Basy: Buyrqanghan baspasóz bahadýri 

JAN DOSYM JANBOLAT

Qazaqtyng mandayaldy jurnalisterining biri, abyroyy asqaq azamat, janynyng tazalyghyna jan jetpeytin Jәkendi osylay atauyma qúqym bar ma ózi dep te kýdiktenetinim de ras. Ádette dәrejeles adamdar ghana dos bola alady desip jatady ghoy. Búl túrghydan alyp qaraghanda Jәkeng qayda , men qayda!

Ol ózining Alatauynyng tylsym tәji Hantәnirindey biyik, men bolsam onyng qasynda Saryarqanyng qonyr tóbesindey ghanamyn. Ol – Narynqolynyng shyngha bitken shynary, men Qaraghandymnyng qaraghanynday qysqamyn, qalay salystyrsang da Janbolattyng júldyzy joghary túratyny aiday anyq.

Alayda Jәkeng ekeumizding jan dýniyemizdi jalghastyryp kele jatqan bir altyn arqau bar ekeni anyq. Ol sezimge, mine, qyryq jyldan asty qylau týsken emes. Men osynsha uaqyt Janbolattay asyl azamat, adal dostyng jan shuaghyna bólenip kele jatqan baqytty adammyn!

Bir qyzyghy men onymen studenttik ómirdi artqa tastap baryp tabystym. Baghymyz janyp oquymyz biter-bitpesten ol «Leninshil jasqa», men «Qazaqstan kommuniysine» qyzmetke alyndyq.

«Jaqsydan – sharapat», – degen ras eken. Osy Janbolat mening erterek ýy aluyma da sebep boldy. Ol kezde әsirese qazaq balasy ýshin búl mәselening úshynyp túrghan kezi. Ol ekeumiz Radiyshev degen kóshede pәter jaldap túramyz. Álgi ýiding әidiktigi súmdyq. Esikten kirgen adamgha tórdegi adam quyrshaqtay ghana bolyp kórinedi. Pәter aqysyn jalghyz ózim tarta almaghan song Janbolatty jalynyp jýrip kóshirip әkelgen edim. Ýiimizding ýlkendigi bar bolsyn, otyn shaq kelmeytin bir keremet bolyp shyqty. Qansha jaqsang da qabyrghasy sәl tershiydi de qoyady. Ekeumizding de kelinshekterimizding ekinshi sәbiylerimizge jas bosanyp otyrghan kezi. Bir kýni júmystan kelsek, olardyng qabaqtary salynqy. Sodan bar otyndy órtep jaghayyq kelip. Ýy de eptep ysyp, әielderimizding de qabaghy da jylydy. Álgi dәu zaldyng ortasynda qazaqy dóngelek ýstelimiz bar. Soghan endi otyra bergenimizde tóbeden birdene jalp ete týssin. Aspangha qarasaq, súmdyq-ay, taqtaylar arasynan júldyzdar jymyndap, ay kórinip túr. Sóitsek otty jagha bergen song shatyrdaghy bóshkening ishindegi su tasyp tógilip, tóbeni oiyp týsken ghoy. Amal ne, Jәkeng ekeumiz dirdektep jýrip әlgini jauyp qayta oraldyq. Áyelderimiz bolsa jandary ashyp bәiek bolyp barlaryn auzymyzgha tosyp jýr. Mening kelinshegim medsestra edi, tipti sugha ezip eptep spirt te úsyndy. Álgini ishken song boyym jylyp, qara dombyramdy alyp, Kenen atamyzdyng «Aq eshki» әnine salyp Janbolatqa qarap birer auyz óleng de shygharyp jiberdim:

Manyraysyng aq eshki-au laghyna, oy dýniye-ay.

Jetpey qoydym Almaty túraghyna, oy dýniye-ay.

Kel ekeumiz, Janbolat, zarlanayyq, oy dýniye-ay,

Jeter me eken bastyqtyng qúlaghyna, oy dýniye-ay.

Astanam-ay, baspanan-ay,

Bireu emes, ekeu boldy-au

Jas balam-ay, oy dýniye-ay!

Qayran dýniye, saldyng kýige

Jetetin kýn bolar ma eken

Tәuir ýige, oy dýniye-ay!

Sodan suyq tiyip auyryp, júmysqa eki-ýsh kýnnen song әreng shyqtym. Jәkeng bolsa júmystaghylargha bәrin de aityp bergen ghoy. Olar da әjepteuir dýrligisip qalypty. Sodan bir kýni Kenes Yusupov agham ýy alyp, qonys toyyn jasady. Ýsh bólmeli synghyrlaghan jana pәter. Ýzilis kezinde qolyma dombyra alyp, bayaghy Kenen atamyzdyng maqamyna salyp әlgi әndi aityp berdim.

– Oipyrym-ay!.. Men qyzmetkerimdi býitip zarlatpaushy edim, – dep sondaghy Qúrekenning – bas redaktorymyz Qúrmanbek Saghyndyqovtyng qozghalaqtap ketkeni әli esimde. Batyr Bauyrjannyng ýzengiles serigi, aibatty da qayratty Qúrekeng aqyry SK-nyng ózinen ýsh bólmeli ýidi júlyp alyp berdi.

– Ózinning de sharapatyng tiydi ghoy, birge túrayyq, – deymin Jәkene. Álde namys qyldy ma, әlde «әreng jetken ýiining qyzyghyn ózi kórsin» dedi me eken, әiteuir ol qashqalaqtady. Jәkenning qadir-qasiyetine boylap kele jatqan kezim. Ony júrtqa tastaghanday bolyp qalay ketem. Men de kóshpey otyryp aldym. Bir kýni Taldyqorghannyng manayynda on adamnyng qúshaghy әreng jetetin bir ghajayyp aghash jóninde tittey QazTAG habary shyghyp, әlgini Janbolatqa kórsete qoydym. Onyng osynday tabighat ghajayyptaryn jazugha qúmartyp, joly aiqyndalyp kele jatqan kezi. Esebim dәl shyghyp, Janbolatym ertenine-aq jolgha shyghyp ketti. Maghan da keregi sol, ekeumizding bar mýkammalymyz eki divan, tórt kreslomyzdy kósheden ústaghan mashinagha tiyep, eki kelinshegimiz Sholpan men Lәzzatty kabinagha otyrghyzyp, jana ýiime kóshtim de kettim. Ol kezde qay ýiding aldynda da balalary qaraspay tastap ketken orystyng yzaly kempirleri ýiir-ýiir bolyp, ósek aidap otyratyn. Qazaq kóship kelip jatqanyn kórse, qorasyna bóten mal kirip ketkendey tyjyrynady ghoy jәne. «Býgin bizding ýige eki әieli bar bir «kazachonok» kóship keldi», – deytin kórinedi әlgiler birine biri. Eki-ýsh kýnnen keyin múrty edireyip Janbolatym kelip túr.

– Mening otbasymdy kórding be?

– Mine, – dep bala emizip otyrghan Lәzzattyng bólmesin ashtym. Ol sәl súrlanynqyrap baryp, bir kezde kýlip-aq jibergeni. Áldeqanday bolady dep túrghan bizding de qaupimiz seyilip, jadyrap sala berdik. Ýiimizding ishi de jylyp ketkendey boldy. Úzamay ózining qútty úyasy «Leninshil jasynan» baspana alghan Jәkenning otbasyn qimay-qimay kóshirisip saldyq.

Janbolat «Leninshil jasta» qanattandy, «Qazaqstan kommuniysinde» týledi, «Halyq kenesinde» qyrannyng ózine ainalyp, «Egemen Qazaqstanda» bilikti basshygha ainaldy. Qayda jýrse de qalamynan bir sәt te ajyraghan emes. Tenizding tereninen marjan terip, óz oqyrmanyna olja salumen bolghany bәrimizge belgili. Onyng shygharmashylyq jolyn jogharyda biraz әngimeledik. Alayda әriptes bauyrymnyng tenizdey terbelgen býkil tvorchestvosyn aibaraqtata aqtaryp, týgel qotaryp shyghu qayda. Ol bir maqalanyng jýgi emes. Bizdiki tenizding dәmin bir tamshysynan da biluge bolady degen ýkili ýmit.

