V

Jeltoqsannyng bas kezinde qarly borandata shauyp jýrip, «Sarbas» deytin jerden ýiimdi әreng taptym. Orqashar tauy jaqtyng qara suyndaghy jalghyz tamnan osy jazda ghana Barlyq tauy jaqtyng «aq suyndaghy» taghy bir jalghyz tamgha kep qonystanypty. «Sarbas» dese sarbas eken, qamysynyng da, qúraghynyng da, shiyining de basy qar ýstinen sap-sary bolyp kórinedi. Endi qasqyry da sary bas bolsa, «Qúdaydyng eng jarylqaghany» sol bolar edi, naghyz saytansha, kózge týspey kelip jara salady ghoy.

Batystan boray jauyp túrghan qardyng «arasymen» jan-jaghyma jaltaqtay jele otyryp, ekintide jettim ýiime. Maqtaly sarylardyng syrty múzben siresip attan syqyrlay týskendigimnen, ton kiygen әkemnen basqa batyrlardyng eshqaysysy qúshaqtay almady. Onyng esesine ýige kirgizgen song jabyla júlmalaugha kiristi. «Óneshine» deyin qyzarghan temir meshting týbine otyrghyza sala, malmanday su kóilegimdi de sypyryp aldy sheshem. Qúrghaq kiyim kiyindirip bolghan song ghana jay súrasugha kiristik. Mening aldymen súraghanym osy kiyimder jóni, әsirese aq búira eltirimen júryndalghan etekti qara ton jayy boldy. «Kiyim tileu tileydi» dep, sәti kelgen layyqty kiyimdi arnap ala bergen eken. Aqshanyng qaydan kelgenin súraghanymda, «Shaghanobagha*» bir ógiz ótkizse «dýniyening kezdemesi men kiyimi» keletinin Bighazy aitty.

V

Jeltoqsannyng bas kezinde qarly borandata shauyp jýrip, «Sarbas» deytin jerden ýiimdi әreng taptym. Orqashar tauy jaqtyng qara suyndaghy jalghyz tamnan osy jazda ghana Barlyq tauy jaqtyng «aq suyndaghy» taghy bir jalghyz tamgha kep qonystanypty. «Sarbas» dese sarbas eken, qamysynyng da, qúraghynyng da, shiyining de basy qar ýstinen sap-sary bolyp kórinedi. Endi qasqyry da sary bas bolsa, «Qúdaydyng eng jarylqaghany» sol bolar edi, naghyz saytansha, kózge týspey kelip jara salady ghoy.

Batystan boray jauyp túrghan qardyng «arasymen» jan-jaghyma jaltaqtay jele otyryp, ekintide jettim ýiime. Maqtaly sarylardyng syrty múzben siresip attan syqyrlay týskendigimnen, ton kiygen әkemnen basqa batyrlardyng eshqaysysy qúshaqtay almady. Onyng esesine ýige kirgizgen song jabyla júlmalaugha kiristi. «Óneshine» deyin qyzarghan temir meshting týbine otyrghyza sala, malmanday su kóilegimdi de sypyryp aldy sheshem. Qúrghaq kiyim kiyindirip bolghan song ghana jay súrasugha kiristik. Mening aldymen súraghanym osy kiyimder jóni, әsirese aq búira eltirimen júryndalghan etekti qara ton jayy boldy. «Kiyim tileu tileydi» dep, sәti kelgen layyqty kiyimdi arnap ala bergen eken. Aqshanyng qaydan kelgenin súraghanymda, «Shaghanobagha*» bir ógiz ótkizse «dýniyening kezdemesi men kiyimi» keletinin Bighazy aitty.

- Ógiz qaydan keldi? - dep jymighanymda Bighazy saudager: serkesh satyp qoy etip, qúiyn ainaldyra aiyrbastap jýrip tay etkenin, tayy taypalghan jorghagha shyghyp, atan ógiz bolghanyn eseppen dәleldedi. Qarasam ýy ishine de, agha-bauyrlargha da, әke-sheshege de shyr bitip, kóriktenip qalghan eken. Ómiri jalshylyqpen ótip kele jatqan Biygeldi de biyl boy jazyp, byp-biyazy boydaq jigit bolghanyn bayqatty. Onyng da osy ótken jazdaghy jalshylyq ónimi tәuir bolypty. Mening kýmәnimdi aryltu ýshin, Bighazy onyng da bir ógiz tauyp, taghy bir ret Shaghanobalatqanyn aityp qútyldy.

- Áyteuir Ospannan birdeme almadyndar ma? -dep súradym sonynda.

Kishkenesinshe taghy da aldyna almaq bolyp, taqala otyrghan әkem:

- O... qúlynym-au! - dep, moynymnan qúshaqtay tartty. Tizesine jantaydym. - Sening aitqanynnan shygham ba men, almadyq!

- Pәle, almadyq deuin, - dep Biygeldi yrjynday kýldi, - Ospannyng bar siyry, tayynsha-torpaghyna deyin qazir bizding qorada túr.

Basymdy kóterip alyp, shoshyna qaradym:

- Ne qyp?!

- Qu shybardyng pәleni taghy da qúiryghynan týrtip otyrghanyn qarashy! - dep әkem ýlken aghama әdetinshe badyraya qarap qoydy. - Biz shópti jerge kelip qonystanghan son, «qystan shygharugha ghana» dep aidatyp jiberipti. Olardyng jeri biyl taqyr. Baqqan aqymyzgha qar ketken song bir siyryn alyp qana basqasyn qaytaryp jiberemiz. Kelisimimiz sol. Alandama, qúlynym!

- Osy sarbasqa kóship keluimiz sol qu moldagha jaqsy bir oray bolghanday ma, qaydan bileyin? -dep sheshem eselep qoydy. - Osy qalyng qardyng aldynda ghana aidatypty. Endi qayta aidap ombylatyp, sonau Orqashargha qalay jetkizer, túrsa túra túrsyn dedik.

- Al, búl jaqqa ne sebepti kóshtinder?

- Kóship emes, túp-tura bosyp keldik! -dep Biygeldi agha jәne kýldi.

