«Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy» respublikalyq memlekettik kәsipornynyng Almaty qalasy boyynsha filialy, Áuezov audandyq Ádilet basqarmasy, Halyqaralyq «Janashyr» qoghamdyq qorynyng úiymdastyruymen «Últy qazaq azamattarynyng tegin, atyn, әkesining atyn dúrys jazu tәrtibi turaly» seminar-kenes bolyp ótti. Oghan halyqpen kýndelikti tyghyz baylanysta bolyp, túrghyndargha memleket atynan qyzmet kórsetetin Almaty qalasyndaghy barlyq halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynyn, Til bilimi institutynyn, Tilderdi damytu, múraghattar jәne qújattama basqarmasy, Ádilet departamenti, Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng ókilderi qatysty.

«Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghy» respublikalyq memlekettik kәsipornynyng Almaty qalasy boyynsha filialy, Áuezov audandyq Ádilet basqarmasy, Halyqaralyq «Janashyr» qoghamdyq qorynyng úiymdastyruymen «Últy qazaq azamattarynyng tegin, atyn, әkesining atyn dúrys jazu tәrtibi turaly» seminar-kenes bolyp ótti. Oghan halyqpen kýndelikti tyghyz baylanysta bolyp, túrghyndargha memleket atynan qyzmet kórsetetin Almaty qalasyndaghy barlyq halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynyn, Til bilimi institutynyn, Tilderdi damytu, múraghattar jәne qújattama basqarmasy, Ádilet departamenti, Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng ókilderi qatysty.

Qazaqstan Respublikasy Ata zanymyz­da jazylghanynday, ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyratyndyqtan, el azamattarynyng barlyq qúqyqtary zanmen qorghaluy tiyis. Sol qúqyqtardyng eng bastylarynyng biri - memleket qúraushy últ azamattarynyng teginin, әkesining atynyng jәne óz esimderining dúrys jazyluy der edik. Búl mәsele elimizde «Últy qazaq azamattarynyng tegi men әkesining atyn jazuyna baylanysty mәselelerdi sheshu tәrtibi turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydenti 1996 jyldyng 2 sәuirinde qol qoyghan №2923 Jarlyghy negizinde jýzege asyrylady. Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy toylanyp, atalmysh Jarlyqtyng zang kýshine ie bolghanyna 16 jyldan assa da әli kýnge aty-jónimizdegi ala-qúlalyqtan arylmay kelemiz. Zang últy qazaq azamattargha ózderining tegi men әkesining atyn jazuda qazaq tiline tәn emes affiksterdi alyp tastaugha tolyq mýmkindik berse de býginge deyin kópshiligimizding tegimiz búrynghy­synsha «Qazaqbaev, Qazaqbaeva» kýiinde qalyp, jazylyp jýr. Áriyne, tegimizdin, әkemizding atynyng búrynghysynsha qala beruine bolady, ol zangha qayshy emes. Tek múnyng óskeleng úrpaqty ana tilin, ata saltyn, óz eli men tughan jerin sýietin naghyz patriot, últjandy azamat etip tәrbiyeleude kesiri tiyip túrghany qynjyltady. Kerek deseniz, múnyng memlekettik til retinde qazaq tilining órkendeuine de kedergi bolyp túrghany da shyndyq. Onyng sebepteri qanday?

Shәripa MYRZAGELDINA, Almaty qalalyq AHAT bólimining qyzmetkeri:

- Qazaqstan Respublikasy Preziy­dentining 1996 jyldyng 2 sәuirindegi №2923 Jarlyghynyng 1-tarmaghynda: «Últy qazaq azamattar ózderining tegi men әkesining atynyng jazyluyn qazaq tiline tәn emes affiksti alyp tastay otyryp, ózgertuge haqyly, alayda tegi men әkesining atynyng týbirlik negizi saqtaluy tiyis. Búl rette әkesining atyn jazghan kezde azamattyng jynysyna qaray «úly» nemese «qyzy» sózderi qosylyp, birge jazylady» delinse, «Neke jәne otbasy turaly» zannyng 28-babynda: «Tuudy tirkeu kezinde últy qazaq azamattardyng attaryn, әkelerining attaryn jәne tekterin myna tómendegi ýsh mýshelik antroponimdik belgileu jýiesi: aty, әkesining aty, tegi boyynsha dúrys jazugha jәne aitugha nazar audaru kerek. Múnymen qatar azamattardyng qalauy boyynsha qazaqtardyng tekteri men әkelerining attaryn jazu kezinde qazaq tiline jat - ov, - ev, - ova, - eva, - iyn, - i, - iny, - na, - ovna, - evna, - ovich, -evich júrnaqtary alynyp tastalyp, olardyng ornyna «úly, qyzy» jalghaulary birge qosylyp jazylady» delingen. Bizding kóptegen bauyrlarymyz tólqújattaryn qazaqsha jazdyryp alghylary kelgenmen, olar osyghan baylanysty barlyq qújattardy - diplomyn, ýi-jayynyn, kóliginin, basqa da mýlikterining qújattarynyng bәrin auystyrugha, AHAJ bólimderinen, basqa da mekemelerden anyqtama izdep sergeldenge týsemiz dep oilaydy. Biraq osy Jarlyqtyng 3 tarmaghynda tegi men әkesining atyn qazaqshalau azamattardyng jeke basynyng subektilik qúqyghyna eshqanday kesirin tiygizbeytini kórsetilgen. Demek, basqa eshqanday mýlikke qatysty qújattardy auystyrudyng qajeti joq, tek tólqújatqa sәikes jeke sәikestendiru nómiri, salyq tóleushining nómiri jәne jeke әleumettik kod nómiri ghana auystyrylady.

Qalbiybi MÚSAEVA, Almaty qalalyq IIB Kóshi-qon polisiyasy basqarmasy qújattandyru bólimining bastyghy:

- Qazir azamattar orys tilindegi ýlgi­men jazylghan esimderdegi artyq әripterdi, mysaly, DJandos, DJambul esimderindegi «d» әripterin alyp tastap, «u» әrpining ornyna «ú» әrpin qoldanyp, -ov, -ev, -ova, -eva, -ovich, -evich, -ovna, -evna júrnaqtarynyng ornyna «úly, qyzy» dep jazdyrtyp alghylary kelse, múny AHAJ bólimderine barmay-aq, bizge kelip ótinish jazyp, onaylatylghan tәrtippen jasatularyna bolady. Ókinishke qaray, jogharyda aitylghan Preziydent Jarlyghyn ýkimet úiymdaryndaghy kóp qyzmetkerler bile bermeydi. Mysaly, tuu turaly kuәlikte, neke qii kuәliginde, ýy qújattarynda, taghy basqa, bәri oryssha jazylghan. Sóitip, búl mekemeler qújattarynyz әr jerde әrtýrli jazylghan dep, olardy alghan jerlerinen anyqtama talap etedi. Azamattar bolsa bir ret anyqtama әkeledi, eki ret anyqtama әkeledi, aqyr sonynda әbden sharshap, qayta kelip búrynghy -ov, -ev-imizdi qosyp berinizder degen jaghdaylar boldy. Soghan baylanysty biz alghashqy kezde ata-analargha AHAJ bólimderine baryp, janadan tuu turaly kuәlik alynyzdar dep eskertip jýrdik. Jalpy, qújattar dúrys boluy ýshin basynan bastap dúrys jazylghany dúrys. Sonda keleshekte barlyq qújat­tar birynghay bolady da eshqanday qiyndyq bolmaydy. Bizde qújattar eki tilde - qa­zaq jәne orys tilderinde jazylady. AHAJ bóliminde otyrghan qyzmetkerler últy qazaq azamattargha balalarynyz­dyng qújatta­ryn qazaq tilinde alynyz, ne­gizin­de qújat

qazaq tilinde bolghany dú­rys dep aityp otyrulary kerek. Qazir qandastarymyzdyng shamamen 60 payyzgha juyghy ghana qújat­tardy qazaq tilinde alsa, qalghandary bayaghysynsha orys tilinde alyp jatyr.

Keneste Halyqqa qyzmet kórsetu or­talyqtarynyng qyzmetkerleri kóptegen oi-pikirlerimen bólisip, úsynystaryn aitty. Tólqújattary qazaqsha jazylghan azamattardyng sauda, salyq, bank me­ke­melerine tólegen tólemderining týbir­tekterinde aty-jónderi oryssha jazylyp, olardy keybir mekemeler, әsirese, qúqyq qorghau úiymdary tanugha qúlyq tanytpay, kóptegen qiyndyqtar tuyndap jatqany ashyna aityldy. Qatysushylar kóptegen mekemelerde is qaghazdarynyng qazaq tilinde jýrgizilmeytinin, al mamandar men qyzmetkerlerding qazaq tilin jete bile bermeytinin de erekshe eskertti. Búl óz kezeginde azamattardyng qúqyqtaryn qorghauda qiyndyqtar tudyryp, qazaq tilining memlekettik til retinde qoldanyluyn, sol arqyly patriottyq tәrbiyening nәtiyjeli jýrgiziluine de keri әser etip otyrghany aityldy. Búdan shyghatyn qorytyndy - memlekettik mekemelerdegi әr maman óz mindetine jauapty qarap, memlekettik tildi jetik mengeruleri tiyis. Ókinishke qaray, qazirshe onday jauaptylyq asa sezilmeydi. Osy jiynnyng ózine shaqyrylghan tiyisti mekemelerding birinshi basshylary kelmey qalghanyn kórdik. Sonda tegimizdi dúrys jazu olardy tolghandyrmay ma? Búlay jalghasa berse, aty-jónimizdi jazudaghy ala-qúlalyqtan qashan arylamyz?!

Qútmaghambet QONYSBAY

Astana

«Ayqyn» gazeti