Qazaqstan - tapqan tabysy tamaqqa ketetin el
Halyqaralyq qarjy instituttarynyng esepteui boyynsha ailyghynyng 10-20% qarjysyn tamaqqa júmsaytyn elder «damyghan elder» kategoriyasyna kiredi. Alayda Qazaqstan búl kategoriyagha jatpaydy. Beyresmy túrghydan halyq tapqan qarjysynyng teng jartysyn, key jaghdayda tipti tútastay tamaq alugha júmsaydy. Azyq-týlik baghasynyng eselep artuy ol kórsetkishti arttyruda.
2021 jyldyng alghashqy jarty jyldyghy da ayaqtaldy. Orta eseppen әrbir qazaqstandyq ay sayyn 96,7 myng tengeni azyq-týlik alugha júmsaytyn bolyp shyqty. Búl ótken jylghy osy uaqyttaghy kórsetkishpen salystyrghanda 4,6%-gha artyq. Búl boyynsha finprom.kz arnayy zertteu júmysyn jasapty.
Aymaqtyq kórsetkishter boyynsha ay sayyn tamaqqa qarjy júmsaudan kósh bastaytyn qala – Almaty bolyp túr. Orta eseppen әr almatylyq 127,2 myng tengeni azyq-týlik alu ýshin júmsaydy. Búdan bólek Pavlodar oblysynyng túrghyndary 117,1 myng tenge, yaghny bir jyl búrynghy kórsetkishpen salystyrghanda 18,1% artyq jәne ShQO túrghyndary 116,5 myng tenge, bir jyl búrynghy kórsetkishten 5,3% kóp qarjy júmsaytyn bolghan. Payyzdyq kórsetkishting artuyn tamaq baghasynyng qymbattauy jәne ailyqtyng óspeuimen týsindiruge bolady.
Tapqan tabysynyng eng az bóligin tamaqqa júmsaytyn aimaq – Shymkent bolyp shyqty. Ár shymkenttik ay sayyn orta eseppen 72,1 myng tengeni tamaqqa qúrtady. Búl ótken jylmen salystyrghanda 11,2%-gha artyq.
Tamaq baghasynyng qymbattauy men halyqtyng azyq-týlikke júmsaytyn qarjysy úlghayghan aimaq – Jambyl oblysy bolyp otyr. Al azyq-týlikke ay sayyn júmsaytyn qarjy kórsetkishi artpaghan ýsh qana aimaq bar. Olar Almaty qalasy, Soltýstik Qazaqstan oblysy jәne Aqmola oblysy. Ózge aimaqtarda payyzdyq kórsetkish artqan.
Halyqtyng bir jyl ishinde azyq-týlik pen alkogolisiz susyndargha júmsaytyn qarjysy 5,5%-gha artqan. Al temeki jәne ishimdikke júmsaytyn shyghyndary kerisinshe azayghan. Búny eldegi әleumettik jaghdaydyng nasharlauymen týsindiruge bolady. Halyq qarjysyn negizgi azyq-týlik kózderine júmsaugha kóshken.
Qazaqstandyqtar tamaqqa júmsaytyn qarjysynyng ýshten bir bóligin etke jәne et ónimderine qúrtady eken. Orta eseppen ay sayyn 31,2 myng tenge. Nan ónimderine qazaqstandyqtar ay sayyn 14,3 myng qarjysyn júmsaytyn bolghan. Búl ótken jylmen salystyrghanda 12,4%-gha artyq. Sýt jәne sýt ónimderine 9,6 myng tenge ketedi.
Bir jyl ishinde qazaqstandyqtardyng júmyrtqagha júmsaytyn qarjysy 37,1%-gha artqan. Al qant, kondiyterlik ónimder men tәttilerge júmsaytyn shyghyndar kerisinshe azayghan. Búl da ekonomikalyq kórsetkishting aiqyn kórinisi.
Qazaqstanda azyq-týlik ónimderining baghasy kýn sayyn artuda. Ýkimet baghany túraqtandyru boyynsha birneshe basqosu úiymdastyryp, 50 mlrd tenge bóletinin mәlimdedi. Alayda búl naryqtaghy baghagha aitarlyqtay ózgeris jasaghan joq. Bir ay ishinde kartop, sәbiz tapshylyghy bayqalyp, baghasy ýsh esege ósti. Janarmay baghasynyng da sharyqtauy halyq qaltasyna soqqy jasauda.
Elimizding batys aimaghynda shóp tapshylyghy bolyp, mal qyryluda. Al soltýstik pen shyghysta eginning shyghuy byltyrghymen salystyrghanda әldeqayda az. Sondyqtan biyl da et pen nan ónimderining baghasy artady dep boljaugha tolyq negiz bar. Qazaqstan birtindep tapqan tabysyn tamaqqa júmsaytyn elge ainaldy.
Abai.kz