«Jurnalist bolu ýshin, aldymen onymen auyru kerek», – deydi Jarylghap Beysenbaev kókemiz. Al Aupbaev onymen auyrmaq týgili, ol jolda naghyz jankeshtining ózi bolghanyna qúday aldynda kuәmiz. Bir-aq mysal. Teliman Janúzaqov degen ýlken qalamger Janbolatqa jaqyn adam edi. Sol kisi qaytys bolyp, qoshtasu rәsimi redaksiyalargha jaqyn 8-shi mart kóshesindegi Kino ýiinde ótetin boldy.

– Jýr, kettik, – dep «Leninshil jastaghy» Janbolatqa barmaymyn ba. Ol әldebir jedel maqalany jazu ýstinde eken.

– Sen bara ber, men mynany bitirip keteyin, – dep qalyp qoydy. Eki kózinen jas parlap, aldyndaghy qaghazgha tyrs-tyrs tamady. Ol kezde avtoqalammen jazamyz, keybir jazuy jasqa shylanyp, jaymalanyp jatyr. Jәkeng sonda da jazudan tanar emes. Al múny ne deysiz!?

Janbolat jalpy aghayyn-tuysqa jarlylau jigit. Al qazir odan bay adam joq. Óitkeni ol osy uaqytqa deyin somdaghan jýzdegen keyipkerimen býginde ózinshe bir qauym el, alynbas qamal. Onyng syrtyndaghy shәkirtteri men myndaghan oqyrmandaryn qosynyz. Demek, Janbolat jalghyzdyqtan mәngilik qútylghan adam.

Jәkeng qyzmet atqarghan basylymdardyng bas redaktorlary ol ýshin úlaghatty ústaz da boldy. Seydahmet Berdiqúlov, Kәkimjan Qazybaev, Sarbas Aqtaev... Búlar qazaq jurnalistikasynyng bir-bir taulary ghoy. Olardyng qol astynda kimder istemedi deysin. Alayda bәri birdey Aupbaev bola alghan joq, әriyne. Mәsele, olardyng boyyndaghy asyl qazynany kóre bilgende, ala bilgende ghoy dep oilaymyn búl orayda. Jәkeng sony kórdi, kósip-kósip aldy da. Alayda ózi de qaryzdar bop qalghan joq. Olar turaly estelik, – esseden bastap, kitapqa deyin jazyp, mәngilik eskertkish ornatty.

– Ózine jyly sóz aitqan, janashyr bolghan múnday jandar turaly myna tirlikte qalay bolghanda da әiteuir bir lebiz aityp qaluyng kerek siyaqty. Óitkeni ómir mәngi bolghanmen, ghúmyr qysqa ghoy, – dep tebirenedi ol ayauly ústazy Seydahmet Berdiqúlov turaly bitimi bólek shygharmasynda.

Jәkeng mening ruhany әkem bolghan Qúrmanbek Saghyndyqov jóninde qoymay jýrip estelik jazdyrdy.

– Jazshy ózin, qúday biledi, moyynynnan bir jýk týskendey bolyp jenildep qalasyn, – degeni bar. Jazdym. Rasynda da, ústaz aldyndaghy paryzymnyng bir parasy ótelgendey bolyp marqayyp qaldym.

Songhy kezde memlekettik qyzmetti jaghalap, taza jurnalistika auylynan jyraqtau qonghan jayym bar. Bir kezdegi sýiip tandaghan mamandyghymnan qol ýzip qalmasam, ol da osy Jәkenning arqasy. Búl túrghydan men ony dosym, kurstasym ghana emes, eshbir qymsynbastan ústazym dep te aitar edim.

