ÝShINShI BÓLIM

ShAYQASTA

I

Qúrmetti tergeushim ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

«Dosan qyzmetten alastap, Áliyev demalys bergen túnghysh kýn ghoy, apatay, oyata kórme!» - keshegi inirde osyny aita úiyqtap edim. Tór ýy esigi saq etip ashylghanda bir-aq oyandym. Ómirbek sanghyrlay kirdi:

- Po, әli úiyqtap jatyrmysyn? Senen tónkerisshi týgil sau jigit te shyqpas? Mә, mynany oqy jat.... mektepke ketip baramyn...

«Halyq dauysy» gazetin ýstime tastay sala jónelgen Ómirbek songhy sózin tabaldyryqtan attap bara jatyp aitty. «Ospan kór auzynda» degen taqyryptaghy bas maqalany oqy bastaghanymda-aq kózim badyraya týsti. Kór auzyna emes, Altaydyng moynyna mine týsken siyaqty.

ÝShINShI BÓLIM

ShAYQASTA

I

Qúrmetti tergeushim ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

«Dosan qyzmetten alastap, Áliyev demalys bergen túnghysh kýn ghoy, apatay, oyata kórme!» - keshegi inirde osyny aita úiyqtap edim. Tór ýy esigi saq etip ashylghanda bir-aq oyandym. Ómirbek sanghyrlay kirdi:

- Po, әli úiyqtap jatyrmysyn? Senen tónkerisshi týgil sau jigit te shyqpas? Mә, mynany oqy jat.... mektepke ketip baramyn...

«Halyq dauysy» gazetin ýstime tastay sala jónelgen Ómirbek songhy sózin tabaldyryqtan attap bara jatyp aitty. «Ospan kór auzynda» degen taqyryptaghy bas maqalany oqy bastaghanymda-aq kózim badyraya týsti. Kór auzyna emes, Altaydyng moynyna mine týsken siyaqty.

Sol maqalany oqy sala kiyindim. «Tónkeris dәuirinde Ospannyng aty atalyp tildengeni osy ghoy. Osynyng ózi-aq oqys auqymynyng bastaluy bolar... - Bet-auzymdy shayqay sala shәigha otyryp, taghy oqydym. - Bәse, ózimizdi-ózimizge jәrkemdetpese, myngýy atala ma; Amerikadan tis, «Janymhannan»* túyaq qúrap berip, bәitikten tik túrghyza aitaqtaghan eken ghoy. Auzyn endi óz qanymen boyady deshi, óz bauyryn ózine júlghyzdy deshi!... Átteng nadandyq!... Soqyrlyq!... Ózining qay qozysyn jaryp, qay sheshesin, bozdatqanyn da bilmey jayqamaq qoy, qarashy, qarashy!... Jauymen segiz-toghyz jyl jaghalasqanda beline tirek, keudesine qalqan, basyna qorghan bolghan ózining jauynger halqyna - jarylqaushysyna, jaratushysyna apat qaterin tóndirgenin qarashy!..»

- Ne boldy balam, saghan? - dep ýnile qarady sheshem, - qalshyldap ketting ghoy.

Gazetti Bighayshagha jauapsyz úsyna salyp, shәiimdi asygha úrttadym. «Qarashy, qarashy, «batyrlyghyna» qarashy. Óz tuysqandarynyng terisi tóselgen meshitte namaz oqyp, óz halqynyng basynan jasalghan biyik taqqa otyrmaq eken?... Múnday niyet, óz basyn ózine «taq» etip, qúiryghyn qondyratyndyghyn týsinbeytinin qarashy!...»

- «Kór auzynda» ekeni yp-ras, tamasha taqyryp, - dey saldym da, shygha jóneldim. Kýn otty kózin keng ashyp, sәskege kóterilipti. «Ebi» jeli Jeldiqarany* basa kóktey ótip, barlyq tóskeyin shanyttandyrghan eken, ong qanatynyng lebi qalany da sharpyp, ýdep keledi. Týidektelgen janbyr búlty kýn batystan qauyrt jyljy kóterilip kelip, qarsy jelden toqyray qalypty. Tasyghan ózenge tap bolghan qalyng kóshtey, «anysyn baghyp» tóne, týnere qaraydy. Múndayda «kósh basshy» búlt óktem bolsa, soltýstikke qiyrlay yghysyp, Tarbaghatay jonymen «enbektey» jyljushy edi. Onda «aqylgha» kele qoymaghan siyaqty, ýilisip qalypty.