- Ol jaqqa besinshi aida arjaghynan «qúiyrshyq» kelip, búlanshylyq jýrgizgen! -dedi Bighazy, - Jayyrdyng eski uaghyn tipti totityp, temir tamnyng taqyryna otyrghyzyp tastady. Bar malyn, tipti, janaraq kiyimine deyin sypyryp alyp ketti. Beri qaray shep jayyp, taghy jyljyghanyn estip otyrdyq. «Eski uaqpen әlde bir arazdyghy bolghany ýshin tonaghan shyghar, endi kelip Dórbiljindegi gomindanmen soghysar, nede bolsa, tez jetse eken» degen tileulestikpen otyra berippiz. Jeldiqaradan bergi qorymsu, Kóksugha kelip, ýi-ýidi qoymay timiskilep jýrgenin kórgen song ghana Biygeldining qojayynynan әkelgen arbasymen osylay qaray kóshe jóneldik.

- Arba jolyna biz de týstik, «qúiyrshyqtyn» aldy Búrqandy qara sugha da jetti! -dep әkem kýrsingende Biygeldi kýldi.

- Maralsu boyyna deyin kelip, keregin jiyp aldy da, arqalaryn bókterinshekterine sýiep, qayqaya jóneldi. Keregi gomindang emes, sondaghy eldin  kóilek-kónshegi eken.

- Múnysy nesi? - dep týiilip qalyp edim, tiyanaqty jauapty Bighazy qayyrdy:

- Qazaq әsker de, partizan da emes ekenin keyin estidik, osynday alasapyran túsynda mal jiyp aludy kózdegen búlanshylar eken. Ár ondyghynyng arasynan birer myltyq әreng kórinedi.

- Onday búlaushylar әli bar ma?

- Qazir joq, «Shyghys Týrkistan» armiyasy Dórbiljindi azat etuden qyryq-elu kýn búryn, besinshi aida bolghan oqigha ghoy. Onan keyin kelmedi. Sirә, Ospan batyr estip, tiyp tastaghan bolsa kerek.

- Áy, bilmeymin-au, balalarym, -dep әkem kýbirledi, - qara qorym, sonshalyq kóp adam Ospangha bilinbey qaraqshylyq qylar ma? Bir qanaty Qobyqtyn, bir qanaty Dórbiljinning halqyn tonap jatqanda, auzyna ne týskenin kórmeydi deymisin... Sol batyrynnyng ózinde bir soyqan bar ma deymin?!

- Qyrau, men olardyng bir qyzyghyn aityp bereyin, - dep Bighadil jypylyqtatty, - olardyng aldy Dórbiljinning dәl qasyndaghy kishi Aqsugha deyin keldi. Bizding myna Bighaysha sol kýni tanerteng Serikbosynnyng bәige jiyrenimen jogharghy qorjagha ketken...

- Men saqar súratyp jiberip edim, -dep sheshem kiristi sózge, - qaydan bileyin...

- Men kórgenimdi aityp bereyin desem... Al endeshe, ózing sóiley ber qyzynnyng batyrlyghyn!

- Óy adyra qalghyr-ay, kórgen sen ghana... Al búltimay sóiley ber, sóiley ghoy!

- Men arbagha jýk shygharysyp jóneltip, eshki-laqty artynan aidaghanmyn, - dep Bighadil qayta jadyray jalghastyrdy sózin, - biz qalyng shiyding daldasyna otyrysymyzben Bighaysha da jetti júrtqa. Men bir tómpeshikke shygha aiqaylap, qol búlghadym. Kýn ap-ashyq, meni kórip, beri ayandap edi, arjaghynan ýsh-tórt «qúiyrshyq» shauyp keledi eken. Bighaysha olardy kóre sala at basyn qala jaqqa búryp, qasha jóneldi. Qúiyrshyqtar: ey qyz, «toqta» dep aqyra qualady. Bighayshanyng olay qashqanyna men qatty yza boldym. Sóitsem, búl qyz menen qu eken, qúiyrshyqtardy bizding ýstimizden týsirmeu ýshin solay qashypty...

- Oipyr-ay, jiyrenning jýgirisi-ay, shúnqyr, jyralardan orghyghanda qyzym úshyp ketedi ghoy dep shoshyp edim, atqa kóp minbegen ghoy, jalyna jabysyp, enkeyip alypty...

Sheshesining sóz qystyrghanyna taghy týiile qalghan Bighadil sózin endi tipti jitirmelete jóneldi:

- Bókterinshekterin qolpyldatyp quyp bara jatqan «qúiyrshyqtar» eki ret myltyq atyp edi, jiyren pәle tipti úshyp ketkendey boldy. Maralsudyng jaryna jete yrshyp, kórinbey ketkende ekeui de kýiredi-au dep shoshyp edim. Arjaq jaghagha taghy da yrshyp shyghyp, qúiyndatyp ala jóneldi. Aqsugha týse man-qarasyn kórsetpey ketti. Tóbe-tóbege shyghyp, qaray berdim. Álgi tórt «qúiyrshyq» dәl Aqsudan qaytty. Anaday jerden ótip bara jatqanda otyra qalyp sózderin estidim: «Ishshu, ey kisim, bókterinsheging auyp ketti. Týsip jóndep bayla», «myna qyzdyng qorlyghy-ay» dep atynan týsti bireui. - «Qorjyny toly eken, amal qansha, asyl búiymdar siyaqty» deydi bireui...

- Yrysqan qos uys jýn berip jibergen eken, kózderine týskeni sol ghoy! -dep kýle qosty sheshem.

- «Atyn atayyn dep edim, qimadym, tym әley eken» deydi bireui. «Eng keregi sol jiyren edi ghoy, kisim», «amal qansha, auzymyzdy salyp etkizdi», «ey kisim, ei, ishshu, bylay jýr» desip, Qarasu qamysyna qaray búrylghanda men eshki-laghymdy qua jóneldim. Manratyp qan joldan ótkize qarasam, qu qyz kóldenendep shygha keldi, kýlip keledi, qala jaqtan ainalyp, qalay jetip alghanyn bilmeymin.

