aitqandyghyna senimdimin. Iya, men jeti ay boyy ereuilde túrdym, 16-synda da alanda boldym. Biraq men eshkimdi úrghan, tepken joqpyn. Ózimdi kinәlimin dep eseptemeymin. Mening otbasym bar. Ákem o dýniyede, dәmi tausylghan shyghar, men әke ornyna qaldym, jalghyz úlmyn ghoy, qalghandarynyng bәri qyzdar. Biraq men jaspyn, bәri jaqsy bolady degen ýmitim әli bar. Ádil ýkimge ýmittimin.

Aqjigitov: Men ózimdi kinәlimin dep eseptemeymin, әdil ýkim shygharudy ótinemin.

Múhambetov: Men ózime aiyp etip taqqan qylmystardy jasaghan joqpyn. Mening kinәma dәlel joq dep esepteymin. Ádil ýkim shygharudy súraymyn.

Shәmilov: Maghan taghylghan qylmystargha mening qatysym joq. Jaqynda mening әkem qaytys boldy. Áskerge baryp qyzmet etkim keldi, barlyq qújattardy jinadym, barlyq komissiyalardan óttim. Anam auyrady. Laqap atty kuәlardyng kórsetulerine senbeymin. Sot bolyp jatqan barlyq uaqyt ishinde meni jaraqatym qinaytynyn kórsetpedim, 16-syna meni atyp qúlatty ghoy. Ádil ýkim shygharudy ótinemin.

Telegenov: Qúrmetti prokurorlar súraghan merzimderge tanqalamyn! Olardyng qaharyna tanqalamyn! Ádil sheshimge ýmit artam.

Tәjenov: Maghan kinә etip taqqan qylmystargha qatysym joq. Ádil sheshim shagharudy ótinemin. Jaralanghan ayaqtarym jazylar emes, dәrigerler Astanagha baru kerek deydi. Meni tútqyndaghangha deyin bir-eki kýn búryn-aq Astanagha baru ýshin mende bәri dayar bolatyn. Ádil sheshim shygharylatyndyghyna ýmit artam.

Ótebekov: Ózimdi kinәlimin dep moyyndamaymyn. Laqap atty kuәlardyng kórsetulerimen týkel kelispeymin - olardyng kórsetulerindegi kýrdeli alshaqtyqtardy sottyng esepke aluyn ótinemin. Prokurorlardyng súraghan merzimderine tanqalamyn! Qúrmetti sot, әdil sheshim shygharudy ótinemin.

Sarybaev: Ayyptaularmen kelispeymin.

Qayrat Qoyshybaev: Taghylghan aiyptarmen kelispeymin. Laqap atty kuәlardyng kórsetulerimen kelispeymin, olardyng jauaptarynda qayshylyqtar kóp. Sottyng әdil sheshim shygharuyn súraymyn.

Bópilov: Ózimdi kinәlimin dep eseptemeymin. Men múnayshy emespin, men jappay tәrtipsizdikterge qatysqan joqpyn. Laqap atty kuәlardyng kórsetulerimen kelispeymin. Ádil ýkim shygharudy ótinemin.

Samat Qoyshybaev: Mening býkil kórsetulerim úryp-soghumen alyndy. Laqap atty kuәlarmen kelispeymin. Ádil ýkim shygharudy ótinemin, siz әdil ýkim shygharady dep senemin.

Kәmeletke tolmaghan Qayrat Qoyshybaevtyng anasy Ziyada Ótebekova: Men bes balanyng anasymyn, olardy jalghyz ózim tәrbiyeleudemin. Qayrat sol kýni bar bolghany tek qaryndasyn izdeuge ketken edi. Mening ýlken úlym Samatty da osynda sottap jatyr. Oghan bolysa barghanymda tergeushi Timur Bektemisovpen úrysyp qalyp, ýstinen aryz jazghanmyn. Shamasy, sol ýshin búl iske mening kishi úlymdy da tartqan bolu kerek. Sottyng әdil sheshim shygharuyn ótinemin.