Jazdyng songhy aiy tuylghaly tamshy tambay tozanytqan qala sol mol búltqa qarap tamsanyp jatqanday. Osy qalanyng kenezesi kekpken kóshesimen kele jatsam da basqa tileudi - eginshilerding qyrman tileuin tilep kelemin. «Qazirshe jauyn kelmey aq qoysa eken» dep kýbirledim. Biyl egin ónimi mol edi. Jaugershilikting jalpy attanysynan búryn jiylyp bitetindigin bilip attansam, artyma alandamaymyn ghoy.

Tónkerisshil jastar úiymyna keldim. Birneshe jigit jiylyp gulesip otyr eken. Men oqyghan gazetti bәri oqy jiylypty; «tezirek attanu», «jau jolyn kesu» jónindegi talaptar jan-jaqtan qúiyla tabysyp jatyr.

- Eng aldymen attanatyn tobynda men de barmyn, -dey kirdim.

- Seni әkim jibere qoymas, - degen Erboldyng kýdir múrny jymiystan býkireye týsti, - «jaqsy oqytushysyn» zapas saqtamasa mektep «kýiremey me»?

- Búghan jibermese ózining artqy eki siraghyn ghana shaghyp ketermin!

Tórgi bólmeden Áliyevting meni shaqyrghan dauysy estilgende, otyrghandardyng kýlkisi tyna qaldy.

- Ákimde neshe siraq bolushy edi sonsha? -degen Erbolgha jauap bere týregeldim:

- Búghan jauapty zoologiyadan izde, qos mekendilerding eng irisinde eki-aq ayaq bolushy ma edi?

- Ýlkeni krokodiyl* ghoy, ayaghy eke-aq shyghar! -dep qalghan bireuining sózine du kýlgende tór ýige kirip, esik japtym.

- Áskery qatargha kirudi talap etpe, - dedi Áliyev, - auzynnan shygharsan-aq Dosan bassalady, Kýrtige oqytushylyqqa jiberip, osylay yqtiyarsyzdandyrsam, aldynghy shepke ketedi degen sasyq ýmiti bar. Qisynyn osylay tappasa, qabiletti múghalimdi ózdiginen bosata almaydy. Qalalyq basqa mektepterden, óz mektebindegi tәuir oqytushylardan, tipti oqu-aghartu bólimining inspektorlarynan da sening quyluyng jóninde narazylyq pikirler týsip jatyr. Oqushylar jiylyp bolghan song búl narazylyq tipti kýsheyetin siyaqty. Seni jibere almaymyz.

- Týke, búrynnan oilap jýrgen talabym edi búl... Barayyn, Altaydan jau quylysymen qaytyp keleyin.

- Joq, әskery qatargha seni jibermeymiz... Qazirshe tipti eshqanday múghalim jiberilmeydi. Aymaqtyq úiymnyng núsqauy boyynsha, jastargha ertennen bastap әskery tәrbie jýrgiziledi. Úiym mýshelerinen tәrbiyelenuge layyqtylaryn tizimdep jatyrmyz. Soghys maydanynda bolghan Ómirbek ekeuing osy kurs júmysyn isteysinder. Jaumen soghysu mindettering osy qyzmetpen-aq neshe eselep oryndalady. Qaytalap aityp qoyayyn, maydangha ketemin deushi bolma, olay desen-aq múrt aspanda oinaqtaydy, týsinding be?!

Shyn týsinetinim Altaygha baru ghana bolghanymen, qazirshe múny da «týsine» túrghym keldi. Búl jerde әskery tәrbie bererlik resmy ofiyser az emes, «der kezinde ýnsiz-aq sytyla jónelmeymin be!..»