- Kýlgenimdi de, jylaghanymdy da sezbeppin agha, qoryqqannan esim shyghyp ketipti, - dep Bighaysha syqylyqtady.

- Al, endi ózing sóile, qúlynym, myna jel ayaq keri at kimdiki, aldymen sony aitshy! - dedi әkem tizesine jatqan mening mandayymdy sylay týsip.

- Jel ayaq ekenin qaydan bildiniz?

- Bayaghy ýkimet alghan jiyrenimning mýsinin úmytty deymising qúlynym-au?... Kýnine neshe qasqyr qusang da qoymaushy edi ghoy! -dep kýrsindi әkem, myna keri dәl sonyng ózi siyaqty eken.

Ólgen shpionnyng aty desem, «jaman yrym» әlde «aram» sanap әkemning satqyzyp jiberui de mýmkin ghoy. Jasyra túrghym keldi:

- Shihudaghy bir dosymnyng aty! -dey saldym.

- Kózep jýrip, bireuden úrlap mine qashqannan saumysyn?!

- Joq, әke, Biyl qasqyry kóp jerge qystaghanynyzdy estigenmin. Qasqyr soqsyn dep, osy qysqa mayyn súrap әkeldim.

- Mine qyzyq, Sarbastyng ghana emes, býkil Moyyntaldyng qasqyryn qyrarmyn mynauynmen. Biraq, ystyghy bar kórinedi. Babyna keltirip alyp minem ghoy... Qajiyakbar shirkinning jaqsylyghyn qalay úmytayyn, ýsh-tórt qasqyrmen sony bir syilasam aldymen!

Alpystan asynqyrap qalghan, ómiri týgel derlik joqshylyq teperishinde, túrmys qyspaghynda ótken әke shyrayynyng dәl qazir jasara qalghany bayqaldy. Shash-saqaly da jyltyrap aq qyraulary erip ketken siyaqty.

- Ózing soghysqa kirding be? - dep, baghdarlay ýnildi bir kezde.

Maghan asa әienshek әkening soghys bola qalsa jibermey qoy qaupinen taghy da saqtanuym kerek qoy, kórgen qaterlerimdi týgel jasyrugha tura keldi:

- Joq, mendey hatshyny soghysqa kirgizer me?

- Olay bolsa, maydanda qalugha ne ýshin talap qoydyn?

- Sonda qyzmet istetip soghysqa kirgizbey saqtaytynyn bildim. Oilanghanymday bolyp shyqty, jer astyndaghy ýiden shyqpaytyn hatshylyqqa otyrghyza saldy, sodan qayttym.....

Ertenine taghy da «aqsarbasy» men toylyghyn qosa soyyp, manayyn shaqyrghan, búl jerdegi shaldardyng batasyn taghy bir әpergen әke-sheshe:

- Endi myna alasapyran basylghansha qalagha barmaysyn, qúlynym! - dep búiyrdy, - talabyndy kishkene kezinnen-aq qaytarmay oryndap keldik, oqyttyq, solay ma?... Qan sólden airylyp, súrlanyp, suynyp kelgening sezildi. Endi bizding osy talapty oryndaysyn!

- Sizderding menen kýtetin talapty oryndaytynym ras! Al, «myna alasapyran» degenderiniz ne? Zúlym ýkimet quyldy ghoy?

- Jangýdeyi ketkenimen Jangýdeyshil bayynyng lany әli bar, ana jaqtan keldi dese qirata beretinder kóp. Sendey ker kedeydi kezennen tonaytyndardyng bar ekenin kórip otyrmyz.... Qys ketse de yzghary kete qoymaghan shaqty alasapyran deymiz be, ony bilseng súramay-aq qoy, jaz shyqqansha keregindi men keltirip túramyn, talabym sol.

Anqaulyghynan ghana aldyryp-aldanyp jýretin әkemning qanshalyq múqalsa da aqyldan tym moja emestigin biletinmin. Jany endi ghana jadyraghanda aitqanyna kónbey, kele sala jýdetkim de kelmedi. Tilin alghanday ýnsiz jymiyp qana qoydym.

- Músa deytin jigitti bilemisin? - dep súrady bir kezde, - Altaydyng jigiti kórinedi. Ishinde sol jigit bar onshaqty adam Ýrimjiden avtomobilimen kelip, jol-jónekey osy bizding Dórbiljinge týsken eken. Qaydan estip, qalay qúralghany belgisiz, jýz shaqty sotqar kele soqqylap, Týrkistan, Kamalbek atty ekeuin úryp óltiripti. Músany әkimder kelip qorghap әreng qútqaryp qalghan eken. Seni kóp súrapty. Búlar qanday jigitter edi?

- Qashan kelipti olar?

- Ýsh kýn ghana boldy Músanyng ketkenine, auyr mertigipti deydi.

- Ólgen ekeui gomindanshyl bolatyn. Músa - bizding jaqtyng manday aldy azamatynyng biri... Yapyr-ay, ony qapqany nesi eken itterdin!?... Gomindangha qarsy kýresip, týrme soqqysyn kóp kórip edi.

- Mine, qúlynym, qalagha jaz shyqqansha barma deuimning bir sebebi osy. Qanyndy búdan da qatty qyzdyratyn ister bar. Keyin kórermiz ony, qazirshe osy Sarbastyng qasqyryn ghana aulay túralyq....

Qalagha tanerteng ketken Bighazy keshke jaqyn eki bótelke araq pen ýsh-tórt qapshyq Sovet temekisin әkelipti. Ákemning meni qalagha jibermeu ýshin  «keregindi men keltirip túramyn» degendegi shyrghasy osy ekenin sezip, kýlip jiberdim.

- Mynauyng ne?! - dep Biighazygha  tiyistim sonda da. - Ómirinde bir ógiz tapqanyna mәz bolyp, osylay shalqityn bolyp pa edin?

- Joq, joq, joq, ol shalqymaydy, qúlynym, ony shalqytpaymyn. Múny men saghan aldyrdym. Aryqtap, jýdep kelipsin. Ish te tart, әiteuir tamaqty kóp jep, kóniling kóterinki bolsa, qanyng tolady!

