Arystanbek Múhamediyúlynyng Alasha han jayyndaghy «Ýndeuine» oray

Qayratker, ónertanu doktory, professor Arystanbek Múhamediyúly Úlytau biyiginen Úly Dala órkeniyetine qatysty mәdeniy-tarihi, derektemelik mәlimetterge toly tereng tolghanyspen, shamyrqanghan quatpen aitylghan aituly sózi últ sanasynda, halyq zerdesinde, Euraziyanyng apaytós kenistiginde airyqsha aishyqty iz qaldyrary aqiqat.

Osynau saf tolghauda bes mynjyldyq tarihymyzdyn, atap aitqanda, saq, ghún, qypshaq zamany, Týrki qaghanaty jәne Shynghys han әuleti, Joshy han, Alasha han, Ketbúgha, Dombauyl, Temir-Qútlyq, Bolghan ana, Er Edige, Ámir-Temir Kóregen, Toqtamys han syndy úly qolbasshy-qaharmandar bolmysynan syr shertui, tarihy qyzmetin aiqyndauy, «Alash imperiyasynyng naqty dәleli – Altyn Orda» memleketining geosayasy mәnin, «Alash» kiyeli úghymynyng túnghiyq syryn meylinshe yntyzarlyqpen mәlimdeui qanday ghaniybet, el mereyi, memleket mәrtebesi desenizshi!

Altyn Ordany aitqanda, últ tarihynyng bilgiri, has suretker Iliyas Esenberlin 1982 jyldyng ózinde, Qyzyl Imperiya túsynda «Altyn Orda» trilogiyasynyng ýshinshi tomynda: «Keshegi Altyn Orda túrghan Negizgi Dalada – Jana Qazaq Respublikasy ornady» dep, jalyndy tilegin jarqyratyp jetkizedi. Múny әuliyelik deysiz be, kósemdik-kóregendik deysiz be, ata-babalardyng ruhy, ansary deysiz be?!

Danqy Úlytau tarihy, tútastay alghanda, Úly Dalanyng tarihy. Han jaylaghan Úlytau! Úlytau – qazaq dalasynyng jýregi, sayasi-ekonomikalyq ortalyghy. Úlytau jóninde baghzydan «Úlytaugha bardyng ba, úlar qústy kórding be?!» degen tәmsil bar. Ghúlama Álkey Marghúlan (1904-1985) 1984 jyldyng mamyrynda «Úlytaudyng basyna bir shyqsam» jarar edi degeni bar.

Últ mәdeniyetining nasihatshysy Arystanbek Múhamediyúly ýndeuinde Sharafaddin Ály Niyazi, Qadyrghaly Jalayyr, Ábilghazy bahadýr, Shoqan Uәlihanov, Mәshhýr Jýsip derekterine jýgine otyryp, Úlytau tarihyna baylanysty tolymdy oilaryn órbitedi. Ásirese, Alasha han ordasy, Joshy han kesenesi jayyndaghy (arhiytekturalyq erekshelikterin egjey-tegjeyli sóiletui) tolyqqandy tújyrymdary qisyndy. Oilandyrarlyq.

Qazaqtyng shejirelik derekterinde: «Alty Alash bas qosyp, qyl qúiryqty, bóri basty aq tu kóterip, handyq qúrghan jeri – qasiyetti Úlytau» degen sóz bar. Sonday-aq:

Tanbaly tas – qazaqtyng móri bolghan,

Abyzdar aqyldasar tóri bolghan!

San ghasyr danagóiler úlys basqaryp,

Ken-baytaq qazaghymnyng jeri bolghan.

IYә, ónertanu professory Arystanbek Múhamediyúlynyng kórsetuinshe, Alasha han kesenesining «qúbylta qalanghan» әri «júldyzsha, ýshkil qiyqsha, tanday» tәrizdi órnekter salynghan kirpishterding beti men býiirinde ru-taypa tanbalary bar. Búlar el birligi men tútastyghynyng aiqyn aighaghy. Yaghny osy bir úly júrt – Úly Dalanyng shynayy iyesi ekendigin tanytady.

Bú da Arystan Múhamediyúly ýndeuining tarihilyq hәm gumanistik sipaty.

Avtordyng anyqtauynsha, Alasha han kesenesining mandayshasynda «bórining izderi» baryn bayandap, «Alasha» etnoniymining tórkinin «bóri» maghynasymen týsindiredi. Sóitip, týrkiler «Kók bórinin» úrpaghymyz dep, bayraqtarynda Kók Bórini beynelegen. Oiyn Sýiinby Aronúlynyng lebizimen, Súltanmahmúttyng «Alash úranymen» túzdyqtap jetkizedi.

Sonymen qatar Alasha han kesenesining baspaldaqtary, baraban galereyasy, terezeleri, әri qamal, әr qorghan retindegi strategiyalyq mәn-maghynasy zerdelenedi.

Búl ýndeudegi eng bir kókeykesti kýrdeli mәsele – Alasha hannyng tarihy túlghasy. Búl kim ózi? Ghalamdyq dengeydegi oqymysty tarihshylardyng nazaryn audaru, Alasha hannyng naqty bolmysyn aiqyndau, júmbaghyn sheshu, janasha kózqaras, janasha tanym, janasha payym tuyndatu.

Asyly, otandyq turizmdi damytuda, úly mekendi úlyqtauda bastamashyl Arystanbek Múhamediyúlynyng osynday asqaq ýndeuining әseri úshan-teniz.

Serik Negimov,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri,
Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz