Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4236 0 pikir 21 Mamyr, 2012 saghat 06:10

Baybota Qoshym-Noghay: «Sózding siqyryna arbalyp qalghan adammyn»

Qazaq әdebiyeti qazir qanday halde? Álem ruhaniyatynyng kenistiginde qazaq poeziyasynyng oryny bar ma? Býgingi tvorchestvo adamyn nendey jayttar tolghandyryp jýr? Aqyn, әri ghalym Baybota Serikbayúly Qoshym-Noghay osy jәne ózgede saualdargha qatysty oiyn ortagha salady.

- Siz ózinizdi aqyn әri ghalym retinde tanyttynyz. Qaysysyna kóniliniz tolady: aqyndyghynyzgha ma, әlde ghalymdyghynyzgha ma?

- Eshkim de aqyn bolamyn dep aqyn bolmaydy. Ol adamnyng erkinen tys qonatyn qasiyet. Men erkimnen tys sózding siqyryna arbalyp qalghan adammyn.

Mening eshqanday resmy ghylymy dәrejem joq. Biraq meni ghalym dep tanityn zamandastarymnyng bar ekenin kórip әjeptәuir tolqimyn. Shota Uәlihanov aghamyz kezikken sayyn meni kileng «ghalym-aqyn» dep erkeletetin. Ol kisining әzilinde de shyndyqtyng úshqyny bar siyaqty.

Birneshe ghalym ghylymy dissertasiyalarynda mening enbekterime sýienip óz pikirlerin dәiekteydi eken. Olargha alghystan basqa aitarym joq. Sonymen qatar qazaqsha «jiyendik» jasaytyndar da bar bolyp shyqty...

- Shygharmashylyghynyzda bizding baghzylyq bastaularymyzgha qay túrghydan bardynyz?

Qazaq әdebiyeti qazir qanday halde? Álem ruhaniyatynyng kenistiginde qazaq poeziyasynyng oryny bar ma? Býgingi tvorchestvo adamyn nendey jayttar tolghandyryp jýr? Aqyn, әri ghalym Baybota Serikbayúly Qoshym-Noghay osy jәne ózgede saualdargha qatysty oiyn ortagha salady.

- Siz ózinizdi aqyn әri ghalym retinde tanyttynyz. Qaysysyna kóniliniz tolady: aqyndyghynyzgha ma, әlde ghalymdyghynyzgha ma?

- Eshkim de aqyn bolamyn dep aqyn bolmaydy. Ol adamnyng erkinen tys qonatyn qasiyet. Men erkimnen tys sózding siqyryna arbalyp qalghan adammyn.

Mening eshqanday resmy ghylymy dәrejem joq. Biraq meni ghalym dep tanityn zamandastarymnyng bar ekenin kórip әjeptәuir tolqimyn. Shota Uәlihanov aghamyz kezikken sayyn meni kileng «ghalym-aqyn» dep erkeletetin. Ol kisining әzilinde de shyndyqtyng úshqyny bar siyaqty.

Birneshe ghalym ghylymy dissertasiyalarynda mening enbekterime sýienip óz pikirlerin dәiekteydi eken. Olargha alghystan basqa aitarym joq. Sonymen qatar qazaqsha «jiyendik» jasaytyndar da bar bolyp shyqty...

- Shygharmashylyghynyzda bizding baghzylyq bastaularymyzgha qay túrghydan bardynyz?

- Men elimizding ejelgi tarihyna qatysty ólen, balladalarymmen qatar Oljas Sýleymenov «aqyndar ainalysatyn ghylym» dep ataghan til bilimining etimologiya salasynda biraz izdenister jasadym. «Til úshyndaghy tariyh» atty ghylymiy-tanymdyq tútas kitap jazdym. Etimologiya tilding tórkinin zertteydi. Al tilding tórkini halyqtyng shyghu tegin tanytyp, tarihtyng terenine qúlash úrghyzady. Sondyqtan búl salada enbektengen adam, amal joq, tarihshy bolugha tura keledi. «Baghzylyq bastaulargha» barudyng syry osynda jatqan shyghar.

Oljekeng aitqanday, rasynda da, etimologiyagha qyzyghushylyq tanytatyn aqyndar az emes. Alystan izdemey-aq, ózimizding Tynyshtyqbek (Ábdikәkimov) pen Amantaydy (Shәrip) aitsaq ta bolady. Olardyng әrqaysysy búl salada da bir-bir ghalymnyng atqaratyn sharuasyn enserip tastaghanyn el biledi.