- Araq pen temeki toltyrghan qannyng ózi «haram» bolar dep qoryqpaysyz ba?... Endi qartayghanda «kýnәge» batqanynyz ghoy búl!

- Sen ýshin istegen búl shipam kýnә bolmaytynyna senemin. Áyteuir, densaulyghyng týzelse bolghany, Qúday aldynda beretin jauabym dap-dayyn, men ýshin qoryqpay, ishe ber!

Temekisin de, araghyn da qorjynyna qayta salyp Bighazygha qaytardym:

- Osy mandaghy kerek etken bireuge sata sal, búl ýige qaytyp kirmeytin bolsyn!

- Janasha oqyghany bar ýige búlar kirmey túra ma, balam-au? -dedi sheshem de shalynyng niyetin qúptaytyndyghyn bildirdi. - Densaulyghyna paydasy tiyse,... qayter deysin. Qalagha ýirengen song myna dalada ishi pysyp qalmasyn deydi ghoy.

- Qoy, apa, búl kisining men turaly kózqarasyn qúptay kórme, әkem qazir endi ghana qúlyndaghan kәri bedeu siyaqty, -degenimde ýy ishi moyyndaghanday týgel kýldi, -semiyalyq ómirlerinde oqyghan bir bala kórmey kelgen әke-sheshesinder ghoy, solay bolularyng da qate emes shyghar. Áreng oqytyp, әreng keltirgen balamyzdyng «ishi pysar» dep te, «ishi keber» dep te kýdiktenip qyzghyshsha qorghashtaghylaryng keledi. Mening ishimdi pysyratyn bir ghana jәit bar: Senderge amanat bolyp, auyrlyq týsirgenime jiyrma jyl ótti. Qyr jelkelerine kedeylikpen birge qyrsyqsha qonyp, loqy jauyr etip óspedim be. Endi sol qaryzdy óteuge tezdetip kirispesem, ishim pysqandy qoyyp, jarylyp ta ketetin kórinedi. «Oqushylardan basqa eshkimmen talasy bolmaytyn» múghalimdik qyzmetke uaqytynda ornalasyp alayyn...

Ángimeni osylay bastadym da, әke-sheshe oiyndaghy qauip-kýdikti eki tәulik sóilesip, әreng arylttym. Tórtinshi kýni qalagha jýrerimde әkem:

- Áyteuir, oqyghan basqa jastardan paryqty bolyp óskenindi araq pen temekiden aulaqtyghynmen kórsetting kýshigim, Alla jar bolsyn! -dep qaldy.

Aldymen audandyq saqshy mekemesine kirip, mәlimdelip edim, sayasy bólimdegi qoy qara qasty, kelte múryndy appaq jigit meni eski dosynday «arsalaqtay» qarsy aldy. Shihanzydaghy maydan shtabynyng sayasy bólimi bergen kuәlik jolhat joldaghy jauynnan ezilip ketken bolatyn. Onyng esh jazuyn izinen tanymasa da «kózinen» tanyghanday qúptap, men toltyrghan anketpen birge alyp qaldy.

Esikten shygha bergenimde, aldymnan «Sәrsen Sayasat» dóp kelip, sarghysh kók kózin tikireyte «amandasty». Borbayynan ýrlegendey semirip alypty ózi, ýni de nәn.

- E kelding be?!

- E, keldim!...

Dórbiljinnen ketkennen beri Sayasat oqytushymen kezdeskenim osy ghana edi, sәlemdesuimiz de osylay ghana ótti.

Saqshynyng temir qaqpasynan shygha súradym Bighazydan:

- Ói, myna gomindang әli joyylmaghan ba?

- Bәle, joyyla ma búlar, gomindang qúlap bara jatqanda búl domalap, taugha shyghyp ala qoyghan. «Gomindangha qarsy» úran kótere jýrip, bay әkesining «tónkeriske jәrdemin» tógip-tógip jiberdi de, órlep sala berdi. Álgi Kәkim qanisher de osy әdispen qaldy. «Gomindan» dep qylshyldaghanda aldaryna jan salmaydy qazir! Álgi saqshyng da gomindannyng shýngәni bolatyn. Aty - Múqan. Búryn Shәueshekte «aq jendet» dep atalghan eken. Halyq jaqqa lyp etip óte shyqqan aldampazdyghy ýshin qazir «aq saytan» atalyp jýr.

Búlynghyr súry aspan biyigindegi súrghylt sary kýn qúlaqtanyp, zәrin tógip túrghanday shatynay kórindi maghan. Zәrlendirip te, shatynatyp ta kórsetken eki jaghyndaghy qandy jebedey eki «qúlaghy» siyaqty, әitpese aua typ-tynysh, onshalyq suyq emes eken.

«Sәrsen Sayasat» pen Kәkim bay qobaljytqan kónilim týsten keyin audandyq ýkimetke kirgenimde sabasyna týskendey boldy. Aq kónil kóne tanystarymnan búl mekeme qyzmetine ornalasqandar kóp eken. Eng tórdegi әkim kabiynetine qaray qaumalay jóneldi. «Qay qyzmetting de ýddesinen shygha alatyn, jaqsy oqyghan azamatymyzdyng biri qaytyp keldi» dep bireui әkimge syrttay tanystyryp jatqanyn esty kirip sәlem berdim.

Qalyng qasy týksiyte kórsetetin qonyr jýzdi, qon qyrma saqal-múrtty әkim - Nazarbek deytin kisi eken. Otyrghan boyy kýlimsirep qolymdy aldy, mәuti ýstel qarsysyndaghy oryndyqty núsqap otyrghyzyp, amandyqqa  jalghastyra jayymdy anyqtap súraugha kiristi.

- Jә, endi biraz dem alghyng kele me әlde óz ýkimetine qyzmet isteuge asyghamysyn? - dep súrady sonynda. Oqytushy bolghym keletinin estip, oilana qarap kidirdi. - Qyzmetkerding jetispey jatqan saldaryn da eskerelik. Tergeu bóliminde isteseng qalay? Bas tergeushi Sәrsen deytin azamat ta búryn múghalim bolatyn, tanityn shygharsyn, tez ýiirlesip ketesin?