Týs kezinde qaytsam, ýige Mәulen men Qiyalzat kelip, shәy iship otyr eken. Mәulen Arysbekting jasyryn tapsyrmasyn ashyq kýlkisimen syqaqtay әshkereledi:

- Mәken kók kózdi, altynshy klas oqushylary quyp shyghypty. Arysbek bizge seni bopsalap qorqytudy tapsyrghan song keldik. Aldymen otyr... Biz qorqytayyq, sen tezirek qoryq ta, oqushylaryndy juasytyp ber, әitpese «qútyrtyp qoyghan» ózing jauapqa tartylasyn.

- Byljyramashy múghalim «Ábzey», - dedim men (búrynghy ústazdyng jasy qúralyptastyghy boyynsha qatty qaljyndasatyn bolghanbyz), - onan da jónin ait!

- Sen oqytqan klastar tulay bastady, nelikten qudalanghan jayyndy tolyq estigen siyaqty. Mәken kirgende, «sizden oqyp jetisip bolghanbyz, byltyrghy ózimizben birge qinalghan oqytushymyz kerek» desipti de, syrt ainalyp otyryp alypty. Arysbek kirip tәrtipke shaqyrghan eken, «biz eshqashan tәrtip búzghamyz joq» dep narazy kýbir shygharypty. «Ózimizding bas múghalim kerek» degendi bastaghanyng qaysynyn, «túr ornynnan» dep Arysbek aqyrghanda, týgel týregelipti. Biz-ekeuin myqtap qorqytu arqyly juasytpaq bolghan Arysbek, bәri birdey týregelgende ózi qorqyp qalghanday, jymynday sóilep, sening «basqa mektepke jauapty bolyp» auysyp ketkenindi aitqan eken. Oqushylar ózara sóileskensip, qarsy fakt qoyypty da, mengerushi shyghyp bara jatqanda, jogharghy jaqqa aryz kóteretindikterin bildirisip qalypty. Soghan qatty yzalanyp shyqqan Arysbek búl mәseleni sening búzghynshylyghyna ainaldyryp otyr.

- Olay dese men-aq qútyrtqan bolayyn, osyghan ózdering senesinder me? - dep ekeuine kezek qaradym.

- Ottamashy, oqushym, - dedi Mәulen әlgindegi ketken esesi ýshin, - qútyrtqanyna qútyra beretin jas bala emes qoy olar?

- Sen qútyrtty degendi sayasy jaq quattaydy ghoy, senbeske laj bar ma? - dep Qiyalzat kýmiljidi, jelbezegin deldiyte jymighanda men de jymiya qaradym oghan. «Taptyq teging jaman-au kәpir» degendey jazghyra jymiysym edi búl. Soghan menzey әzildedim:

- Tua sala sayasatty «qulyq» dep týsindirip edin, senimindi sayasat biylese naghyz qu ózing ekensin-au!... Jense shyndyq batyr jaqqa, jenilse súmdyq batyr jaqqa qúlay salmaqsyng ba, qalay?

Mәulen myrs-myrs kýldi de, Qiyalzat qyzghylt tarta kýlimsirep sóiledi:

- Olay emes Biqa, seni orgha jyghu jaghyna tipti de qosylmaymyz. Biraq, «qútyrtty» deuining qisyny tabylyp otyr ghoy. Oqushylardy ózing týzetpesen, әkimge mәlimdemek.

- Endeshe, mengerushine de, әkimine de, tipti ózine de jauabym mynau: «qútyrtty» desender, sol oqushylardy bәring dúghalap, maghan qarsy qútyrtyp ala berinder, dauym joq.

- Olargha meni qossan, obal ketemin ghoy? - dep Qiyalzat qarqylday kýldi, - oqushylary búlay qútyra talap etken oqytushyny men órdenmen syilar edim, amal ne!... Dәl qazirgi jaghday qiyn, ózing ýshin olardyng búl talaptaryn basa túru kerek bolyp otyr. Oqushylaryna ózinnen inabatty eshkim joq, birdene ait ta, basa sal Biqa. Olar aralaspasyn búl mәselege, sen turaly múghalimder pikir qoyyp jatyr, bolmady ma sol?

