QR Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev myrzagha ýndeu!

Qúrmetti Preziydent myrza, zanger retinde aitar datymdy nazargha aludy talap etemin! Halyqtyng qúqyghyn tikeley, óreskel búzyp, úyattan bezip, adam qúqyqtaryn nadandar sekildi taptaytyn ýkimetti toqtatynyz, bolmasa toqtatu ýshin ózim әreketke kóshemin.

Ásirese, mәjbýrlep vaksinany saldyrugha eshkimning qúqyghy joq. Onday ókilettik tipti, sotqa berilmegen, eshkimning jeke ómirine, densaulyghyna qol súghugha jol joq. Árkimning óz tandauy bar. Bizding Konstitusiyamyzgha, azamattyq kodekske qarsy shyghu - qylmys jasaghanmen ten, feodal dәuirde ómir sýrip jatqan joqpyz joq.

«Vaksina immuniytetti qalyptastyrady» degen әngime bos әpsanagha ainalyp bara jatyr, halyqty azaptaugha, qinaugha, erkinen tys mәjbýrlep, qaydaghy bir Soy shygharghan qaulyny oryndatugha qúqyq siz túrmaq, sotta joq. Halyqqa sanaly týrde qarym-qatynas jasap, ózderi sanaly týrde vaksina alugha tandau jasap, әreket etu turaly qansha ret jazdym, bir qúlaq aspaysyzdar. Biz zayyrly memlekette túrghandyqtan halyqtyng kózqarasymen sanasu, halyqtyng uәjin tyndaugha mindettisizder. Kimder ýshin qyzmet etu keregin Ýkimet úmytyp qalmaghan shyghar. Halyq ýkimetke baghynyshty emes. Vaksina tek jemqorlyqty ýdetip, halyqty jәbirlep, boyyndaghy auruyn qozdyryp, mýshkil hәlde óluge deyin aparatyn jol sekildi. Qazir vaksinadan keyin ne bir reaksiya bergen adamdardyng viydeosyn kórip, halyqtyng ýreyi úshqanyn bilesiz be? Eshkim onyng ziyanyna, ne bolmasa nәtiyjesine 10 jyl zertteu jasap kórgen joq, tek kónil aldau sekildi.

Soy әli talay halyqtyng kóz jasyna jauap beredi. Soy, Bekshin Qiyasovtardy, bylyqqa batqan ministrlikti Birtanovtyng janyna aidau kerek. Budjet qarajatynyng opyryp, týbi tesilgenshe ýndemey qalay qarap otyrasyz. Ótken jylghy medisinanyng salghyrtyghy sizge nege sabaq bolmady?

Siz maghan Preziydent retinde aitynyz, Soy halyq ýshin ne istey aldy? Ótken jyly halyq ÓJJ aparatty ózderi qamtamasyz etti, qaladaghy dezinfeksiya kózboyaushylyq bolady, halyqqa salynghan modulidi auruhanamyz qúlady. Ózi vaksinany mindet sanap, men aighaydy salyp qúqyqty talap etken song QR zanyna vaksinany tirkep baryp, bir jyldan song salghyzdy.

Soy asa aqymaq emes, onyng bir sauattylyghy halyqty mәjbýrlep vaksina saldyru ýshin, sizderge jýgindi. Meninshe, búl oiy ertengi kýni adam shyghyny bolatyn bolsa, jauapkershilikkten sytylyp, halyqty, Ýkimet pen Preziydentke tirep qoiy. Sebebi halyq sizge qarsy kelmeytinin biledi. Sol ailasyna kóngen Ýkimetke ne deuge bolady? Sóite túra halyqtyng senimin, adamdardyng taghdyryn solargha senip otyrghanynyzgha tanym bar.

Auru әrqashanda bolghan, oghan qarsy kýresu ýshin biz jylynda bir ret halyqty medtekseristen ótkizip, salauatty ómir sýruge jol núsqau kerekpiz. Ýkimette bәri kerisinshe, qinap saldyrady, densaulyghy nasharlaghanyn kýtip otyrady. Halyq yzasymen oinaugha, al qúqyghyna balta shabugha jol bermeuinizdi talap etemin. Uaqyt emshi bәrin óz sәtimen kórsin.

Biz Ýkimetke, Soygha tәjirbie jasaytyn qoyan emespiz. Búl kýnde eshkim óz ómirine nemqúray qarap otyrghan joq, sebebi Shymkentik imunnolog medisinanyng bylyghyn ashty. Yaghni, koronovirus pen pnevmoniyany shatastyryp emdep, dúrys emes em-sharalarynyng kesirinen auru asqynghan. Qazirgi biznes keybir ólgen adamdardy da auyrmaghan kovidpen baylanystyru, jospardy oryndau dәrigerlerge basty maqsat sekildi. Sebebi ólgening súrauy joq dep otyra beredi. Múnday súmdyqqa tek sanasyz Ýkimet jol bermese, aqyldy Ýkimet bergen tiynyng nәtiyjesin súrap, is-әreketine baqylau jýrgizer edi.

Soy jaqsy ministr bolsa Bekshinmen qosa qansha halyqty emdegenin aitar edi Sózimning týiinin halyq óz kózimen barlyq jaghdaygha bagha berip, óz erkimen vaksina alugha kelsin. Halyqqa aiyppúl salamyz dep, qorqytyp, yzasyn tudyrugha, zansyz qaulymen adamdardy mindetteuge qúqyqtarynyz joq. Ýkimetting qisyq әreketin toqtatynyz jәne Soy, Bekshin myrzalardyng medisinany basqarudaghy biliksizdigi ýshin qyzmetinen alyp tastaudy súraymyn!

Kamisha Esmúhametqyzy

Abai.kz