Bas tergeushining kim ekenin estigende tóbe shashym tik túryp, ýrpie qalghanday sezildi. Sәrsenning qol astynda isteuden jiyrenip te, shoshyna da qaldym. Ol jayymdy bildirmey, basqa syltau aitudyng orayy tabyla ketti.

- Múghalimdik mektepten jana shyqtym, ómirdi bilmeymin ghoy, sondyqtan, tergeude orta dәrejeli de qyzmet kórsete almaspyn. Biraq, jaqsy oqytushy bolatyndyghyma sendire alamyn!

Ákim kýlip jibergende orsaqtau iri tisteri de jyp-jyly, tipti meyirimdi kórine qaldy.

- Tergeushilikke ómir bilimi kóp qajet bolatyndyghyn biluinning ózi de tolyq biletindik, shyraghym. Biraq, alghashqy talabyng ghoy, óz qalauyng bolsyn.

Sóitip, oqu-aghartu bólimine óttim de, ol bólimnen «biylsha» úighyr erler mektebine taghayyndalyp, joldama aldym. Meni sol mektep manynda otyratyn naghashy әpekemning ýiine ornalastyryp, kónili jay tapqan Bighazy ertenine tanerteng qaytty.

Mektepti qoya túryp, ózen syrtyndaghy Baghdarqannyng ýiine bala kezde daghdylanghan tóte múz jolymmen syrghy jóneldim. Onyng sýzekpen auyryp jatqanyn estip, kónilin súraugha bir asyqsam, Núrasyldyng jayyn súraugha eki asyqtym. Núrasyl turaly súraghanymda әke-sheshe de, aghalar da «әlige deyin iz-tozsyz» dep kýmiljip qana qoyghan. Ákemning Músa jayyn sóiley kele: «qanyndy odan da qatty qyzdyratyn ister bar» degeni Kәkim bay men Sәrsenning әli de «kisi» bolyp túrghany ghana emes shyghar degen kýdik dedektetip barady. «Ana jyly Ersúltannyng ýiinde Kәkimning Núrasylgha «seni әli kóremin» dep kinjui, qanqúilynyng qanmen sheshiletin serti bolmaghay?»

Baghdarqannyng ýiine osy kýdikpen shirygha kirip edim. Jýzi albyrap, erni kebersip jatqan Baghdarqan ýn sala jylap jiberdi:

- Áyteuir... jettin-au, aghatay!... Maghan jaqyndama!... Júqpaly auru... saghan óz auzymmen aityp, tapsyra almay keter me ekenmin dep...  qinalyp jatyr edim...

- Neni, Baghash-au, adam auyrady, jazylady, onda ne túr, jylama!

- Ózim ýshin jylamaymyn ghoy, - dep, myqtap bekemdelgisi kelgendey tistene sóiledi Baghdarqan, - biraq... búl, qos dert... byltyrdan bergi ókpe auruyma myna sýzek qosyla soqty... jazyla almaspyn.. Búl ekeuinen de auyr dert - Núrasyl agha... aghatayym! - dep kemsendep baryp, qayta tistendi, - saghan ýy ishin... «kele sala qanqyzdygha úshyrar» dep aitpay... jasyra túrghysy kelgen siyaqty ghoy... nesi bar, azamat deni sau bolsa... bәrin kóteredi.... kek ýshin kóteru kerek.... Qasiret kótere almasan... kek qaytara almaysyn... men asyghyspyn, aitayyn... Núrasyl aghanyng sýiegi... jogharghy Qarasudan tabyldy.

- Qashan?!... Neden qaza bolypty?!

- Osy kýzde tabyldy... denesi búzylyp, kýptey bolypty, kiyimi de shirigen.. tegi.... tegi, byltyr jazda óltirilgen.. pyshaq, shoqpar izin auruhanadaghylar anyqtady...  biraq, kim óltirgen.. aighaghy tabylmay... qalyp barady... men osylay boldym... basqa bauyrlary izdestiruding jolyn bilmeydi... oqyghandary tym jas... jengem men jeti kishkenesi shyrqyrap... shulap... jylaudy ghana biledi... dauysynan qinala bergendigimnen... osy jaqynda... kishi agha... tórkininin, naghashylarynyn... júbatuyna, uatuyna aparyp saldy... al, Bigha... búl kimnen bolghan ólim ekenin... dәleldey alamysyn?

Ýnsiz parlatyp otyrghan kóz jasymdy jasyra sýrtip tastap sóiledim:

- Kimnen ekeni belgili ghoy... 41-shi jyldyng bas kezinde Ersúltannyng ýiinde Kәkimning ne dep sert aitqanyn estimep pe edin? Bileubay da bar ghoy!

- Úmytpaghan ekensin, Bigha!... Aghatayym-ay, kókeyge myqtap týiilgen eken-au!.. Esine týsirmek edim, boldy endi...

- Sol kezde odan basqa jerlerde de aityp jýrgen sertterin týgel bilemin, әsirese Dәmeshting ýiindegi egestegi sózderi týp-týgel dәlel... Qúryshbek agha biledi, sondaghy kýieu Ádilbek - qazir Shihanzy maydan qolbasshylyq shtabynda, polkovniyk. Men sonyng qasynan keldim... Baghdash, kek alu úzaqqa ketpeydi. Ózing sauyqqansha búl qasiretten aulaq bol, sabyrmen shydap bershi, bәri oryndalady...

- Kәkimder әli kýshti, Bigha... baylyghymen «qúrmetti kisi» qataryna qosylyp aldy... Ýkimetting de, armiyanyng da.. bar rashotyn baylardyng jәrdemi kóterip otyr. Múny qazir ýkimet qorghaydy... qazirshe... әskerdegi aghayyndar qaytyp kelgenshe... ózing de sabyrly boluyng kerek shyghar... bayqap, mert bolmau jaghyn oilay istersinder...

- Jogharghy oryndargha aryz jazyp, onyng qylmysyn ashqan son, qorghaushy bolghanyn kórip alarmyz.