- Múghalimderdi de men «qútyrtyp» jatqan shygharmyn? - dep men badyraya qaradym da, Qiyalzat «olay emes» degendey basyn shayqady, - olay bolsa әrkimning auruy ózine batady, - dep sózimdi jalghastyrdym, - ózderine paydaly múghalim talap etken oqushylardy mening qútyrtpaghanyma da sensender bolar! Bar, sәlem ait qojalaryna, qoldarynan kelse maghan qarsy qútyrtsyn! Oqushylardyng bilim alu jolyndaghy, tәuirirek múghaliminen oqu jolyndaghy talabyn toytara almaymyn, anyqtap aitqanda, óz basyma jabylghan jaladan qorqyp, oqu-aghartudaghy kerbaqpalyqqa qyzmet istep bere almaymyn. Qiyalzat, búrynghy dostyghymyz ýshin eskerteyin, sen de qyzmet isteme oghan, solqyldama. Arysbekting Mәkenge sýt dep jasyryn emizip kelgeni is jýzinde ylghy u bolyp edi ghoy. Sodan óleksege ainalghan Mәkenning osy oqushylardy da óleksege ainaldyruyna oray tudyryp bersek, biz kim bolmaqpyz? Bughyzbandar da bumandar oqushy talabyn... Mәken búryn olargha ne bere alyp edi, endi altynshy klasqa kóshkende nesin bere almaq, sauat jaghynan bәring de joghary edinder ghoy odan?... Taban bir jyl tókken ashty terimiz arqyly әreng kóterilgen oqushylardy Arysbekting Mәkenge qaytadan baylap beruine újdanyng qalay shydap, maghan bastyrmaq boldyng Qiyalzat? Meni qaterden qorghaudyng ornyna ózinning ar-namysyndy qorgha, әkenning mynbektigin tipti ayama onynnan!

Ýsh-tórt oqushy esik ashyp qarady da, Qiyalzat pen Mәulendi kórip, esikti jaba jóneldi. Tasyp kele jatqan ashuym sabasyna týse qalghanday, qaytpaq bolghan ekeuin qayta otyrghyzdym da, syrtqa ózim shyghyp, oqushylarymnyng sәlem bere úsynghan qoldaryn ala sóiledim:

- Sender menen aqyl súraugha kelgen shygharsyndar? - degenimde jymyn-jymyng kýlisti. - Aqylym mynau: senderge men ghana emes, ózderinning oqu talaptaryndy qanaghattandyra alatyn tәuir múghalimder kerek. Mәselen, Ómirbek, Dәulet, Mәulet, ghylymy mengerushi bolghanymen Qaysen de saghattyq sabaq óteytin bolady. Mәkenning bas múghalim boluyna qarsy shyghularyng әste qate emes, búryn senderdi shala jansar oqytqandyqtan ótken jyly qatty qinaldyndar ghoy...

- Sizding ne sebepten auysqandyghynyzdy ózinizden estuge kelip edik, - dep biri kýbirledi.

- Ony súramay-aq qoyyndar, sender estigennen basqa ózimning de bir qajetimmen auyspaqpyn. Múnan song meni izdemey, ózderinning talaptaryna layyq basqa bir tәuir oqytushyny súraghandaryng jón! Qanday oqytushy kirse de yntamen jaqsy oqu shart. Men jaqsy oqytushydan oqu arqyly emes, ózdigimnen izdenip oqu arqyly kóz ashqanmyn. Ózdiginen izdenip oqityn órshil talaptan ýlken múghalim dýniyede joq. Senderge tapsyrarym da, aqylym da osy ghana. Sabaqtastarynnyng bәrine jetkizinder osyny. Ómirbek siyaqty tәuirirek oqyta alatyn bireuin talap etsender bolghany.

