Orys, aghylshyn, kәris degen qazaqsha sózder, al russkiy, anglichaniyn, korey degen qazaq tilining barlyq dybys tirkesim zandylyghyn búzyp túrghan bóten sózder. Aldynghysy qazaq әdeby tilining normasy da, songhylaryn sol kýii qoldanu tildi búzu, tilge jat element kirgizu, sóilegende varvarizm sóz qoldanyp til mәdeniyetin saqtamau bolyp esepteledi. Mysaly, Sen oryssyng ba? (Sen russkiysing be?) Sen aghylshynsha bilesing be? (Sen anglichansha bilesing be?) ...

Biraq biz vaksina (uәksiyna), vatsap (uatsap), institut (inistót) degen siyaqty t.b. tilbúzar sózderdi bóten dep eseptemeymiz, oryssha núsqasyna kóz ýirenip, әbden әdettengendikten jatsynbaymyz. Keybireulerimiz tipti qúran sózindey qasterleymiz Al búlar da jogharydaghy russkiy, anglichaniyn, korey degen siyaqty tilimizding jýiesine jat element bolyp tildi búzyp túrghanyn, búlay jalghasa berse til ózining tabighy qalpynan ainyp, ishki quatyn joyyp, ózindik bolmysynan aiyrylyp, qúryp bitetindigin týsinbeymiz. Tipti sóztanushy, sóz tudyrushy aqyn-jazushylarymyzdyng (Beksúltan aghadan ózge) ózderi de keybir shala sauatty nemese tabanynyng bederi joq ainymaly tiltanushylarymyz da kirme sózderdi orys emlesimen jaza bersek, kem bolmaymyz degen qate týsinikte. Uәksiyna, uatsap, inistót degen qazaqtyng dybys zanyna iykemdelgen sózderdi ata-әjening tili dep óz qaghymyzdan ózimiz jeriymiz. Búl ýlken tragediya. Búl – kózdi shel basu, sananyng ulanuy. Qazirgi qarqyndy aqparat almasu zamanynda múnday ziyandy kirme birlikterding qanshamasy leg-legimen kýn sayyn aghylyp jatqandyghyn oilaudyng ózi qorqynyshty. Ne istemek kerek?

Latyngha ótuding mәnin týsinu kerek. Aldymen ózimiz. Sodan keyin qoghamgha týsindiruimiz kerek. Búl mindet oryndalmady. Orpotop ghylymdy túsap qoyyp, sayasattyng jeteginde ketti. Latyngha ótemiz dep bólgen qarjygha qyryq saraptama, seksen saualnama, ótirik diktanttar alghansha, jogharygha qayta-qayta dúrys degen jalghan aqpar berip, qazir qoldanysqa jaramay qalghan (digraf, akut, apostrof, jetildirilgen) әlipbiylermen, gazetter shygharghansha, jetpis jyl orys emlesimen ulanghan qazaq qauymyna eng qúrymasa bastauyshqa arnalghan últtyq fonetikany úqtyryp alatyn edik qoy, shirkin!

Biz latyngha dýrmekten qalmau ýshin ótip jatqan joqpyz. Týrki týgel latyngha ótse, bәri bir tilde sóilep te ketpeytindigi balagha da týsinikti. Onyng tek týbi bir týrki bir qaripti paydalanyp jatyr degen iydeyalyq jaghy basym. Latyngha ótsek tehnologiyany iygeru onaylaydy, aghylshyn tilin mengeru jenildeydi deu de bos gәp. Biz latyngha tek kenes kezindegi adasqan jolymyzdy tabu ýshin keshegi Aqang salghan sýrleuimizge qayta oralu ýshin kóship jatyrmyz. Tarihshylar kompartiyanyng sheshimderin, sezderding qararlaryn tastady kýresinge. Taptyq әdebiyet te qaldy. Ádebiyet últtyq boldy. Tek tiltanushylar ghana eluinshi jyldary qabyldaghan emle erejelerdi qimay úlyqtap otyr. Orystyng bar tanbasyn әli tastay almay jýr. Osy uaqytqa deyin úsynylghan barlyq resmy әlipby núsqalarynda tanba sany týrlishe. Digraf núsqada 32, al Akut, Umlaut jәne Jetildirilgen әlipby núsqalarynda 31 dybys tanbalanghan.