- Bileubay... mayor boldy... qazir bir batalionnyng bastyghy... sol da.. qazirshe me eken.. Kәkimning arqasynan qaghyp jýrgenin estidim... әskerine bólke kerek qoy?

- Armiya múnday bir baydan bólke jemese de ólmeydi, Bashbaylar aman bolsyn... Bileubay eges jolynda Kәkimning atyn joghaltyp edi, endi aghasynyng qúny jolynda nesin joghaltu raua bolatynyn týsiner... Alang bolma Baghdash, «kósh jýre týzeledi», kýsh kýrese nyghayady.

- Kóp saghynatynym... osynyng ghoy, aghatayym... jasynnan kekshil edin.... ailaly edin... aman bolsang myna qan jylaudaghy tuystarynnyng kegi qaytar!

Bizding sózimizdi tyndap otyrghan teteles inisi men kishi aghasy enkildep jylay jónelgende men de jasqa toly «qos shelegimnen» tógip-tógip jiberippin, dastarqan ala kirgen sheshesi qosyla, josylta tókti. Kóz jasymyzdy parlata otyryp shәy ishtik....

Ýrimjiden shyqqanda «kek» dep shyghyp, soghys maydanyna qalghanda «kek» dep qalyp edim ghoy. Baghdarqannyng ýiinen taghy da «kek» dep shyqtym da, erteninde oqytushylyqty da «kek» dep bastaghanday boldym. Myna songhysy tipti keng kólemdi, әri týbegeyli kek alu joly siyaqty ózime; tughan eldin, býkil ezilushi halqymnyng kegi az bolmaq pa? Oilap kórsem, tuylghannan bergi ketken kegim shashymnan da kóp eken. Sonyng bәrin jalghyz ózim qaytara alarmyn ba!? Sol jolgha zamandas-teteles buyndardy - inilerimdi lek-legimen attandyruym kerek qoy... uyttana kiristim.

Saghat ara demalystarda gomindang men Kәkim siyaqty baylargha basylghan azuym ashylmaytyn bolyp edi. Sonda býlkildep qoyatyn shyqshytymnan ishimdegini jaularym bile qoydy ma eken deymin, onshaqty kýnnen songhy bir sәskede klasqa «aq saytany» kirip keldi. Audandyq saqshy mekemesindegi әlgi arsalaqtaytyn «aq saytannyn» dәl ózi. Kire kýbirlep, «bir sәtke» syrtqa shygha qonymdy ótindi. Kózi kýlip túrghan song qaydan bileyin, oqushylaryma sabaq pysyqtay túrudy tapsyra sala «shygha qoydym», «beri kelshi» dep qaqpadan shyghardy. Bir at shekken, arqalyqty oryndyghy bar, jenil qara shana túr eken. «Shanagha otyra qoyynyz, bizding bólimge baryp sóilesetin azghantay ghana sóz bar edi» dedi, «otyra qoydym». Saqshy mekemesi emes, bergi bir shet kóshedegi qara qaqpagha kirdik. Kýzetshi saqshylardyng bosaghadaghy kishkene bólmesine ertip kirdi. «Aq saytannyn» kýlkishi sarghysh kózi túna qaldy endi, sózding shynyna endi kelgendey:

- Kimning ýiinde jatyrsyn? Kórpe-jastyghyng bar ma edi? -dedi.

- Ony qaytesin? -dedim tiksine.

- Jogharynyng búiryghy boyynsha, jatyp tergeletin boldyn, az uaqyt qana.

Osy sózben ghana eki saqshygha ym qaqty. Saqshylardyng aidauymen aulanyng bir jaghyn tútas alyp túrghan qatar ýilerding birine kirip edim, gomindannan qalghan qaranghy, las týrmening dәl ózi eken. Tór jaqqa tóselgen shirik sabannyng ýstine otyra kettim. «Oqushylar sabaghyn shulamay pysyqtap otyr ma eken, yapyr-ay, mektep kensesinen eshkimning kórmey qalghany-ay!...»

Esik jaq bosaghada, kameranyng jartysyn alyp juan qara «jangýdey» jatyr edi. Búrynghy audandyq saqshy mekemesining bastyghy ekenin keyinirek úqtym. «Talqandasa tozany qosylmaytyn eki jaudyng basyn qosqan myna qúdaygha ne shara» dep myrs ete týstim de, qisaya kettim. Gomindang bastyq meni әli de mensinbeytin kisishe tóbedegi jalghyz kóz terezege bedireyip, juan túmsyghyn kóterip jatqanda men asa sasyq nәjiske bayqausyzda qarap qoyghanday múrnymdy jiyryp aldym. Sol keshte naghashy әpekemning ýiinen kórpe-tósenish kelgende ghana «ózimizding gomindang eken» dep oilaghanday, maghan basyn kótere ýnilgen bastyq mahorkasyn úsynyp, sóileskisi kelgenin bildirdi. Temekisine qolymdy bir-aq siliktim...

Lәm despey eki tәulik birge jatqan ekeumizdi ýshinshi kýni tanerteng saqshy әskeri shaqyryp syrtqa shyghardy. Búiryghy boyynsha kórpe-tósenishimizdi kótere shyqtyq ta, núsqauy boyynsha qos atty ýlken shanagha týstik. Basqa bir kameradan taghy da eki qazaqty әkelip otyrghyzyp, mol perezentti ýstimizge jaba saldy. Zyrlay jóneldi shana sonson.

Shәueshek tas jolyna týsippiz. Saqshylar eshkimge kórsetpey qaladan shygharghan song perezentti alyp, astymyzgha tósedi de, tórteuimizdi bir-birimizge jabystyra jaylap otyrghyzdy. Myltyqty eki ghana qazaq saqshy, qol-ayaghy bos, alpamsaday tórt qylmystydan seskener emes. Nelikten qauiptenbeytindikterin aita, bizge iyq sýiese kelip otyrdy:

- Bes qazaqtyng arasynda bir ghana jangýdey hanzu ghoy, qayter deysin... túnyq auadan dem ala otyrsyn dep ashtyq.