Múqashev: Jappay tәrtipsizdikterge qatysym joq. Ádil sheshimge ýmit artamyn.

Kәmeletke tolmaghan Múqashevting anasy: Úlymdy kinәli dep eseptemeymin. Ádil sheshimge ýmit artamyn.

Dýisenbaeva Ayjan: Taghylghan aiyptarmen kelispeymin. Áriyne, men ýshin shartty jaza súraghany ýshin prokurorlargha rahmet aitugha bolady, mening eki balam bar ghoy. Al múnayshylargha kelsek, olar banditter emes, qúbyjyqtar emes. Býkil Manghystau múnayshylardyng arqasynda, olar kinәli emes. Olardyng barlyghynyng otbasylary ýlken.  Sottyng әdil sheshim shygharuyn ótinemin.

Ábdirahmanov: Taghylghan aiyptarmen kelispeymin. Laqap atty kuәlarmen kelispeymin, maghan da osy iste laqap atpen ótudi úsyndy ghoy, biraq men kelisken joqpyn, óitkeni Qúdaydan qorqamyn, múnday ýshin de súrau bar. Ótirik aita almaymyn.

Bekjanov: Ádil sheshim shygharudy ótinemin.

Odan әri sudiya qorghaushylargha sóz berip, Aqjigitov, Áspentaev, Júmaghaliyev, Ádilov, Áminov, Besmaghambetov, Ótebekovterding advokaty Jәmenov, Ótkelov, Bekjanov, Shәmilov, Tәjenovtardyng advokaty Tileuqúlov, Tóletaeva, Dosmaghambetov, Júmaghaliyev, Áspentaev, S.Qoyshybaev, Ótebekov, Ádilovtardyng advokaty Juaspaeva, Erghazev, Q.Qoyshybaev, Aqjigitov, Besmaghambetov, Jarylghasynov, Isaqov, Amanjolovtardyng advokaty Sәrsembina, P.Dýisenbaev, Múqashev, Q.Qoyshybaevtardyng advokaty Kóshkenov, A. Dýisenbaeva, Shamov, Isaqov, Bópilovtardyng advokaty Tasqynbaev, Nepes pen Qosbarmaqovtyng advokaty Sansyzbayúly, Dosmaghambetov, Jýsipbaev, Jarylghasynovtardyng advokaty Qozybagharov sóilep, sottan óz qorghauyndaghylardy aqtaudy ótingen.

Saghat 19:00-den óte ayaqtalghan sot otyrysynyng ayaghynda sudiya Aralbay Naghashybaev Áspentaevty jerleuge jiberuge ókilettiligi joq ekendigin, biraq onyng baruyna qarsy emestigi turaly sheshim shygharatyndyghyn, ol sheshimdi SIZOnyng bastyghy qarau kerek bolatyndyghyn aitqan.

 

32-ShI OTYRYS

Jaryssózde sottalushylar Ábdirahmanov pen Ermúqanovtyng advokaty Álibiyev, Asqarúly, Telegenov, Múhammedov, Múnaytpashev, Asqarúly, Sarybaevtardyng advokaty (familiyasy kórsetilmegen. - J.Q.), eng sonynan - Saqtaghanov, Áminov, Telegenov, Jýsipbaevtardyng advokaty Batiyeva sóilegen.

Eger basqa advokttardyng barlyghy óz qorghauyndaghylardyng kinәsizdigin dәleldep, sottan olardy aqtaudy ótinse, osy sot prosesi barysynda әldeneshe ret «qara sudy teris aghyzyp», óz әriptesterine qarsy shyghuymen kózge týsken Batiyeva búl joly da sol «әdetinen» taymay, oghash qadam jasap, jappay tәrtipsizdikterdi úiymdastyrushylar retinde Miroshnikov (QMG basshylarynyng biri, búrynghy viyse-ministr), Sarbópeevtermen (Janaózen qalasynyng búrynghy әkimi) qatar... Vladimir Kozlov, Ayjangýl Ámirova men Aleksandr Pyastolov ta (ereuil kezinde múnayshylargha kómektesken jәne sot prosesinde kuә bolyp, ÓMG-ning «qosalqy buhgalteriyasyn» әshkerelegen Aqtaulyq zanger) qaraluy tiyis dep, «aydy aspannan bir-aq shygharghan»! Áriyne, memlekettik joghary lauazymdy sheneunikter men... oppozisiya ókilderin bir maqsatta júmyla júmys istegen «әriptester» etip kórsetu ýshin de ýlken «sheberlik» hәm fantaziya qajet ekendigi týsinikti bolsa kerek!

