Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 9208 2 pikir 19 Shilde, 2021 saghat 16:32

Halel Dosmúhambetúly turaly bir derek

(«Hannyng ýii halyq paydasyna alynu kerek» dep, hat jazghan)

Kópten beri 1920-1930 jyldar aralyghynda Oraldan shyghyp túrghan Oral gubernesining ólkelik gazeti «Qyzyl tudy» qarap shyghyp edim. Maqsatym: Oralda tuylyp, keyinnen Qúljagha múghalim bolyp baryp túraqtap qalghan, Alashordany qoldaushy belgili jurnalist, tilshi Moldaghaly Bektúrlin (1875-1932) turaly derekter izdeu bolatúghyn. Gazetting eski tigindilerin paraqtap oqu barysynda – batystaghy «Alashorda» jәne qazaq ziyalylary jayynda, jergilikti ólke tarihyna da qatysty qúndy derekter men jazbalar kezdestiruge bolady. Solardyng ishinde Halel Dosmúhambetúly turaly eki jazba kezdesti. Birinshisinde: «Alashordanyn» hany Halel Dosmúhambetting 5 bólmeli qaraghayly ýiin «halyq paydasyna alsaq» degen úsynys aitylghan hat. Ekinshisi: jogharydaghy hatqa Halel Dosmúhambetúlynyng jauaby. Halel: «Men han bolghanym joq. 1918-1919 inshi jyldarda «Alashorda» ýkimetining mýshesi bolghanym ras. «Han» dep osyny aityp otyrghan bolsa kerek» - deydi.

Tómende «Qyzyl tu» gazetine jariyalanghan osy eki hattyng tolyq mәtinin (gazetting sol sandaryna kimder redaktor ekeni) úsynamyz!

--------------------------------------------------------------------

Birinshi hat: («Hannyng ýii halyq paydasyna alynu kerek» degen, «Jetim balanyn» úsynys haty)

«Qyzyl tu». 1928 №69. 7 iili (Áset). Jeksenbi.

Jetisine ýsh ret shyghatyn Oraldyng gubernelik partiya kamiyteti men atqaru kamiytetining tili.

(4-beti)

El hattarynan qorytyndy

Hannyng ýii halyq paydasyna alynu kerek

(Guriyev)

Qyzylqogha bolysynyng 13-inshi auylynda belgili «Alashorda»nyng hany Halel Dosmúhambet úlynyng qaraghayly ýii bar. Búl ýidi han bolyp túrghan kezinde halyqtyng qarajaty men saldyrghan. 5 bólmeli, asty-ýsti qaraghayly, esik terezeleri de ýlken etilip, densaulyq shartyna sәikestirilip jasalghan.

Búl ýy 8-9 jyldan beri bos túr. Halelding ýii jalghyz búl emes, basqa jerlerde de ýileri bar. Ózi kele qoysa sol ýileri de jetetún. Sondyqtan mening aitatúnym: әuelde halyq qarajaty men salynghan ýy halyq paydasyna alynugha kerek. Búl ýy mektepke paydalanugha óte qolayly. Múny gubernelik mekemeler eskerui tiyis.

Jetim bala.

--------------------------

Uaqytsha redaktor: Q. Dýisen úly.

Vr. Redaktor: H. DUYSENOV.

----------------------------------------------------------

Ekinshi hat: (Halelding jauaby)

«Qyzyl tu». 1928 №97. 1 oktyabri (Aqyrap). Dýisenbi.

Jetisine ýsh ret shyghatyn Oraldyng okruktik partiya kamiyteti men atqaru kamiytetining tili.

(4-beti)

Jauap  hattar

«Qyzyl tu»dyng 69-sanynda «Hannyng ýiin halyq paydasyna alu kerek» degen jetim balanyng maqalasy basyldy. «Jetim bala» joldas anyghyn bilmegendikten bolsa da, bolmasa qas qylghandyqtan bolsa da týpsiz ótirik jazypty.

Mening Qyzylqogha audanynyng 13-inshi auylynda asty-ýsti qaraghayly ýiim bary ras. Biraq jetim bala aitqanday bes bólmeli emes, kókinesinen basqa ýsh bólmeli. Búl ýy Dosmúhambet balalarynyng óz rashotymen 1914, 1915 inshi jyldarda salyndy.

Men han bolghanym joq. 1918, 1919 inshi jyldarda «Alashorda» ýkimetining mýshesi bolghanym ras. «Han» dep jetim bala osyny aityp otyrghan bolsa kerek.

«Alash Orda» uaqytynda el qarjysymen ýy saldyrghanym da joq. Bú kýnde ol ýige jarly-jaqpay tuysqandarym kirip otyr. Óz qarjym men salynghandyghyna auyl kenesinen alghan kuәligim bar.

Halel Dosmúhambet úly.

--------------------------------------

Jauapty redaktor: Sýgir  úly Raqym

Otv. Redaktor: R. SUGUROV.

Ázirlegen Abay Myrzaghaliy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371