Orta jasty, etti-jendi qyzyl sary, kelbetti qylmystyny shyramytyp, kóbirek qarap qoyyp otyr edim, saqshynyng myna sózine sol kisi toytarys aitty:

- Shyraghym, qylmysty bolyp aidalghan song qazaq dep senip ketuge bolmas, múnday beyghamdyqtarynyz ózderinizge qaterli bolar!

- E, aghay, sizderde bizdi óltire qasharlyq qansha qylmys bar deysiz? - dep kýldi әlgi saqshy, - әiteuir, «jabu jap» dedi, japtyq, «aymaqtyq saqshygha apar» dedi, әkele jatyrmyz, aimaqtyq saqshy tekserer de shygharar. Myna juan qara bolmasa, basqalarynyzdyng qandarynyz bir emes pe jәne oqyghan adam siyaqtysyzdar, bizding qanymyz tógilse, óz qandarynyz tógilgeni ekenin týsinesizder ghoy!

Aldynghy jaghymyzdan jaqyndap kele jatqan eki attyny kórip myltyghyn kótere týregeldi saqshy:

- Ei, shyghyndar joldan! -dep zirk ete týsti. - sol jerge toqta... ary qarap túryndar!

Sóitip, saqshylar kezikkenderding bәrin de joldan shygharyp, teris qaratyp qoyyp óte berdi. Bizdi shybyngha da kórsetpey joldap beru tapsyrmasy baryn ghana týsinip, kelbetti qyzyl sarygha kýrsine qaradym:

- Aghay, sizding atynyz...

- Manap, -dedi ol irkilmey, sonsong tolyqtap tanystyrdy, - búryn Toly mektepterining nәziri* bolghanmyn. Osy jerlik bolsan, tanityn shygharsyn?

- Tanydym. Myna berezentting astyna qalay kirip qaldynyz? - degen súrauyma til bilmeytin juan qaradan basqasy týgel kýldi.

- Shyraghym-ay, sasqanda qúrym kiyizge orana qoyyp, qara qasqa bolyp shyqqandar da, bәibishesining etegine kirip ketip, búlaulanyp shyqqandar da bolghan. Bizding múnymyz beti ashylmaghan kelinning jelegi ghana ghoy... Keriskedey meni kelinge ainaldyrghan kim dersin, alghash atastyryp, qúiryq-bauyr asasyp ketken - jaz basyndaghy «qúiyrshyqtardyn» búlanshylyghy boldy. Keyinirek últtyq armiya tauymyzgha kele qalghanda sol búlanshylar eken dep myltyq atyp qoyghanmyn. Atqanym qúr ketpeushi edi, bireuining bilegin shagha ketken siyaqty. Sóitip, audan azat bolghanda, men myna «qara bәibishege» abysyn bolyp týse qaldym, -dep jangýdeydi núsqay qarady da, zekip qaldy, - ei, bәibishe, sýrt múrnyndy! ... Kózin júma búghyp otyrghan bastyqtyng onymen sharuasy da bolghan joq, óli iә tiri ekenin sezbeytin siyaqty.

- Oy masqara tekem-ay! -dedi Manap tyjyrynyp qoyyp, - bir kezde baqyldap, býkil audan halqyn býrushi edin, endi óz túmsyghynnyng da ózindi qorlap, ne soyqan shygharghanyn sezbeytin bolypsyn-au... ey shýngәn**, ait myna qojana, biz qasynda otyrsyn dese juan tanauyn tisyn!

Ýnsiz melshiyip otyrghan sirke sary qazaq selk ete týsti de, bastyqtyng býiirine týiip jiberip, ony da selk etkizdi. Jalt qaraghanda túmsyghynan týrtip qalyp jighyzdy. Sirke sarynyng gomindang shýngәni bolghanyn sonysynan tanyghanday qarqyldap kýlip edim:

- Biz «auyldyng alty auyzyn» aityp boldyq, shyraghym, -dep Manap maghan qarady, qara eltiri malaqayyn alyp, shekeli, keng mandayyn qasy kýlimsiredi, - bizding әuen osylay, bastyghyn shýngәnyna sýzgizip, tekesin serkesine mingizip jatqan jayymyz bar. Oqystan ózimning kelin bop qaluymnan basqanyng bәri jaqsy. Al, ózing tanystyrshy jayyndy.

- Men - ózderinizding oqushylarynyzbyn. Ýrimjige 42-shi jyly ketkenmin. Jaqynda ghana qaytyp kelip edim, endi kelin bol der me eken, әiteuir úzatyp әkele jatqan siyaqty. Qaytsem de kelin bolmasyma ant ishemin; jap-jaspyn, obal ghoy. Jayymdy týsindirip, kýieu bolmystyng saqalynan ala týspekpin...

Ózimizben birge keshke sheyin osylay kýle kelgen aidaushylar Shәueshek shetine iline bergende býrkenishti qayta jauyp, saqylday aidady shanany. Bir shaqta, әldeqanday bir temir qaqpa shaqyrlap ashylyp, shanamyzben jútyp әketkendey boldy. «Qarnyna» jetip boldyq bilem, býrkenishti júlyp tastap, bir-birden jetektey jóneldi saqshylar. Taghy bir temir esik sharyq etip ashlyd da, meni taghy da «jútyp» kep jiberdi.

«Ezilip ash ishekke ótkenim be» degendey, manayyma ýnile qarasam, top-toq aq bórte, juan bir adam otyr eken. Shaghantoghaydyng búrynghy әkimi Núraqay deytin kisi bolyp shyqty. Týrmege as bolghaly emes, as toltyrghaly kelgen kisi siyaqty, syrttan kirgen eki-ýsh meskey et-sorpany qatar tizip qoyypty. «Kel, otyr, balam, aldymen ystyghynda tamaqtanyp alalyq» dep kýrsinip aq dastarqanyn mening aldyma tartty...

Syrgha sarang bolsa da tamaqqa jomart osy myqtygha kez bolghanym ghana sәttilik kórindi; әiteuir týrmening súiyq kójesi men suyq nanyna pende bola qoymadym. Onyng esesine ashu-yzanyng qúly bolyp bara jatqanym sonshalyq, azu tisim ózi ósip shyqqan jaq sýiekke qayta enip bara jatqan siyaqty. Kelgenime ýsh kýn ótkende bir anket kestesin kirgizip toltyrtyp әketip edi, onan song dәt tyndarlyq eshkim kórine qoymady. Ár kýni tergeu-súrau kýtip saryla-saryla iyegimnen saqal izdeytin  boldym, ózim izdep-ansap kelgen ýkimetimning mynau qylyghy batyp barady janyma...