QR QPK-gha sәikes, sot jaryssózinde barlyq taraptar sóilep bolghan song olardyng әrqaysysynyng taraptar ókilderining aitqan sózderine oray qysqasha pikir aityp, eskertuler jasaugha qúqyqtary bar. Soghan oray aldymen prokurorlar sóilegen.

Prokuror Dýzelbaev: Men advokattardyng qorytyndylarymen kelispeymin. Olardyng әrqaysysy sottalushylardy aqtaudy qoldady. 12 qorghaushynyng 9-y aldyn-ala tergeu kezenine qatysqan, sóite túra endi olar hattamalar zang búzushylyqtarmen týzilgen, tergeu is-sharalary zansyz jýrgizilgen jәne t.b. deydi. Múny qalay týsinuge bolady?

Odan әri, qúrmetti sot, siz prosess kezinde audiojazba qúraldaryn paydalanugha tyiym saldynyz. Búdan búryn siz advokat Juaspaevagha eskertu jasadynyz, óitkeni otyrys barysyn magnitti aspapqa jazyp alu faktisi ashyldy. Advokat Sәrsenbina mening jaryssóz ýstinde aitqanymnyng barlyghyn jazyp aldy degen kýmәnim bar.  Áriyne, barlyq aitylghangha baghany sot beredi, alayda Sәrsenbina mening aitqanymdy búrmalaugha tiyis emes. Óz sózimde men «ýshinshi kýsh» turaly eske saldym, iya, «ýshinshi kýsh» bar, soghan oray qylmystyq is qozghaldy. Biz bәrimiz beynejazbadan kórdik - aldymen parad ótedi, odan song qorshaudy búzady, odan song sahnagha jýgirip shyghady, odan song polisiya qyzmetkerlerin quyp tastaydy, odan song poliyseyler qaytyp keledi, odan song olardy taghy da quyp tastaydy, odan song atys bastalady...

Osy jerde júrt 16-jeltoqsan oqighalaryn búlay týsindirumen kelispey, zalda shu kóteriledi, óitkeni poliyseyler alangha ekinshi ret kelgen song birden atys bastaghan. Sudiya adamdardy zaldan shygharudy talap etken, alayda júrt tynyshtalyp, otyrys әri qaray jalghasqan. Sózining ayaghynda prokuror Dýzelbaev ózining sottalushylardy ne ýshin kinәli esepteytindigin qaytalap, sol ýshin olar jaza aluy kerek dep qorytqan.

Prokuror Ábilәkim: Advokat Juaspaevagha qatysty onyng audiojazba qúraldaryn paydalanghany ýshin jeke úigharym shygharyp, ony advokattyq alqagha joldaudy ótinemin, sonda shara qoldanady dep esepteymin. Biz óz pikirimizde qalamyz, óz pozisiyamyzdy rastaymyz.

Prokuror Akbaev: Kez-kelgen qylmys әldebir jaghdaylardyn, әreketterding saldary bolyp tabylady. Advokattar óz sózderinde - bastapqyda tek enbek tartysy ghana boldy dep kóp aitty. Biraq sonyng saldary ÓMG-ni órteu bolyp shyqty.  Advokat Jәmenov ózining jauabynda saraptama qorytyndysyna silteme jasady...

Advokattar Tileulov pen Jәmenov: «Jauabynda» emes, «jaryssózde sóilegen kezde».

Akbaev: Ghafu ótinem, jaryssózde sóilegen kezde. Siz, qúrmetti sudiya, Jәmenovqa ol qorytyndyny oqugha óziniz tyiym saldynyz, óitkeni materialdardy saraptamagha jiberu kezinde proseduralar búzylghan bolatyn. Odan әri, advokattar men sottalushylardyng laqap atty kuәlar zansyz tartyldy degen uәjdary negizsiz dep esepteymiz. Advokat Tileuqúlov óz jauabynda syn aitty...

Tileulov: «Jauabynda» emes, «jaryssózde sóilegen kezde».

Aqbaev: Ghafu ótinem, jaryssózde sóilegen kezde. ...Laqap atty kuәlar kórsetuler bergen sәtte olardyng janynda prokuror men polisiya qyzmetkeri boldy degen túrghyda syn aitty. Ol túlghalardyng kuә janynda boluy zandy dep esepteymiz.

Kuә «Orazbaev»-Jaylyhanovqa qatysty - ony sottalushynyng tuystary qorqytyp-ýrkitti dep esepteymin. Qúrmetti sot, siz, әriyne, búl faktige bagha beresiz, biraq, degenmen,  kuә «Orazbaev»-Jaylyhanov sotqa nege ózi kelmedi? Ony sýirep әkeldi ghoy... (zalda shu shyqqan), jaqsy, alyp keldi, sottalushynyng tuystary ony qúpiyalanghan kuә retinde súralghan kýnning ertenine birden alyp keldi.

Advokat Juaspaevanyng sózine qatysty. Ol elbasynyn: «Múnayshylardiki dúrys boldy», - degen sózin orynsyz keltirdi dep esepteymin. Sotta joghary lauazymdy adamdardyng sózderin keltiruge bolmaydy.

Tergeu barysynda «sottalushylargha qysym jasaldy, olardy úryp-soqty, azaptady» degen sózder kóp aityldy. Biraq prokuratura óz jauabyn berdi, onyng jauaby dúrys bolghandyghyna men kýmәndanbaymyn. Biz óz pikirimizde qalamyz, óz pozisiyamyzdy rastaymyz.

Odan song advokttardyng kezegi kelgen.

Advokat Juaspaeva: Prokuror Aqbaevtyng mening sózim «orynsyz boldy» degen pikirine oray... QR QPK-ning 118-babyna sәikes, jalpygha birdey belgili faktiler dәleldeudi qajet etpeytin jaghday bolyp tabylady. Prokuror Dýzelbaevtyng sózine oray men narazylyq bildiremin, nege ol meni «prosesting audiojazbasyn jýrgizdi» dep jalang sózben aiyptaydy? Al «ýshinshi kýsh» jóninde ol ózi aitty, men tek onyng sózine silteme jasadym. Laqap atty kuәlargha oray, men olardyng kórsetuleri alyp tastaluy kerek degenimdi taghy da qaytalaymyn.

Azaptaulargha oray - men sottalushy Dosmaghambetovqa qatysty zansyz әdister qoldanylghandyghyn dәleldeymin. Jәne jalang sózben aiyptaulardy toqtatudy ótinemin, eger siz meni osy zalda otyryp sot prosesin jazyp alumen ainalysty dep esepteseniz, onda búl sizding kәsipqoylyghynyzben qalay ýilesedi? (Advokattar prokurorlargha qarsy otyrady, aralary 4-5 metr. - J.Q.). Men dәl sizding óziniz tәrizdi proseske qatysushymyn, sondyqtan isting barlyq materialdarymen tanysugha qúqyghym bar. Onyng ýstine, biz 21-shi ghasyrda, internet ghasyrynda ómir sýrip jatyrmyz ghoy. Sizding negizsiz aiyptaularynyzgha bola men de shaghym jasaugha mәjbýr bolamyn.

