«Ómir boyghy týrme»
«Ghún dәuirinde on kýn boyy qara ýige qamalyp shyqqan qylmysker qalghan bar ómirin úyat pen masqaranyng astynda ótkizetin...»,-dep jazylypty Sy Ma Syannyng «Tarihy jazbalary» kitabynda. Bir sózben aitqanda, sol kezdegi 10 kýndik jaza-ómir boyghy týrmemen teng bolatyn, yaghny ómir boyy-ar jazasyn arqalap, el betine qaray almay tómenshiktep ótetin. Búl jazanyng ózi úrpaqtan-úrpaqtyng betine týsken shirkeu bolypty. Tipten jetinshi úrpaghyna deyin: «Sening pәlenshe babang bayaghyda qara ýige qamalghan »,-dep sybaghasynan qaghyp otyrypty.
Býgingi bizderdikindey otbasynyng bir mýshesi týrmede ólip, biri narkomandar qamaghynda ózine qol salyp jatsa da, tughan bauyrynyng jemqorlyghy anyqtalyp týrmege týsip jatsa da betpaqtanyp bedireyip jýre bermegen.
Sonymen qatar atalmysh kitapta: «Ghún dinastiyasy kezinde eng úzaq jaza on kýn boldy, al qara ýige on tútqyn qamalsa, ol býkil el boyynsha óte joghary kórsetkish bolyp sanaldy. Barlyghy derlik belinde pyshaq, qanjar taghyp jýrdi, biraq basqalarmen orynsyz daulasyp, qylyshyn shyntaq kólemindey suyryp: «Men seni óltiremin»,-dep aitar bolsa qoghamdaghy tózimsiz jaman adam retinde ayausyz ólim jazasyna kesilgen. Zang týsinikti jәne ony oryndau onay»,-dep jazylghan.
Qazaq handyghy dәuirlep túrghan zamandarda da osynday әdemi dәstýri bolghan. Sol bir jaqsy uaqyttar «Aqyldy memleket» dep ataldy.
Bizding ata-babalarymyzdyng myndaghan jyldar boyy qalyptastyrghan adamgershilikke, adamy bolmysqa, kishipeyildilikke tәrbiyelegen progressivti halyqtyq әdet-ghúryptarynda eshqanday qate bolmady. Qazaq halqynyng sany az bolsa da, úrpaqtan-úrpaqqa quatty bolghanynyng qúpiyasy da osynda bolatyn.
Maghan «barlyghy zang ayasynda ómir sýru kerek» dep uaghyzdaytyn key adamdar osy turaly oilansa eken!..
Amantay Toyshybayúly
Abai.kz