Osydan jiyrma alty jyl búryn Kanada elinde jiyrma ýsh jastaghy kenes boksshysy Valeriy Abadjyan kýlli otandastaryn quantyp, tarihy jeniske jetti. Búl qarasha aiynyng orta sheninde Monrealida ótken Álem kubogyndaghy bәsekeler bolatyn. Voronej boks mektebining týlegi sol kýni finaldyq jekpe-jekti útyp, ózining sporttyq ghúmyryndaghy eng biyik belesti baghyndyryp qana qoyghan joq, sonday-aq KSRO bylghary qolghap sheberlerining arasynda túnghysh ret asa auyr salmaqta amerikalyq qarsylasyn jengen sportshy retinde de tanyldy. Búghan deyin amerikalyqtardyng «jeke menshik» salmaq dәrejesi sanalyp kelgen 91 keliden jogharydaghy sayystarda birde-bir kenestik boksshynyng baghy janyp kórmegen edi. Osylaysha, Valeriy Abadjyan kóp jyldar boyy qalyptasqan dәstýrdi búzyp, Álem kubogyna ie boldy. Shyndyghyn aitu kerek bayraqty synda ol bar bolghany eki kezdesu ótkizdi. Asa auyr salmaqta bәsekelestikting tómen boluyna baylanysty birden jartylay finalda óner kórsetip, aldymen bolgarlyqty tize býktirdi, sodan song býkil jankýierlerding nazaryn ózine audartqan aqtyq bәsekede amerikalyqtardyng ýkili ýmiti Djonny Keysting jigerin qúm etti. Búl qazir bizder ýshin qatardaghy oqigha siyaqty kórineri anyq. Biraq dәl sol shaqta, әlemdi qaq bólip alugha úmtylghan bitispes qos sayasy jýie ýshin bәsi bólek bәseke bolatyn.

Osydan jiyrma alty jyl búryn Kanada elinde jiyrma ýsh jastaghy kenes boksshysy Valeriy Abadjyan kýlli otandastaryn quantyp, tarihy jeniske jetti. Búl qarasha aiynyng orta sheninde Monrealida ótken Álem kubogyndaghy bәsekeler bolatyn. Voronej boks mektebining týlegi sol kýni finaldyq jekpe-jekti útyp, ózining sporttyq ghúmyryndaghy eng biyik belesti baghyndyryp qana qoyghan joq, sonday-aq KSRO bylghary qolghap sheberlerining arasynda túnghysh ret asa auyr salmaqta amerikalyq qarsylasyn jengen sportshy retinde de tanyldy. Búghan deyin amerikalyqtardyng «jeke menshik» salmaq dәrejesi sanalyp kelgen 91 keliden jogharydaghy sayystarda birde-bir kenestik boksshynyng baghy janyp kórmegen edi. Osylaysha, Valeriy Abadjyan kóp jyldar boyy qalyptasqan dәstýrdi búzyp, Álem kubogyna ie boldy. Shyndyghyn aitu kerek bayraqty synda ol bar bolghany eki kezdesu ótkizdi. Asa auyr salmaqta bәsekelestikting tómen boluyna baylanysty birden jartylay finalda óner kórsetip, aldymen bolgarlyqty tize býktirdi, sodan song býkil jankýierlerding nazaryn ózine audartqan aqtyq bәsekede amerikalyqtardyng ýkili ýmiti Djonny Keysting jigerin qúm etti. Búl qazir bizder ýshin qatardaghy oqigha siyaqty kórineri anyq. Biraq dәl sol shaqta, әlemdi qaq bólip alugha úmtylghan bitispes qos sayasy jýie ýshin bәsi bólek bәseke bolatyn.
Sport tarihynda ýlken jetistikterge jetpese de esimi el jadynda jattalyp qalatyn túlghalar kóp kezdesedi. Solardyng biri retinde Abadjyandi aitugha әbden bolady. Álemdi tanqaldyrghan sol jenisinen ózge onyng auyz toltyra aitar salmaqty jenisin shammen izdeseniz de tappaysyz. Áriyne ol 1982 jyly KSRO-nyng absolutti chempiony dep tanyldy, kenestik birinshilikti ýsh ret útty jәne 1983 jylghy Spartakiadanyng jenimpazy atandy. Búl da onay kelgen tabys emes, degenmen dәl osynday, tipti búdan da ýlken asulardy alghan keybir sportshylardyng esimi әldeqashan el esinen shyghyp qalghany ashy da bolsa aqiqat. Al Abadjyandi ýlken sporttan ketkenine jiyrma jylgha juyqtasa da kóptegen jankýier úmyta qoyghan joq. Ring tórinde arystanday arpalysatyn әigili Teofilo Stiyvensongha qarsy qyzyl imperiyanyng atynan shyghatyn birden-bir boksshy osy Abadjyan bolghanyn qalaysha esten shygharayyq. Ras ol ýsh dýrkin Olimpiada chempionyn birde-bir ret útpasa da layyqty qarsylastyq tanytatyn. Ózimiz siyaqty qarshaday qazaq balasy da onyng tileuin jabyla tilep, Stiyvensongha júdyryq siltese ýdere týregeliskeni de kýni keshe. Degenmen sol Abadjyanymyz danqty qarsylasyn eng qúryghanda bir mәrte de úta almady. Oghan esh ókinbeytinbiz de. Tas býrkenip ap, jekpe-jek ayaqtalghansha sanauly ghana soqqy júmsaytyn boksshymyzdyng ringtegi qimyl-qozghalysynyng mәnerine-aq mәz bolysatynbyz. Keyinirek búqaralyq aqparat qúraldaryna bergen súhbattarynda Valeriyding ózi de Stiyvensonnyng aldynda bas iyetindigin ashyq aitty da. Onyng has talant ekenin shýbәsiz moyyndaytynyn jәne sonday aituly túlghamen talay mәrte júdyryqtasqanyn maqtan tútatynyn da sóz etti.