Osy sózben ghana qaytaryp edim, tórteui de kózderin sýrtip bara jatqanyn bayqap, ózim de bir yrshytyp jiberip, ýige kirdim. Mәulen sóilep otyr eken:

- Oqytushylardyng metod auystyru jiyndarynan ózge aralasymyz joq. Basqa mektep múghalimderi jaqtap jýrgen Bighabildi jaqtamaudan úyalyp qana aityp jýrgening ghoy deymin shyraghym, mynbek balasy, - dep ol qyjyrta kýlgende, Qiyalzat qaytsem týsindiremin degendey entelep, naqtay sóiledi oghan:

- Mening kelispey otyrghanym - oqushylardy aiqaylatyp, sayasatqa tompaq kelip qalu jaghy ghana. Olardyng aralasuyna jol bersek, tipti oqytushylyq metodikagha da tompaq bolyp qalmaymyz ba?

- Jalpaytu kerek deseng ózing ghana jalpayta ber... Ákimning ózi zangha qayshy tompayghanda, oqushylardyng zandy talaby tompaysa ne bolady eken? Búl múrt býgin Bighabilgha istegenin erteng bizge istemey me? Ayanarymyz joq búl jauyzdyqtan!

- Men óz jónimdi ózim tabarmyn, - dep kýrsindim - jeke bas jelkek terip jese de kýn kórmey me? Osy mektepke qayta kelip yryldasudan sonym jaqsy. Men turaly oqushylar týgil sender de «qútyrtyp» әure bolmay-aq qoyyndar, jalghyz-aq anau bishara oqushylardy Mәkenge qayta týnshyqtyrtpay, jetigirektering oqytsandar bolghany!

- Joq, seni biz búlay qorlata almaymyz, - dep yshqyndy Qiyalzat, - qaytsek te keltiremiz ornyna!

- Ornyna kelmeytin jaghday tuyp túrghanda ornyma qaytyp bararmyn? Oqushy kezimizde múghalim Arysbek Mәkenin kótermeleu ýshin meni kózge týrtushi edi ghoy. Endi oqytushy kezimizde mengerushi Arysbek Mәkenin órletu ýshin meni kórge iyterushi bolypty. Qaytyp birge istep bereke taptyrarmyn? Meni jaqtaymyn dep yryn-jyryn, basqa mektepterge kýlki jyrym-jyrym bolmay túra túryndar, tiri bolsam bir jaghynan ózim-aq shygha kelermin!

- Bighan, búlay ainuyndy bizden basqa eshkimge aitushy bolma, - dep Qiyalzat týregeldi.

- Ottama, qaytsende osy mektepte isteuing kerek! - dep Mәulen týregeldi, - ornyna kelmeseng ózinning de, bizding de jenilgenimiz.

- Arysbekke әlgi jauabymdy jasyrmay aityndar, - dep qala berdim, - әkimshilik te, bedel de óz qoldarynda ghoy, oqushylardy maghan kóndirip ber deui ózderine namys bolar, sol myqtylyqtarymen maghan qarsy «qútyrtsyn!»

«Oqushylardy qútyrtyp qoyypsyn» dep keshke jaqyn qaljynday kelgen Mahmút Kerimge de osyny aittym. Ol kýlip jiberip, qúshaqtay aldy da, arqamnan sipalay berdi:

- Oqushylardy jәlip qylushy* múghalimdikten zor bedel eshqanday әkimge bitken emes, qúttyqtaymyn Bigha! Ruhy ýstemdigindi saqtap dem ala túr, jaqynda ornalasasyn.

Qaydaghy demalys bolsyn, erteninde jastar úiymyna erte jinaldyq ta, demdi alqyna shyghardyq, úiym mýshelerin týgel sapqa túrghyzyp, saq-saq komanda men sart-súrt jýriske basa jóneldik. «Bir-eki-bir!...» «jýgirinder!»... «bir-eki-bir!» «jatyndar!» «jer bauyrlap algha!».... «Sәken, ishke jyq ókshendi, oq júlyp әketedi!»... «Mәken, bas qúiryqty, Ospan sonyndy kózep otyr!»... «túr»... «búgha jýgir!» «bir-eki-bir!...»

Týsten keyin salqyn týsken song da osylay saqyldap, qadam sanauymyzdy «ýshke» bir shyghara almay qaytyp edik. Ómirbek qoltyqtay jóneldi meni.

- Qayda aparmaqsyn?

- Bizding ýige... qyzmet jóninde әngimelesemiz.