- Aqyn kózimen qarap aitynyzshy, әlemning ruhaniyat kenistiginde qazaq poeziyasynyng orny bar ma?

- Qazaq poeziyasyn әlem әli tany qoyghan joq dep bilemin. Adamzatqa Abay ólenderi de әli kýnge deyin óz dengeyinde jetken joq. Kenes ókimeti túsynda bizding birqatar aqyndarymyz orys tiline, orys tili arqyly sol kezdegi odaqtas respublikalar men keybir shet tilderine audaryla bastaghan-dy. Búl tamasha ýrdis elimiz tәuelsizdik alghaly beri jalghasyn taba almay otyr.

Tipti qazaq oqyrmandarynyng ózi de songhy kezderi poeziyany oqudan qalyp barady. Óleng jinaqtarynyng taralymy óte az. Kónil kónshitpeydi. Biraq búghan qarap qazaq poeziyasy toqyrap qaldy dep asyghys oy týyge bolmaydy, ólenning ósu, órkendeu ýstinde ekenin de angharamyz. Eger kórkem audarma isin, onyng ishinde qazaq aqyndaryn shet tilderine týpnúsqadan audarudy shyndap qolgha alsaq, «әlemning ruhaniyat kenistigindegi qazaq poeziyasynyng ornyn» baghamdau qiyn bolmas edi.

 

- Áuezov, Mýsirepov, Tәjibaev, Ahtanov, Sýleymenov dramalaryndaghy, Úlyqbek, Esenghaly hәm Siz engizgen aq óleng tól poeziyamyzgha qanshalyqty ornyqty?

- Qazaq poeziyasyna aq ólendi Úlyqbek, Esenghaly hәm men ýsheuimiz engizgenimiz joq. Ádebiyetimizdegi aq ólenning qaynar kózi tasqa qashalghan týrki jazbalarynda, qazaq handyghy túsyndaghy sheshendik sózderde jatyr, jazba әdebiyetimizde Jýsipbek Aymauytov shygharmalarynda «kýili sóz» kýiinde kezigedi. Ózing atap otyrghan klassikterimizden basqa birqatar aqyndar ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary әdebiyetimizge aq ólenning әr aluan formasyn alyp keluge әreket jasady. Aqyn Jýsip Qydyrov, shygharmashylyghyn aqyn bolyp bastaghan qazirgi agha jazushylarymyz Orazbek Sәrsenbay, Dýkenbay Dosjan sekildi qalamgerler qazaq poeziyasyna aq ólendi ornyqtyrugha kóp kýsh-jiger júmsady. Búl kezende Syrbay Mәulenovten bastap Qadyr Myrza Áliyge deyin ishinara birdi-ekili aq óleng jazghan qazaq aqyndary da bar edi. Biraq aqyndarymyzdyng búl izdenisin mansúq etken ataqty bir synshymyzdyng solaqay «auyr soqqysynan» song poeziyamyzdaghy aq óleng qatty «esengirep» qaldy. Alpysynshy jyldardan song aq óleng alanynda jankeshtilikpen tek Seysen Múqtarúly ghana boy kórsetti.

Tipti aq óleng jazudan jýregi shaylyghyp qalghan qazaq aqyndary Uolt Uitmenning verlibrin, Isikava Takubokudyng tankasyn úiqasty ólenge týsirip audardy. Qazaq tilindegi tәrjimelerde Batys pen Shyghys poeziyasynyng iyisi de qalghan joq...

Seysenning ókshesin basyp әdebiyetke kelgen Úlyqbek, Esenghali, Tynyshtyqbek jәne men «ózara kelisip alghanday» qazaq poeziyasyndaghy aq ólenning jana kezenin ayaghynan tik túrugha at salystyq-au deymin. Qazir, shýkir, búghan әdebiyettanu ghylymy da nazar audara bastady. Búdan birneshe jyl búryn Aygýl Ýsenova degen qaryndasymyz «Qazirgi qazaq ólenining qúrylysy: dәstýr jәne damu ýrdisteri» degen taqyrypta doktorlyq dissertasiya qorghapty. Demek, ghylymnyng kónilin audarghan bizding әrqily izdenisterimizding iz-túzsyz ketpegeni de. Qazir Bauyrjan Qaraghyzúly, Azamat Tasqaraúly tәrizdi talantty jas aqyndar qazaq aq ólenin jana satygha kóteru jolynda júmystanyp jatyr. Olardyng shygharmashylyq izdenisterine qarap, qazaq poeziyasynda aq ólenning esigi aiqara ashylatyn kýn jaqyndap qalghanday seziledi maghan.

