Senbi, 23 Qarasha 2024
Arylu 4114 14 pikir 24 Mausym, 2021 saghat 21:25

Ministr Erghaliyev: Qazaqsha sóileuge uәde beremin

Áset Erghaliyev deytin Ýkimettegi eng jas ministr. Onyng jasy – 34-te. Qostanay oblysynyng tumasy. Qazaqstanda, Shvesiya men Úlybritaniyada bilim alghan.

18 qantarda preziydent Toqaev Ýkimet qúramyn bekitkende, Maminning «komandasyna» janadan eki ministr qosylghan. Sol ekeuding biri janaghy Áset Erghaliyev boldy. Ministr kreslosyna qonjiyardan búryn, Erghaliyev sol ministrlikte (Últtyq ekonomika ministrligi) viyse-ministr degen lauyzym iyesi bolghan.

Ministrlikti tizgindegen Erghaliyev bayandamasyn qoltyqtap alyp, Mәjiliske barghanda, deputattardyng qazaqsha qoyghan saualyna oryssha jauap berip, sóz estigen. Búl oqigha aqpan aiynda bolghan edi.

Ol kezde ministr óz bayandamasyn qazaq tilinde ejiktep oqyp  shyqqan. Qazaqsha qoyylghan súraqtardy qúlaqqappen tyndaghan. Al súraqtar orys tilinde qoyylghan kezde qúlaqap taqpady. Sosyn, qazaq tilindegi alghashqy súraqqa túp-tura 13 sózdi qazaqsha aityp, әri qaray oryssha jauap berdi. Qazaqsha qoyylghan ekinshi súraqqa 26 sózdi qazaqsha sóilep, arghysyn oryssha jalghady. Ýshinshi qazaqsha súraqqa 15 sózin qazaqsha arnady da, әri qaray orys tilinde jalghastyrdy. Osylay jalghasa bergende Mәjilis deputaty Berik Dýisembinov jana taghayyndalghan ekonomika ministrin sózben sybap alghan.

«Siz otyz jyldyq Tәuelsizdigi bar, Tәuelsiz memleketting Mәjilisine alghash ret kelip túrghandyqtan, sizge eskertu jasayyn. Siz qazaq tilinde qoyylghan súraqqa eshqanday rúqsat súramastan, orys tilinde jauyp berip túrsyz. Jas bolghanynyzgha qaramastan, Siz 18 million halyqtyng ishinen ministr lauazymyna layyq dep tandaldynyz. Sizdi Tәuelsizdikting qúrdasy deuge de bolady. Sizding ana tilinizde jauap beruge dayyn bolmauynyzdy – úyat dep esepteymin! Menen Sizge ótinish – ana tilimizde qoyylghan súraqqa ana tilimizde jauap beriniz!», - degen edi deputat Dýisembinov.

Osylaysha, Ýkimetegi eng jas ministr degen Áset Erghaliyev te ana tiline «aqsaqtar» qataryna qosylghan.

Mine, sol ministr Erghaliyev aldaghy uaqytta taza qazaq tilinde sóileytinin aityp, taghy da uәde beripti. Qayda, qashan? Býgin. Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde ótken baspasóz jiynynda. Ministrding sózin «sputnik.kz» sayty jariyalapty.

Ministr búideydi:

«Qazaq tilin ýnemi, kýn sayyn ýirenip jýrmin. Repetitormen kýn sayyn bir jarym saghat boyy oqimyz. Jaqyn arada taza qazaq tilinde sóileuge uәde beremin.

Bizde kez kelgen ministrliktegi siyaqty qújattardy audarumen ainalysatyn audarmashylar isteydi. Olardyng arasynda qazaq tilin óte jaqsy biletin adamdar bar. Ár jinalysqa solarmen birge otyryp dayyndalamyz. Olardyng jyldar boyy qalyptasqan әdistemelik bazasy bar. Osy әdistemelik bazany paydalanyp, qazaq tilin ýirenip jýrmin», - depti Áset Erghaliyev.

Ýkimettegi eng jas ministr Áset Erghaliyev ministrlikti basqaru ýshin tynbay enbek etu kerek depti jәne: «Men Qazaqstan tarihyndaghy eng jas ministr emespin. Búghan deyin de menen de jas ministrler ýkimette bolghan. Men qazirgi ministrler kabiynetindegi eng jasymyn. Ministr bolu ýlken jauapkershilikti talap etedi. Ol ýshin bar kýshindi, tәjiriybendi salyp, óz salana paydandy tiygize aluyng qajet. Ministr bolu ýshin kýni-týni talmay enbek ete bilu kerek», – dedi ol.

Týiin. El ýkimetinde memlekettik tildi mýlde bilmeytin, tipti qyryn qaraytyn qyzmetkerler az emes. Olardan bólek Erghaliyev sekildi ejiktep sóileytinder men ana tilin úmytyp qalghandar da tolyp jýr.

Bir qyzyghy biz sóz etip otyrghan Últtyq ekonomika ministrligin kóbine memlekettik tildi jóndi bilmeytinder basqarady. Alysty aitpaghandy, songhy jyldary atalghan ministrlikti basqarghan Erbolat Dosaev, Ruslan Dәlenov qatarly ministrler de memlekettik tilge jýiirik emes edi. Tipti Timur Suleymenov degen sabaz «Mәskeude bes jyl túryp, qazaq tilin úmytyp qaldym», aidy aspangha shygharghan.

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395