- Ayta jýr, qanshalyq qyzmet eken, estiyin.

- Barghanda aitamyn, birnesheuimiz talqygha salmaqpyz.

IYir-qiyr, ynghay shet kóshemen ertip kelip, qaqpasynyng qúlpyn ashty da, sheshesi bir jaqqa jolaushylap ketkenin aitty. Kýn úyasyna qonghan shaq. Qaqpany endi ishinen qúlyptay sala kýbirledi:

- Túra túr, aitatynymdy aldymen aityp alayyn. Sen osy mekteptegi ornyna meni úsynyp jýrgenindi estidim. Arysbek keshe Qiyalzattan aitqan sәlemine qatty yzalanghan eken. Býgin menimen kýlimdep sóilesti. Altynshy klasqa bas múghalim bolatyndyghymdy aitty. Men qabyl almay shyqtym. Sirә, oqushylardy da, bizdi de solay tynyshtandyra túryp, aldymen sen pәleden qútyludy abzal kóretin siyaqty. Al sen sytylyp Altaygha ketkeli jýrsin. Sen ketseng talap qoyyp jýrgen bizding jenilgenimiz.

- Endi jenilmeysinder, Arysbekting mektep mengerushiligi de qater astynda bolady múnan son. Mening yryldasudan qútylyp, biraz keny túrghym keledi, - dey bergenimde Mehir shygha keldi ýiden. Kýlimsirey jetip, qolymdy ala kýbirledi:

- Qazir-aq keniysin.

Osy kýbirden ghana ýide taghy bireu baryn aiqyn týsinip, sypayysy qoydym.

- Qúlyptauly ýige qaydan kirip alghansyndar?

- Búl ýiding qúlpy meni tanidy. Ýiime baryp qamaludan búryn osynda bir qamalghym kelgenin aittym da kire berdim, - dep kýlgen Mehir meni bosagha syrtynda toqtatyp sybyrlady. Álgi bir qyz jónindegi qasiretindi Áliyagha әshkerelep qoyma, kishi ýide otyr.

«Men ýshin ólgen Núriyashymdy úmytyp ómir sýrmekpin-au! - degen oimen kýrsindim, - әitkenmen, tiri jangha tirshilik te kerek qoy, sóilesip kórmeymin be!»

Qyr múryndy, súlu qara tory Áliya ornynan týregelip, sәl kýlimdey amandasty. Qayqighan úzyn kirpikti, oinaqy qara kózi tigile qaraghan mening nayzaly qara kózimmen toghysa qalyp, jalt berdi.

- Densaulyq qalay, qúdasha? - dep qaytalay amandasqanymda túqyra jymiyp, basyn ýnsiz iyzedi.

- Otyrynyz, otyrynyz! - dedim men. Ol ýstel shetine qayta otyrmay, tereze aldyna baryp otyrdy. Jana qonysynyng tómengi qataryna men de otyra ketip edim, Áliya syqylyqtap kýle týregeldi:

- Joghary otyrynyz.

- Búl ýide siz joghary otyrugha tiyistisiz.

Ómirbek pen Mehir múnda kirmey, arghy ýige ketken. Qyz jymiya týsip ýstelding tómengi shetine otyrdy. Taghy da qualay baryp tómengi qataryna otyra qaldym da, qyz jәne týregele bergende iyghynan basa qoydym. Túla boyymen tolqyp, betin basa syqylyqtap kýlgen Áliya ýstelge etpettep aldy. Iyghyndaghy qolymdy týsirmey, men de ózinshe etbettep jata qaldym, qyz sanghyrlay kýlip jiberip, basyn kótergende, men de kóterildim, ol endi týzele otyryp kýrsindi. Men de kýrsingensip, qolymdy moynynan asyra qúshyp edim, qolym qomaqty omyrauyn shenbektey týskenin sezbey qalyppyn. Sholaq jendi zengir jibek koftamen otyrghan onyng denesi iyile, iykemdele berdi maghan qaray. Men de kóileksheng edim. Qatyp qalghan jýregim jibigendey, nyghyz búlshyqty biykeshting qyzuy balqytyp bara jatqanday sezildi. Qysa týsippin. Túqyra týsip sóiledi qyz:

- Múnynyzdyng aty ne?.. Qoyynyzshy!

