Dýniyede әdildik pen adaldyqty
 tu etken adamnan artyq eshkim joq.

Shoqan Uәlihanov

Biyl, Jetisu ónirin 30 jyldan astam  basqarghan, qazaq-qyrghyz balasy «han» ataghan, agha-súltan Tezek tóre Núralyúly Abylayhanovtyng tughanyna 200 jyl tolyp otyr. Iri memlekettik qayratker, mәmileger-diplomat, batyr-qolbasshy, aqyn, kýishi, kompozitor, qolóner sheberi Tezek tóre óz zamanynyng asa daryndy, dara túlghasy bolghany anyq. Oilansaq, ol kisining artynda mal-jannan basqa kóptegen qúndy jәdigerler qalghany anyq qoy! Onday zattar tabyla qalsa, qazaq ómirindegi kýndelikti qoldanghan zattar, marapat ýlgileri, qaru-jaraq týrleri t.s.s. mәdeniy-túrmystyq qoldanystaghy dýniyelermen etene tanys bolar edik. Orda úly Qúdiyarhangha ótken bolsa, onda onyng aqyry bolishevikterding tonauymen ayaqtalghany belgili. Olay bolsa, qazaghymnyng qanshama dýniyesi kómilip, joyylyp joq bolghanynan basqa da әlemning qay týkpirinde jýrgen joq desenizshi!

Tezek Tóretanu júmystary yntalylardyng arqasynda birshama jolgha qoyylyp kele jatyr, mine osy aituly kýnderde ataqty súltan turaly qújattardy qarap otyryp (A. Aqylbekov «Tezek Tóre»; «Tezek Tórege qatysty jyr-aytystar antologiyasy»), onyng 1866 jyly general-gubernator M.K. Kaufmannyng súrauy boyynsha Parij qalasynda 1867 jyly ótkizilgen Dýniyejýzilik etnografiyalyq kórmege  ózining jeke dýniyeleri - altyn, kýmistelgen ydys-ayaq, asa qymbat  qaru-jaraq týrleri men basqa da baghaly zattarmen jabdyqtalghan jeke ózining kazaq ýiin joldaghan qújatqa (1866-jyly Tezek Tóre Rossiya imperiyasynyng atynan Parijge etnografiyalyq kórilim (eksponat) retinde jasaqtalghan kiyiz ýy jәne ózining Kolpakovskiyge jazghan hatyndaghyday «tomaghasy kýmispen kómkerilgen eki býrkit, kýmis jýgen, er jeydesi, kiyimderi, qoramsaghymen sadaq jәne barys terisi t.s.s. baghaly zattardy» jibergen. Ol ýshin kóptegen alghys, marapattar alghan...) erekshe nazar audardyq. Fransuzdar mәdeniyetti elder qatarynda ghoy, mýmkin sol eksponattardyng izi tabylyp qalar degen ýmitpen biraz zerttep kórdik.

Zerdeleuder derekteri boyynsha, Parijdegi kórmenining 1867 jyly 1-sәuirden 3-qarasha aralyghynda ótkizilgenin, Mars alanynda 66,8 ga aumaqta ornalasqanyn jәne ony 11 milliongha juyq adam, solarmen qatar Resey imperatory II Aleksandrdyng da  tamashalaghany anyqtaldy. Búl kórmeni Reseyding ataqty  sayahatshysy  Kozima Terentievich Soldatyonkov fotosuretke týsirip, 3 ýlken alibom qúrastyrghan eken. Osy fotoalibomnyng 2-tomynda «Russkaya izba y jilisha Sibirskih kochevyh narodov» degen bóliminde orystyng aghash ýiining janynda tiguli túrghan óte bay órnektelgen qazaq ýiding sureti tabyldy. Múqiyat qarasaq, shoshaqtau-konusty keletin Úly jýz qazaqtaryna tәn ekenin birden bayqaysyz. Ýiding syrtqy beynesi, bezendirilui, formasy Jetisu ónirin mekendegen qazaq rularyna tiyesili ekenin kórsetip túr. Ol tóbesi jaypaq bolyp keletin Altay qazaqtaryninindey emes jәne syrtqy pishini ýshkirleu bolyp keletin Qazaqstannyng basqa ónirlerine tәn qazaq ýilerge úqsamaydy. Sondyqtan, osy fotosurettegi qazaq ýy Tezek tóre jibergen qazaq ýy ekenine kýmәnimiz joq.

Bir derekterde kórme júmysy ayaqtalghannan keyin qazaq ýidi barlyq jabdyqtarymen qatar, basqa eksponattarmen  birge Sankt-Peterburg qalasyndaghy muzeyge alyp kelgen dep kórsetiledi, biraz uaqyttan keyin osy eksponattardy kelesi dýniyejýzilik kórmege dayyndau ýshin Moskva qalasyna  jóneltken siyaqty. Jalpy, atalghan kórme jәne eksponattary jayly  tolyq  aqparatty P.A.Matveevanyn  «VSEMIRNYE VYSTAVKY KAK PROTOTIPY ETNOGRAFIChESKIYH  MUZEEV», A.S.Sokolovtyng «Sankt-Peterburg na Vsemirnyh vystavkah v Pariyje 1867-1900» atty ghylymy enbekterinen jәne   knyazi Vyacheslav Teniyshevtyng (1843-1903)  1899 jylghy 14 shildede «Russkiy Týrkestan» gazetinde jariyalaghan maqalasynan, osy kórmeni kórip qaytqan Sankt-Peterburgtyng suretshilerdi yntalandyru qoghamynyng hatshysy D.V. Grigorovichtyng maqalasynan  oqyp biluge bolady.

Ýstimizdegi jyldyng 2 shildede Almaty oblysy, Kerbúlaq audany, «Qarlyghash» auyly manynda ornalasqan «Tezek tóre qorymyna» akademik Naghashybek Qapalbekúlynyng úiymdastyruymen kelip qaytqan ghylymiy-tanymdyq ekspedisiya mýsheleri tarapynan zertteu júmystary jýrgizildi jәne bolashaqta birqatar is-sharalardy iske asyru jónindegi mәseleler talqylandy. Sonyng biri retinde, Tezek tóre muzeyin ashu  qajettigi turaly aityldy.

Osyghan baylanysty, jogharyda atalghan Tezek tórening jeke qazaq ýii men zattarynyng taghdyryn anyqtap, otanymyzgha kaytaru isin tez arada qolgha alu qajet dep esepteymiz. Búl kýrdeli de auqymdy iske elimizding Syrtqy Ister jәne  Mәdeniyet ministrlikterin, YuNESKO-nyng mәdeniyetterdi jaqyndastyru ortalyghyn, taghy da basqa mýddeli memlekettik-qoghamdyq mekemeler men jeke azamattardy atsalysugha shaqyramyz. Onday qúndy jәdigerler elimizge qaytyp jatsa, bolashaq úrpaqtyng tәrbiyesine qosylghan ýlken ýles bolatyny dausyz...

Baghdat Aqylbekov,

Almaty oblysy, Kerbúlaq audanynyng tumasy, Ádil Tórening úrpaghy, memlekettik qyzmetshi, Tezek tóretanushy

Abai.kz