- Ádebiyetting qoghamgha yqpaly bar ma?

- Kórkem әdebiyet - ghylym emes. Sayasattyng soyylyn soghyp ta jetistirmeydi. Ol qalamgerding tanym-týisigimen, kókirek kózimen adamnyng qaltarys, qúpiyasy kóp jan-dýniyesin zertteydi, ózining kórkemdik-estetikalyq qyzmeti arqyly jana úrpaqtyng ruhyn izgilikke tәrbiyeleydi. Búl - úzaqqa sozylatyn ýderis. Yaghni, kórkem әdebiyet últtyng (adamzattyn) bolashaghy bolyp tabylatyn keleshek úrpaqtyng qalyptasuyna qyzmet etedi. Al adamdar ruhany jetilgen sayyn qoghamdy ózgertushi kýshke ainalady.

- Ádebiyettegi ózinizden keyingi buyn ókilderine kóniliniz tola ma?

-Bir angharghanym, әdebiyetting basqa salasymen shúghyldanatyndargha qaraghanda aqyndar tez jetiledi eken. Olar otyzgha iyek artqanda-aq qalyptasyp ýlgeredi. Qazir qazaq әdebiyetin órge sýirep kele jatqandar aqyndar dep aitugha bolady. Búl әngime әdeby ortada (óz aramyzda degen jón shyghar) әngime arqauyna ainalyp ta jýredi.

Kópshiligi Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi bolmaghandyqtan kitaptaryn memlekettik tapsyryspen shyghara almay jýrgen, biraq daryny men qabilet-qarymyn әldeqashan tanytyp ýlgergen Múrathan Shoqan, Tanakóz Tolqynqyzy, Almas Temirbay, Qúralay Omar, Azamat Tasqaraúly, Móldir Darhanbaeva, Bauyrjan Áliqoja, Dinara Mәlikova, Talghat Eshenúly, Baqytgýl Babash, t.b. ondaghan jas aqyndardyng (barlyghyn birdey týgendey almaghanyma ghafu ótinem) ólenderi turaly arnayy maqalalar jazylyp, saliqaly pikir aitatyn uaqyt kelip edi, biraq әdeby syn janry men sabyrly synshylarymyz keshigip jatyr.

Men shartty týrde songhy buyn atalatyn osy qyz-jigitterden ýlken ýmit kýtemin. Olardyng bizding әdebiyetimizdi órge sýirey alatynyna senemin.

- Qazaq әlemi neden saqtanyp, nege úmtyluy kerek?

- Kópke topyraq shashyp otyrghanym joq, biraq jasy da, jasamysy da bar bizding zamandastarymyzdyng boyyn jaghympazdyq derti mendegen, ekijýzdilik pen jemqorlyq ómir saltyna ainalyp barady. Qazaq osynday minez-qúlyq pen is-әreketten arylu kerek. Aynalamyzgha kóz tastasaq, qazaq ghylymy kenje qalyp bara jatqanyn payymdaymyz. Qazaq jastary shynayy bilim alugha úmtyluy kerek. Árkim qolynan keletin paydaly iske at salysqany abzal. Abay atamyz: «Azat basyng bolsyn qúl, qoldan kelmes iske úmtyl!» - dep kýiinbeushi me edi...

 

- Qasiyetti Qoja Ahmet Yasauy babamyzdyng beybit sopylyq ilimin jalghastyrushy, maqsym Ismatulla Ábdighappardy jyldan asa zansyz, al, eng bastysy, jazyqsyz qudalau tolastamay túr» dep Elbasydan arasha súraghan ashyq hattargha qolynyzdy qoydynyz. Býginde Ismatulla maqsymgha qatysty sottyng ekinshi satysy ótti, habardar shygharsyz. Jalpy osy din tóniregindegi qúbylysqa jәne Ismatulla maqsymnyng isti boluyna beyjay qaramauynyzgha ne sebep boldy?