- Jas qúda men qúdasha tek otyrmaq pa, әuel deseng «týie kóbeyter!»

- Aytpanyzshy ony! -dep búrtiya qalghan Áliya qayta kýlimsiredi. - Men qúdashanyz emes, jiyeninizbin... jәne... meni basqasha... bireu dep basynatyn siyaqtysyz ghoy?

Áliya kýrsinip jibergende men taghy da qosyla kýrsinip, qolymdy jiya qoydym. «Dýniyede Núriyashtan basqa men basynbaytyn qyz baryn bilmeytin de shygharmyn» dey jazdap jiyldym.

- Siz meni mýlde basqasha týsinetin siyaqtysyz? - dep taghy kýrsindi Áliya. Kýrsindi de kózi oinaqtap, kýlimsirey qarady maghan. Ádemi jamaly týgel kýlimsirep, júqa erni jybyr ete týsti de, iyghymen tolqy qozghalyp qalyp, týzelip otyrdy. Sóilerde ernining jybyrlaytynyn da, qúiqyljuyn da, kýlimsireui men qatty kýluin de Arysbekke úqsatyp, tomsara qarap qalyp edim; biraq, ol siyaqty jiyrendirmey, súlu jýzine asa jarasymdy, ýilesimdi qylyqtar bolyp kórindi. Búdan songhy sózin salmaqtyraq sóiledi Áliya. Kezdese salyp búlay basynuynyzdan men turaly basqasha týsiniginiz baryn bayqadym.

- IYә, onday jónim joq emes, keyin estirsiz, qazirshe kinәlay kórmeniz meni, qyzyghyp kettim.

Áliya lyp etip týregelip baryp sham jaqty.

- Shәy әkeleyin, olar óz әngimelerimen ózderi bolyp, bizdi úmytyp ta qalghan shyghar? - dep synghyrlay shyqty esikten. «Sózdi de Arysbekshe jitirmelete, tez sóileydi eken. Qúday ekem, onyng minezin búl súludan ary etsin! Ayyr qúiryqty alayaq qoy ol» degen oy oralyp, Áliya dastarqan alyp kirgende kýrsine qaradym. Qos tәlenkemen qant-kampiyt, botnaspen bauyrsaq qoyyp, shәy әkelip qúidy. Qimyly da asa jarasymdy eken, tandanarlyqtay tamasha mýsin. «Súlular tәnirisi múny da arnauly estetikalyq qalybynan bar yqylasymen shygharghanday eken-au! Oqys úrynshaqtyq, jaghymsyz qylyq kórsetip qoydym-au osyghan. Núriyashtan basqany boyyma toghytpaudan bolghany ghoy, eshtene etpes... Jәne ózi úrynsyn degendey, qúlypty iyen ýide kýtip otyrghanda úrynbau da qiyn shyghar, úryna bereyin, túmsyghyma úrar deymisin...» degen oimen jymiyp qoyghan siyaqtymyn. Maghan kóz astymen qarap qoyyp shәy iship otyrghan qyz da jymidy.

- Taghy da ne súmdyq oiladynyz eken? -dedi de túla boyymen qúiqyljy sylqyldap, Arysbekshe kýldi.

- Súmdyq emes, Qúday Taghalanyng ózime úsynghan syilyghy mastandyryp otyr.

Jyp-jyltyr úzyn qara búrymdy basyn sol jaq iyghyna jygha, qiyla kýlimsiredi Áliya.

- Shәy ishe otyrynyz, - dep alyp, kýrsine qarady maghan, - jazda qayda boldynyz?

- Qasyma kelip otyrsanyz aitamyn.

- Qolynyz tәrtip saqtasa, - dep jymidy.