IYegimdi sipalaghanymmen ýshinshi aptany da eshtene taba almay ótkizgen bir týni osy yzamnyng «shipasy» oilamaghan jerden tabyla ketkendey boldy: qatarymyzdaghy esikterding ashylyp-jabylyp jatqan sharq-shúrqy bizding esikke de jetip, meni erte jóneldi bir saqshy. Syrtta qar boray jauyp túr eken. Aulanyng týkpir jaghynan bir mýiisti ainalghanymyzda, taq-túq etken balgha ýni estildi. «Temir dýkenine aparyp, meni qaytadan soqtyryp shyqpaq pa» dep tandana kirsem, temirshi semiz Manapty alshayta otyrghyzyp, kisen salyp jatyr eken. Bir par jana pimanyng qonyshtaryn ishki jaghynan tilip-tilip jyryp, kisen shynjyryn sol jyryqqa keltire kiygizdi de, «bes» dep ótkizdi saqshygha. Meni de taltaytyp jiberip, tandap әkelgen kisenin shegeledi de, sap-sau pimamdy jaryp kiygizip, «alty» dedi. Artymnan kelgen Núraqay juanmen jeti bolghanymdy bilip, aidaghan jaghyna jýre bergenimde etpetimnen týstim. Búl búryn kisen kórmegen kórsoqyr óz ayaghymnyng qylmysy ekenin «týsinip», ashuym «basyla» qalghanday boldy. «Shipasy» tabylghany osy emes pe, yrshyp túrdym da, qayta jyghylyp, qayta túrdym.

- Sýndetke otyrghyzghan balasha taltanday bassang jyghylmaysyn! - dep jymidy Manap.

Saqshylar jem-shóp pen kórpe-tósenishterimiz basylghan shana jeteuimizdi syghylystyra otyrghyzyp, aiday jóneldi. Batys boranynan yqqany ma, bizdi qaladan tez alystatugha asyqqany ma, attaryn quzap, jeldire jónelip edi, qala shetine shygha bere shana búlt ete týsti de, bar qylmystyny bir-aq tónkerdi. Qarly-borandy qaranghy týnde, omby qargha kómile ýielegen ónsheng kisendi «toban ayaqtar» typyrlap, túra almay jatqanymyzda artqy shanadaghy bes saqshy jeteuimizdi sýiemeldey túrghyzyp aparyp, qayta tiyedi de, jәne zyrqyratty. Borasynnan jol tabylmay, aryqqa taghy tógilip qalyp, taghy da typyrladyq. Búl joly saqshylar bizding shanadaghy jýkti jadaghaylap, qayta basumen әurelengende ózimizdi ózimiz túrghyza almay úzaghynan typyrlastyq.

Arty jyryq qara tonymnyng qoynyn da, jyryq qara pimamnyng qonyshyn da qargha syqay toltyryp alyp, tórt ayaqtay týregelip edim, qarsy aldymdaghy bir ýime «qardyn» da typyrlap jatqany kórindi. Qúshaqtap kótere bergenimde, eki ayaghy bar adam siyaqty tik túra qalyp:

- Bighabilmysyng ei?! -dep qalghany ghoy, jeteuding biri Quat eken, ózi de qúshaqtay aldy meni.

- Quatpysyn, qashan keldin?

- Bir apta bolghan, myna qaraqshy qolyna aldynghy kýni ghana ilindim.

- Qylmysymyz ne bolghany? Bilding be?

- Gomindannan qalyp jaramsaqtanghan ónsheng shpion bizdi shpion dep kórsetti me eken, Qúljagha aidatty.

- Myna jyryq pimamen, myna múzday kisenmen, myna ayazda ma?

Ashuym endi «mýlde basylghanday» boldy, «shipa» qonghany sonshalyq, Núriya ólimining yzasyn da, Aqylbaydyng qazasyn da, tipti eng jaqynda estilgen Núrasyldyng kegin de «úmytyp», saqylday jóneldim, túp-tura ayazdyng ózinshe saqylday «kýlippin». Barlyq ashu-yza, naza-azadan «arylghan» adamgha «rahat kýlki» bitpes pe?

Ádiletti tergeushim, osy kórgenime siz tipti rahattanghan shygharsyz. «Bәleme osy layyq edi, shoq-shoq» -dersiz-aq. Solay da ózinizge osynyng layyq jeri tipti kóp ekendigin bile kýlersiz. «Jylpostardyng jyly bir» degendey, sudy ylaylap balyq aulaytyn barlyq jolbiyke bitkenning joly bir emespe. Jәne bәrinizde alasapyrannan jaralghansyzdar ghoy. Alasapyrandatpay aulay almaysyzdar. Al búl jolbiykeler qylmys ótkize almaytyndardy qualap aidap jýrip qylmys tughyzu óneri jaghynan sizge tipti úqsaydy. Sizding búlardan artyqshylyghynyz bireu ghana, («úly әdiletti» ataluynyz sonynyzdyng sharapaty bolsa kerek.) Ol, sizding aptamattyq tehnika istetip, ýzdiksiz alasapyrandatuynyz. Ýzdiksiz alasapyrandatu sizden, ýzdiksiz qylmys ótkizu bizden bolyp otyrmayma. Al, myna mesheulerding alasapyranovtary búl jaghynan sizden әlde qayda kem jaralghandyghynda dau joq, biraq, tek jaghynan da kóp jaghynan úqsaysyzdar-aq.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Shaghanoba (jer aty) - Qobyq túsyndaghy Sovet shekarasynan ashylghan sauda bólimshesi.

* Nәzir - mektep sharlaushy; inspektor. Úighyrsha mengerme bastyghy da (nazarat bastyghy) osylay atalady.

** Shýngәn - saqshynyng kishi ofiyseri.