Advokat Sәrsembina: Prokuror Dýzelbaev, mening jadtyq qabiletterimde kýmәniniz bolmasyn, men QazMU-dy qyzyl diplommen ayaqtaghanmyn. Abay shygharmalaryn jatqa oqushylar konkursynyng jenimpazy bolyp tabylamyn. 16 jyl tergeushi bolyp júmys istedim, podpolkovnik ataghym bar. Al Janaózendegi oqighalardyng barlyghynyng artynda túrghan-mys «ýshinshi kýshke» kelsek, ol jóninde siz óziniz aittynyz. Sondyqtan men búl jerde ne sebepten sol «ýshinshi kýshti» emes, sottalushylar oryndyghynda otyrghan 37 adamdy sottap jatqandyghyna mýlde týsinbeymin. Laqap atty kuәlardyng kórsetuleri alyp tastaluy kerek degenimdi taghy da qaytalaymyn. Jaryssóz kezinde aitylghan sózderimdi rastaymyn.

Advokat Batiyeva: Ár advokattyng óz metodikasy, qorghau jelisin qúrudyng óz joldary bar. Proseduralyq zang búzushylyqtardy bayqamau - ol da ózindik jýris.

Advokat Dosbolov: «Ár advokattyng óz metodikasy bar» degen әriptesimning sózin qoldaymyn. Mәselen, meni «tergeu satysynda proseduralyq zang búzushylyqtardy bayqamady» dep aiyptaydy, biraq eger men tergeushi Múhtarúlynyn, ÚQK polkovniygi Qydyrәliyevtin dúrys emes әreketterin birden kórsetsem, olar ony sol jerde-aq týzeter edi. Al qazir ol qatelerdi olargha qarsy, sottalushy Qaliyevting paydasyna qoldanugha bolady.  Al ol qatelerdi prokuraturanyng bayqamauy - búl olardyng sharuasy. Jәne aitqym kelgeni - advokat Sәrsembina polkovnik Qydyrәliyevpen birge oqyghan, yaghny ony iske tergeuding basynda jibermegeni - onyng Qydyrәliyevpen tyghyz tanystyqta boluy sebebinen (zalda: «Ósekshi», - degen sybyr estilgen).

Advokat Qozybagharov: Jaryssózde aitqan óz sózderimdi rastaymyn.

Advokat Tasqynbaev: Osy isting qyiyndyghyna silteme jasaghan prokuror Aqbaev múnday jaghdaydyng búryn eshqashan bolmaghandyghyna qynjyldy. Biraq ol kuәlardyng laqap atpen sóileuine mýmkindik beretin QR QPK-nyng 100-babynyng jetilmegendigine qynjylmaydy. Sondyqtan tergeuding 12 kuәni qúpiyalap tastaghandyghyna mýlde qarsy emes. Olay bolsa, QPK-nyng basqa baptaryn prokurorlar men advokattarmen qosa joyyp jiberuge bolady.

Advokat Biysekeshev: Jaryssózde aitqan óz sózderimdi rastaymyn.

Advokat Kóshkenov: Jaryssózde aitqan óz sózderimdi rastaymyn.

Advokat Tileulov: Prokurorlar nege advokattardy aiyptaumen ainalysady? Nemene, olardyng basqa júmysy joq pa? Endi, keshirersizder, tek bizding tyrnaghymyzdyng astynan kir izdeui ghana qaldy ma? Mýmkin, olardyng sottalushylar kinәsin nanymdyraq dәleldegeni dúrys bolar? Odan әri, laqap atty kuәlargha senuge bolmaytyndyghyn taghy da qaytalaymyn, olar sottan 2-3 shaqyrym bir jerde otyryp alyp, múryndarynyng astynan mingirleydi. Nege osynda kelip, kuәlik bermeydi? «Olar qorqady» degen ne sóz? Nege, mәselen, prokurorlar qorqpaydy? Sondyqtan olardyng kuәlikterin negizge alu - dúrys emes.