El esinen óshpegen, júrt jadynda saqtalyp qalghan osy jigittin, әriyne býginde jigit aghasyna ainalghan sportshynyng ótkenine ýnilip kórsek, kópshilik qauymgha qyzyq biraz jayttardy kezdestiremiz. Mәselen ol bokspen tym kesh, Otan aldyndaghy boryshyn ótep bolghannan song ghana ainalysqan eken. Ol eng alghash boks ónerine televizordan Petr Zaevtyng jekpe-jegin tamashalay otyryp qatty qyzyghady. Keyinirek Mәskeu olimpiadasynyng kýmis jýldegeri atanghan Zaevtyng qimylyna tәnti bolghan zauyttaghy sheberding oqushysy, jas Abadjyan ózining aldyna biyik maqsat qoydy. «Zaevtyng qolynan kelgende, mening qolymnan nege kelmeydi?» dep belin bekem buynghan ol keshtetip bolsa da, boks әlemine osylay qadam basqan bolatyn. Kóp úzamay-aq voronejdik júdyryqty mәskeulikter de moyynday bastady. Jәne eng bastysy, ózimiz jogharyda sóz etkendey, Álem kubogynda júldyzy janyp, jenisting eng biyik túghyrynan tabyldy. Keyinirek Odaq kóleminde asa auyr salmaqta ózine teng keler qarsylastyng joqtyghyn birneshe ret dәleldep baqty.
Abadjyannyng kezinde aghylshyndyq Lennoks Liuisti de útqany jylnama betterinde jazylghan. Ol bertin kele kәsipqoy bokstyng jaryq júldyzyna ainalghan әigili Liuisti tipten nokautpen túqyrtqan edi. Búl oqigha 1986 jyldyng kýzinde German Demokratiyalyq Respublikasyndaghy halyqaralyq turnirde tirkelgen bolatyn. Sport mamandarynyng pikirinshe, dәl sol jyldary Abadjyan naghyz sporttyq babyna engen. Boks jankýierleri eki jyldan song alauy tútanar Seul Olimpiadasynda el namysyn Valeripy qorghaydy dep nyq sengen-di. Biraq 1988 jylghy olimpiadalyq oiyndargha deyin Abadjyan ýlken sportpen qosh aitysyp ýlgerdi. Múnyng aldynda Los-Andjeleste ótken Olimpiadagha da qatysudy taghdyr oghan jazbaghany mәlim. KSRO keybir sosialistik eldermen birlese otyryp, AQSh eli qabyldaghan oiyndargha qatysudan bas tartqany barshagha ayan. Áytpese Abadjyannyng omyrauyna Olimpiada jýldesining biri taghylar da ma edi? Sol joly bir-birimen ústasqan eki týrli jýiening qúrbandyghyna ainalsa, Seulge baru-barmauy da ózgelerding qolynda bolghan kórinedi. Osy túrghydaghy pikirin kópshilikke jetkizgen Abadjyan, ontýstik Koreyada ótetin bayraqty jarysqa ózining bararyna senimsiz bolghanyn aitady. Sportta kóp nәrse biylik tizginin ústaghan keybir pysyqaylargha tәueldi ekenin ókine eske alady.
Mine osynday týrli sebeptermen iyegining astynda túrghanday bolghan eki birdey Olimpiadadan qaghylghan Abadjyan ózining barlyq mýmkindigin tolyghymen pash ete almady. Keyinirek ony sport arqyly aqsha sapyrudy kózdeytin kәsipqoy bokstyng ókilderi de ainalsoqtap kórdi. Biraq kenestik, dәlirek aitsaq, sostialistik iydeologiyanyng әserine әbden berilgen Abadjyan olardyng úsynystaryna qúlaq aspady.
Ýlken sporttan qol ýzgesin ol ózi alty jasynan bastap túrghan sýiikti qalasyna birjolata kelip, ornyqty. Kópting bastamasymen janadan qúrylghan Kikboksing federasiyasyn basqardy. 90- jyldary jastar jappay bet búrghan osynau sport týrining Voronejde myqty mektebining qalyptasuyna zor ýles qosty. Osy qaladaghy oqu joghary oqu oryndarynda ústazdyq etip keledi. Bir úl jәne bir qyz tәrbiyelep ósirgen әke.

2009 jyl.