- IYә, búl sottyng ekinshi satysy ótip jatqanynan әrtýrli BAQ arqyly habardarmyn. Qazirgi kýni «Sopylar isi» boyynsha sottalghan segiz azamat Almatydaghy tergeu izolyatorynda qamauda otyr eken. Búl azamattargha qatysty ýkimning 2011 jyly qazannyng 19-y kýni Almaty qalalyq mamandandyrylghan audanaralyq sotynda shyqqanyn bilemiz. Sot ýkimine sәikes, «sopylyq aghymnyng jetekshisi» atalghan Ismatulla Ábdighappar 14 jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan. Ismatulla Ábdighappar ghana emes, QazÚTU-dyng professory Sayat Ybyraev - 12 jylgha, Erbol Isabekov - 9  jylgha, Erbol Rahymbaev - 8 jylgha, Saypulla Mollaqanaghatúly - 8 jylgha, Duman Berikbosynov - 8 jylgha, Jadyra Sýleymenova - 6 jylgha, Arnur Kunikin - 5 jylgha, Áliya Áshirqúlova - eki jylgha shartty týrde bas bostandyghynan aiyrylypty.

Advokattar alghashqy instansiyada kóptegen zang búzu bolghanyn, aldyn ala tergeu kezinde aiyptalushygha qarsy jauap bergen jәbirlenushilerding «taqqan dәlelderi naqtylanbaghanyn, keybir jәbirlenushilerding sot kezinde jauaptarynan bas tartqanyn», «ayyptalushy Sayat Ybyraev qylmystyq kodeksting alty baby boyynsha aiyptalyp, alty bap boyynsha da kinәsi dәleldenbegenin» aldyn ala tergeu kezinde Sayat Ybyraevqa qarsy jauap bergen «17 jәbirlenushining tórteui sotqa mýlde kelmegenin, qalghan13-ining birde-bireui sotta aiyptalushygha qarsy jauap bermegenin» aitady.

Tipti Alqa biyler sotynyng bir mýshesi sot otyrysyna tórt ret, endi biri eki ay boyy qatyspaghan. Biraq soghan qaramastan sot ýkimi shyqqan kezde olar sotqa ýzdiksiz qatysqan alqa biyler qúramynda bolghan.

Zangerler osy sekildi óreskel zang búzu әreketteri bolghanyn tilge tiyek etip otyr. Múnyng bәri de sottyng әdildigine kýmәn keltiredi. Men әdilet ýstemdik qúruy tiyis dep sanaymyn. Búl iske beyjay qaray almaytynymdy osy túrghydan týsininiz.

- Óziniz attap ketpeytin «shekaralar» bar ma?

- Adamgershilikten asqaq qaghida bola ma? Qanday qiyn jaghdayda da ar-úyatty joghaltugha bolmaydy.

- Qazir sizdi qanday mәsele mazalap jýr?

- Mazalaytyn mәsele óte kóp. Qalamger retinde, azamat retinde, pende retinde... Qaysybirin aitayyn! Dýniyening etek-jeni qusyrylyp keledi...

- Agha, kýndelik jazasyz ba? Bolsa, kýndeliktegi janynyzgha jaqyn bir oiynyzben bólisseniz?

- Kýndelik jazbaymyn... Keybir oi-tolghamdarymdy qaghazgha týrtip qoyatynym bar. Mektepte oqyp jýrgen kezimde, studenttik kezenning alghashqy jyldarynda birneshe dәpter kýndelik jazyp edim. Kóbine dostarymmen araqatynasymdy, ghashyqtyq sezimderimdi týsirgenmin. Sol kýndelikterim qoldy bolyp, qoldan-qolgha ótip, aqyry joghalyp ketti. Bolashaqta jazatyn shygharmalaryma ómir shyndyghyn arqau etkim kelgen. Shyndyghynda, kýndelik jaqsy oqylatyn epistolyarlyq janr ghoy. Orys әdebiyetinde múnyng óte jaqsy ýlgileri bar. Lev Tolstoydyn, Mihail Prishvinning kýndelikteri kórkem shygharmagha bәs tige alady. «Parasat» jurnalynda biraz uaqyttan beri jariyalanyp jýrgen Gerolid Beligerding kýndelikterin asygha kýtip otyratyn oqyrmandardy bilemin.

Ángimelesken Dәuren SEYITJANÚLY.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475