Advokat Álibiyev: Memlekettik aiyptau taraby qylmystyq is materialdaryn zerttemegen dep esepteymin. Mysaly, prokuror Aqbaev: «Jaylyhanov-«Orazbaev» elbasyna hat jazdy», - dedi, al shyn mәninde ol QR Bas prokuroryna jazdy. Siz, qúrmetti tóraghalyq etushi, nege ekenin, onyng mәlimdeme-hatyn jariya qylmadynyz, múny qazir men jasaymyn (Jaylyhanov-«Orazbaevtyng sottalushy Ermúqanovqa ózining polisiya qysymymen jala japqandyghy turaly hatyn oqyp bergen).

Advokat Jәmenov: QR Konstitusiyasyna, QPK-gha sәikes barlyq kýdikter aiyptalushynyng paydasyna júmys isteydi. Al múnda barlyq aiyptaular boljamdargha qúrylghan. «Olar sahnagha jónkildi» deydi, naqty kim jónkilgen? Mening qorghauymdaghylar jónkilgen joq.  Mening qorghauymdaghylardyng әrbir әreketine bagha beru kerek, al: «Ol kolonkany iyterdi» - degen ne sóz? Búl ne, qylmys pa? Kolonka synghan joq qoy, búl beynejazbada anyq kórinip túr. Búl tek úsaq búzaqylyq boluy mýmkin. Sondyqtan mening qorghauymdaghyny aqtau qajet, prokurorlardyng kópsózdiligi jetedi. Sonsyn, qorytyndy jasaghan sarapshynyng Jogharghy sot tóraghasynan alghan kóptegen maqtau qaghazdary bar, al tóragha olardy kim kóringenge ýlestirmes edi.

Ýzilisten keyin sudiya Aralbay Naghashybaev sottalushylargha qysqasha sóz bergen.

Samat Qoyshybaev: Prokuror myrzalar bizderdi «úryp-soqpaghan, azaptamaghan» deydi. Biraq bizder IVS-te bolghan kezde prokurorlardyng eshqaysysy onda kelgen joq. Biz aryzdar jazdyq, alayda olardy qabyldamay, bizding kóz aldymyzda jyrtyp tastady. Bizdi úryp-soqty, búl shyndyq.

Ádilov: Sottan qararpayym, beykýnә adamdardy qorghaudy ótinemin.

Bópilov: Men laqap atty kuәlargha sebeymin.

Shәmilov: Eger tipti bizderdi otyrghyzsa da, shyndyq bәribir shyghady.

Sudiya: Olay bolsa shyndyqty ait.

Shәmilov: Men kinәli emespin.

Odan song taghy da birneshe sottalushy ózderining laqap atty kuәlargha senbeytindigin mәlimdegen.

Sudiya sottalushylargha songhy sóz aitu mýmkindigin bergen.

Saqtaghanov Talghat: Taghy da aitqym keledi - men tergeude Roza Tóletaevagha jala japtym. Ózime qatysty kinәni moyyndamaymyn. Men tek preziydent Nazarbaevqa hat alyp bardym jәne shetelge shyghyp qayttym. Al eger búl mening kinәm bolsa, ókinemin. Búl jerde eshkim kinәli emes. Tәrtipsizdikter kezinde tuystaryn joghaltqandargha kónil aitqym keledi. Ádil ýkim shygharudy ótinemin.

Sottalushylardyng barlyghy derlik óte qysqa sóilep, ózderine taghylghan aiyptarmen kelispeytindikterin aitqan jәne әdil ýkim shygharudy ótingen.

Barlyghy sóilep bolghan song sudiya 10-15 kýnge ýzilis jariyalap, búl jóninde dәlirek maghlúmatty keyin habarlaytyndyghyn aitqan.

Sonymen, bir jarym aidan astam uaqyt boyy jýrip, shyn mәninde múnayshylardy emes, biylik ókilderin sottap, olardyng múnayshylargha, jalpy Janaózen halqyna qarsy jasaghan nebir jan týrshigerlik (mening pikirimshe - «fashistik» deuge әbden bolady) qylmystaryn әshkerelegen Aqtaudaghy sot prosesi negizinen ayaqtaldy. Endigi qalghany - sottyng qanday ýkim shygharatyndyghyn kýtu...

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 15-mamyry

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522