Jalpy, Janbolattan men ózim kóp ýlgi alghanymdy da jasyrmayyn. Jas kezimde Saryarqanyng sayyn dalasynda jylqy baghyp ósken menmendeu, keudemsoqtau, ә dese mә deuge dayyn túratyn qyzba edim. Al Janbolat bolsa baq qonyp taqta otyrsa da, jaydaq minip atqa otyrsa da kishipeyil, qarapayymdylyghynan, jibektey jaylylyghynan bir ainymaytyn jan. Sol minezi júghysty bolyp, әlgi aitqan ospadar qylyqtarymnan biraz arylghan siyaqtymyn. Búl orayda jyr dýldýli Úlyqbek Esdәuletov:

Janbolattyng jýregin úghynyzdar,

Jaqsylyqqa jaqtas bop túrynyzdar.

Jibi týzu Jәkene jaqyndasaq,

Bәrimiz de týzeler týrimiz bar – dep dóp týsken-au, dóp týsken!

Joghary partiya mektebin bitirgennen keyin Jogharghy Keneske qyzmetke alyndym. Qazaqylyghym ýshin, qazaqy qanym bolghany ýshin qughyn kórdim. Sonda partkom hatshysy bolyp teperish kórsetken Babushkin degenmen keyin Jogharghy Sotta qyzmettes boldym. Sәlemimdi mingirlep alyp, betime qaray almay, aldymnan basyn salbyratyp ótetin. Sondaghy taqqan eng ýlken kinәsi shetelde jýrgende qazaqsha sóileppin. Osynday qysyltayang shaqta da Jәkeng dostyq qolyn sozyp, Kәkimjan aghamyzgha aityp jýrip, ózimning úshqan úyam «Qazaqstan kommuniysine» qaytadan alghyzdy. Sonda ol jap-jas jigit. Ýlken adamgha sózin qalay ótkizdi? Áli kýnge tanmyn.

Jәkenning qay jaqsylyghyn aityp tauysayyn. Ásirese myna bir jәit ómiri esimnen ketpes. Dәl miymnyng ishinen isik tabylyp, býkil otbasymyz bolyp bir ýreylengenimiz bar. Sonda aldymen Janbolat pen Lәzzat jetti. Birer kýnnen keyin Jәkeng taghy keldi.

– Sәuke, dәl osy aurudan Lәzzatty qalay aman alyp qalghanymdy bilesing ghoy. Oilap-oylap bylay sheshtim. Jedel demalys alyp, seni Almatygha aparyp, ózim operasiya jasatyp әkeletin boldym. Osy jerden qújattaryndy dayyndata ber, – dep túr mening Jәkem.

Búl endi eng jaqyn degen adamynnyng da auyzynan shygha bermeytin sóz ghoy. Ony qalay úmytarsyn. Dostyqqa adaldyq osynday-aq bolar!

Janbolat – Álihan әkemizding úldan jalghyzy. Birge tughannan jalghyz әpkesi bar. Aty – Aqqaghaz. Al Janbolat bolsa qalam men qaghazdan baqytyn tauyp otyr. Búl da bir tanghalarlyq jәit. Osy Aqqaghaz әpkemiz sonau qiyandaghy Narynqoldaghy qarashanyraqqa ie bolyp, Janbolattyng alansyz qyzmet isteuine ýlken jaghday jasaghan ayauly jan ekenin aita ketken jón.

Jәkeng qansha jyraqta jýrse de ata-anasynyng aldyndaghy perzenttik paryzyn da adal ótegen úl. Anasy Núrshanyng beyitin eshkimdi jolatpay, óz qolymen qalap shyqqanyn ómirden erterek ketken kurstas dosymyz Asqar Egeubaevtyng egile jazghany bar.

Osydan biraz jyl búryn Astanadaghy «Esnúr» degen meyramhanada Janbolattyng 50 jyldyghyn toylaghanymyz bar. Sonda abyz aghalarymyz – Sheraghang men Aqseleu әriptes inisine batasyn berip, iyghyna shapan jappaqshy bolady. Jәkeng sol arada ótinish aityp, ol shapandy Sheraghannyng óz qolymen әkesine japtyrghan. Bәrimiz de ornymyzdan túryp, erekshe rizalyqpen qol soqtyq.