Bir qyzyghy әlipby jasaghyshtar qazaq әlipbiyine orystyng birese ana tanbasyn, birese myna tanbasyn әkep tyghady. Digraf núsqada V, Ch, F, H (H) dybystary, al qalghan ýsh núsqada V, H (H), F dybystaryn qosyp qoyghan. Jay logikagha salyp qarasanyz, osy ústanymdarynda ghylym da, strategiya da joq, tek mәnóbir ghana bar ekendigin bayqaysyz. Múnday ainymaly, túraqghy joq latyngha kóshuding mәnin bilmeymin, tilimizdi әli de orys tilining shylauynda ústaugha bet alghan mamandargha osynday manyzdy isti qalay ghana tapsyryp otyrmyz, týsiniksiz.

Bizding qazaq tilinde 28 dybys bar. Tilding tabighaty bir dybys bir tanba jýiesine baghynghan. Yaghny bizding әlipbiyimizde 28 dybysqa 28 әrip boluy kerek.

Qazaq tilining dybystarynyng jýiesi tastay. Búl onyng jiyrmasynshy ghasyr basyna deyin jazugha baylanbay erkin damyghanynan. Aqannyng «HH ghasyrgha sheyin týrikting tilin azdyrmay, asyl qalpynda alyp kelgen, til turasyndaghy abyroy men alghys qazaqqa tiyisti. Atanyng azdyrmay bergen mýlkin qolymyzgha alyp, byt-shytyn shygharsaq, ol – únamdy is bolmas» degenin tústastary da (Gh. Qarash, M. Júmabayúly, M. Dulatúly, H.Dosmúhamedúly, t.b.) maqúldaydy. Qazaqty zerttegen ózge últ oqymystylary da (V.V. Radlov, A.M. Yanushkevich, P.M. Melioranskiy, N.I.Iliinskiy, IY.Bensing, S.V. Malov, t.b.) rastaydy. Tipti býgingi ozyq oily týrki ziyalylary da (A. Erjilasun, F. Tamer, t.b.) moyyndaydy. Ozbyr kenes jýiesi Alash arystaryn otyzynshy jyldargha deyin bilim-ghylymnan shettetip, qazaq tilining symday tartylghan jýiesi men sóileu kezindegi әuezdiligin búza bastady. Býgingi orpotoptyng bar bitirgeni sony jalghastyru bolyp otyr.

Latyngha negizdelgen qazaq әlipbiyine kezinde ýsh jýz joba kelip týskendigin jarysa jazdyq. Onyng birde-bireui saralanbady, artyq-kemi baghamdalmady, qazannyng basynda jýrgender qoghamgha әli óz núsqalaryn tyqpalaumen keledi.

Kez kelgen isting aldymen jobasy jasalady, zattyng qanday boluy kerektigi jóninde talaby (kriyteriy) týziledi. Endigi qazaq әlipbii aldymen syrttyng yqpalynan (ekstralingvistikalyq faktordan) ada boluy kerek. Barlyq emle erejeleri ózining ishki tabighatyna, ózining dybystyq zandaryna negizdelui tiyis.

Ekinshi, onda birde-bir bóten tanba bolmauy kerek. Qazaq әlipbii qazaq әlipbii bolghandyqtan ghana tek qazaq dybystaryn tanbalaytyn әripterden túruy shart.

Osy uaqytqa deyin resmy úsynylghan tórt (digraf, apostrof, akut, jetilgen) jobada búl negizgi talaptar saqtalmaghan. Álipby jasaudyng búdan ózge de talaptary bar, әriyne. Jogharghy ekeui negizgi de, qalghany qosalqy. Álipbiyshiler óz núsqalarynyng dúrystyghyn negizdey almay, sol qosalqy talaptardyng birin ústanyp alyp,  birin alyp, birin salyp qayta-qayta shiyki әlipby úsynyp, elding miyn ashytyp keledi.

Olay emes dese, biri el aldyna shyghyp týsindirsinshi, kәne.

Bijomart Qapalbek, 

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz