Biz qazir ósekti de, ótirikti de, ghaybatty da «rahattanyp» aitatyn boldyq. Basqalay emes, eks-kýieu Rahat ÁLIYEVting mәnerimen «rahattanamyz». Alghash Avstriyagha qashyp ketkende artynan quyp baryp, qúr qol qaytqan iz-kesushilerimiz betteri býlk etpey «әlemning týkpir-týkpirine Rahat Áliyev shygha almaytynday etip «qyzyl kәrtishke» qoyyp keldik, ol endi Venadan attap basa almaydy. Kóp úzamay ony Avstriyadan da aldyrtamyz» degen-di. Ottau sóz bop shyqty!

Qayyrjan SÝLEYMEN

ÁZÁZIL MEN PERIShTE TABAQTAS BOLA MA EKEN?!

Biz qazir ósekti de, ótirikti de, ghaybatty da «rahattanyp» aitatyn boldyq. Basqalay emes, eks-kýieu Rahat ÁLIYEVting mәnerimen «rahattanamyz». Alghash Avstriyagha qashyp ketkende artynan quyp baryp, qúr qol qaytqan iz-kesushilerimiz betteri býlk etpey «әlemning týkpir-týkpirine Rahat Áliyev shygha almaytynday etip «qyzyl kәrtishke» qoyyp keldik, ol endi Venadan attap basa almaydy. Kóp úzamay ony Avstriyadan da aldyrtamyz» degen-di. Ottau sóz bop shyqty!

Qayyrjan SÝLEYMEN

ÁZÁZIL MEN PERIShTE TABAQTAS BOLA MA EKEN?!

Áliyevting әleulayy әlemdi kezip ketti. «Qyzyl kәrtishke» túrmaq, qyzyl kirpishpen de tosqauyl jasay almady bizding bitbalaqtar. Qayta Rahatqa «jasyl jaryq» jaghyp berdi. Rahat – batystyng qolyndaghy kózirine ainaldy. Rahat – Qazaqstandy Europa aldynda túqyrtatyn myqty qúral bolyp shyqty...
Shet elde shemishke shaghyp otyryp Qazaqstannyng ishki sayasatymen ainalysatyn «Qazaqstan músylmandar odaghy» deytin әuleki top bar. Taza jóiittik jymysqy joba. Qazaqtyng baylyghyn shetel asyrghan jemqorlardyng qoldau kórsetpegeni qalghan joq búl odaqqa. Sol odaqtyng serkeleri juyrda atyshuly Sasha Koen Boratpen aghylshyn astanasy Londonda kezdesipti. Borattyng kim ekenin jaqsy bilesizder. Shashy dudyraghan múrtty әzәzil. Bir kezderi Qazaqstan jayly sayqymazaq filim týsirip, az uaqyttyng ishinde milliarder bolyp shygha kelgen alayaq.
Sol alayaqqa Qazaqstan «músylmandarynyn» atyn jamylghan jәdigóiler jata-jabysyp qolqa salghan ghoy. «Bәke-kóke, bizding el turaly taghy bir kino týsirinizshi» dep. Jәy ghana kino emes, Qazaqstandy jәne bir abyroysyz etetin – sayasy komediya! Týsirilmek kinonyng atyn da «Qazaqstandaghy bir shúnqyr turaly anyz» dep qúiqyljytyp qoyyp ýlgeripti. Almatynyng qaq ortasyndaghy BELOVIChting qúryltayshylary auzymen qús tistegen qúrlys kompaniyasy jynoynaq salamyn dep qazyp tastap ketken shúnqyr turaly telehikaya. Tipti, әlgi pysyqtar «biz kino týsirip bolghansha Ortalyq alandaghy shúnqyrdy kómip tastamauynyzdy súranamyz» dep Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan ESIMOVke ótinish hat joldap ta ýlgergen siyaqty.
Borat itting kelisken-kelispegenin bilmedik, alayda, músylman atyn jamylghan jantyqtar odaghy atalmysh filimning bas demeushisi bolamyz dep lepirip otyr.
Aytpaghymyz, músylmangha jat әrekettermen nәpaqa tauyp jýrgen «Qazaqstan músylmandar odaghy» dep atalatyn jóiittik jobany Rahat Áliyev te qarjylandyryp otyr eken deytin sybyr-kýbir bar.

ÁZILING JARASSA – ATANMEN OINA. JARASPASA – 29 EUROGhA SATYP JIBER!

Biylik toqtatamyz dep Rahatqa ózin boqtatyp aldy. Ótken aptada «oybay, nesin aitasyz, Rahat Áliyev óz әkesi Múhtardy qamauda ústap otyr eken!» deytin aqparatty Astananyng astauynan jem jep otyrghan aqparat qúraldary shúrqyrap jazghan. Artynsha, «aqparattyq aiqas olay emes, bylay bolady» degendey Rahattyng kezekti bir «bombasy» jaryldy.
Mamyrdyng on birinen bastap Europada «Ókil qayyn ata: derekti povesti» atty Rahat Áliyevting kitaby erkin saudagha shyqty. Elektrondy sauda-sayttardyng kýn ilgeri satylymgha shygharyp qoyghanyna qaraghanda, búl kitapqa súranys masqara sekildi. Qazaqstan biyligi men biyshikeshterining shyn kelbeti basqa qyrynan suretteletin 532 bettik «tuyndynyn» qúny – 29 euro. Intrnet arqyly satyp alu sәl qymbatqa týsedi.
Ótken aptadaghy Múhtar Áliyevting mýsәpir kýiin de qazir san-saqqa jýgirtushiler bar. «Múhtar Áliyev Venadaghy Qazaqstan elshiligine óz erkimen barmapty, ony qazaqstandyq tynshylar úrlap ketipti», «Rahat Qazaqstandy kýlli әlemge masqaralau ýshin әkesin óz sayasy oiynyna aralastyra bastady» degen siyaqty týbi jaman sózder auyzdan-auyzgha, basylymnan-basylymgha auysyp jýr. Qalay desek te, bir jerimizdi jimile júrttyng aldynda jalanashtap tastaghanymyz anyq.
Europada satylymgha shyqqan kitapqa tosqauyl ýshin jasaldy desek te, balasynan qashyp elshilikti panalady desek te, әiteuir bir qara búlt Áliyevter әuletin tónirektep jýr. Keyde oilaysyn, qarauyly joq, qadaghalaytyn beyne kamerasy joq ol ne qylghan ýy Rahat Áliyevtiki dep. Múhtar Áliyevting bir emes, birneshe ret kirip-shyghyp jýrgen jeri arqyly nege Rahatty úrlap әketpeydi bizding tynshylar. Biyik qamaldan sytylyp shyqqanymen týn ortasynda jiyrma shaqyrymday jerdegi elshilikke jýregi nashar shaldyng ólmey-jitpey jetip jýrgeni de erlik sekildi bop kórinedi.
Qalay bolghanda da, әlipting artyn baghamyz. Týbi búl qúpiyany ne el, ne jer әshkereleydi...

«QAZAQSTAN» aptalyghy, №18 (258), 14-mamyr, 2009