Jalpy, bizding Jәkenning jan dýniyesi túmaday taza, shynyday móldir. Tipti onyng túla boyyna tiktep týsken kýn sәulesining ózi kólenke týsire almas. Sondyqtan da arqaly aqyn Úlyqbek:

Alashymnyng ainymas qolghanaty,

Janashyry, tiregi, sharbolaty.

Janbolattay perishte bolsa qazaq,

Qazaqstan bolar ed jer jannaty, – dep sýisingen ghoy.

Jәkenning jary Lәzzattyng biz ýshin, әsirese bizding otbasymyz ýshin orny tipten bólek. Bir kezde bir shanyraqtyng astynda birge túryp, bir dastarqannan as ishkenimizdi jogharyda aittym. Sonda osy Lәzzat әiel bolyp bir artyq sóz aitpady ghoy. Adamgha ýnemi aq peyilin bildirip jýretin aqjarqyn jan ol. Bizben qatarlas til-әdebiyetti bitirgen. Sóz qadirin biledi. Jón biletin, jol biletin josyqty jan. Mamandyghy – ústaz. Búl salanyng ýlken ghylymy ataghynyng iyesi de. «Qúday qysta berse qyspay bersin, Kóktemde berse kóktey bersin. Jazda berse jazbay bersin. Kýzde berse ýzbey bersin», – degen batany men osy Lәzzattan ýirengenmin.

Ýiine barghan adamgha qabaghyn da, tamaghyn da beretin óte qonaqjay. Sodan ba, olardyng shanyraghynan qonaq ýzilmeydi. Ásirese bireu kelip, bireu ketip jatqan Astana kóshi kezinde olardyng ýiinde túrushylar qaramy tipti kóbirek boldy. Soghan qatysty myna bir әngimeni әli kýnge kýlisip eske alamyz. Jәkenning ýiine aldymen saqaldary kýrektey bolyp almatylyq Jeten shaldyng anau ataqty ýsh ústa balasy kelip Túrsynjan, Mahmút, Aytbergen biraz jatyp ketken ghoy. Odan keyin taghy bir saqaldy jerlesi, jazushy Túrlybek Mәmeseyitov biraz eru bolghan. Sonsyn bizding qaumet saqal Túrsyn Júrtbaev baryp biraz jatty. Bir kýni kórshi qyz, akter Boranbaevtyng qaryndasy Gýljan Lәzzatqa: «Oypyrym-ay, kishkentay ýilerinizge qalay syighyzyp jatyrsyzdar. Osy ýilerinizden týrli-týrli saqaldylar shyghady ghoy», – degen eken.

«Úly imperiyany biylegen Stalin aqshanyng ne ekenin bilmeydi eken», – degen әngime bar. Ataqty Bill Geyts de osylay deydi. Sol siyaqty qalammen ghana ketken Jәkeng de bylayghy dýnieauy mәselelerge mýldem joq adam. Onday tirshilikting bәri Lәzzattyng moynynda. Birdi eki qylyp jýrip balalarynyng bas-basyna derlik shanyraq kóterip berdi. Eki qyz, bir úldan kórgen sýikimdilerding sýiikti әjesi qazir. Áriyne, ataqty atalarynyng jóni bólek. Anqyldaghan ashyq minezdi Lәzzat Janbolattyng qúday bere salghan baghy ekeni dausyz.

* * *

Osy essemdi jazu ýstinde bir súraqpen Jәkene ýiine telefon shaldym. Kýn bolsa senbi. Saghat týngi on bir. Janbolat bolsa әdettegidey qalanyng syrtyndaghy ýiine ketip, óndirte jazu ýstinde eken.

– Shirkin, – dedim júbayym Sholpangha, – meni bes minutqa ghana Preziydent qoysa.

– Onda ne ister edin?

– Janbolat Aupbaevqa «Enbek Eri» ataghyn berip ýlgerer edim!

Sony.

Sәulebek Jәmkenúly,

Qazaqstannyng Qúrmetti jurnaliysi

Abai.kz