- Maqúl-aq bolsyn, - degenimde syqylyqtay kelip qataryma otyra ketti. «Újmaq iyisi» anqyp, Núriyashtyng lebi jetkendey, jýregim lap ete týsti de, tejeuli qalpyna qayta kele qaldy. «Sәuleshim men degende shartsyz adal edi ghoy» degen oimen kýrsinip jiberip, Áliyagha jazda qayda bolghanymdy bayanday bastadym. Janasyp tyghylysa otyrdym da, ong jaq baltyrymdy tizesine arta sóiledim. Qyz taghy kýrsindi búl qylyghyma, janaghy qoyghan shartynda ayaq tәrtibining aitylmaghandyghynan ba, iyә, qayter deysing degenime elemegensidi. Sóitse de ózin taghy da «basqasha týsinetindigimdi» anyqtaghanday, jýzinen auyr múnayys kórindi.

- Jaz boyy osylay qanghuyma alghan «syilyghymdy» estidiniz be? - dep súradym aityp bolyp.

- Estimey, - dep basyn tómen sala kýbirledi, - bәri aityp jýr, әkimning neden óshteskenin de bilemin.

- Neden óshtestirippin?

- Yntymaq-tendik jónindegi sóziniz qatty tiyipti deydi.

- Ol jaman sóz be?

- Bizge... qyzdargha odan jaqsy sóz joq shyghar? - dep Áliya taghy da Arysbekshe qúiqyljy syqylyqtap, ornynan bir qozghaldy. Taqymymdaghy tizesin jayshylyqsy ghana jiyp, iyghyma basyn sýiedi. «Qolymnyng tәrtibi» endi saqtalsyn ba, arghy iyghynan asa orap baryp, kóz qúmaryn taghy da tap basa qoydy, tilsim baylaghanday ýnsiz-qybyrsyz otyryp qalyppyz...

Qaqpa saq-saq úrylghanda ekeumiz eki jaqqa yrshydyq.

- Kim?! - dep arghy ýiden Ómirbek shyqqanda men de úmtyldym. Syrt qap-qaranghy. Baqaydyng dauysy estildi. Klubtan kino kórushiler taraghanda Mehirdi ýiine deyin shygharyp salu mindeti bar eken:

- «Qalyndyghymda» endi aqyng qalmaghan shyghar? - dep qaqpa syrtynan Ómirbekke «kijine» kýbirledi, - shygharyp ber!...

Eki qyz eki jaghymnan kelip, qoltyqtasa shyqty qaqpadan.

- Myna seltiygeni kim edi taghy da? - dep maghan ýnile qaraghan Baqay qúshaqtay alyp, eki qyzdyng arasynan kótere jóneldi, - jaqsysyn tauypsyn, qúttyqtaymyn! - dep betimnen sýie sybyrlap týsirdi jerge.

- Ýndeme, ýndeme, әli tauyp bolghanym joq...

Týsine qoyghan Baqay Mehirdi qoltyqtay jóneldi de, Ómirbek maghan kóshening tómengi jaghyn ymdap qoyyp, qaqpa aldynda túryp qaldy. Áliyany qoltyqtap, núsqaghan jaqqa men jóneldim.

- Mehirding әke-sheshesi Ómirbekke qalay qarap jýr? - dep súradym biraz ýnsizdikten son.

- Ákesi әli de sol qalpy, Shәueshektegi bireuge atastyryp qoyghan ghoy, Mehirdi qaytse de soghan kóndirmek, - dep titirkenip qaldy da, jitirmelete sóiledi, - Ómirbekting jaman jigit emes ekenin aita bastasa qatty yzalanyp aqyryp jiberedi eken... Syrttan kirisushiler de qiyn bolyp túr. Sheshesi jaqsy, Ómirbekti jek kórmeydi. Biraq, Ómirbek saqtanbasa qaterli degeniniz ras boldy. Bilesiz ghoy, әli andyp jýr!... Keshterde Mehirmen birge jýruden men de qorqyp qaldym.

- Qoryqsanyz nege birge kelip qamaldynyz? -degenimde taghy da qúiqyljyp tolqy kýldi, jauap qayyrmay túqyra tolqydy.

- Tonyp kelesiz ghoy deymin, jylytayyn ba?

- Joq, - dep kýrsinip, qoltyghymnan myqtap qymqyra týsti. Ýlken kóshege shyqtyq. Tórt-bes serigimen aldymyzdan Baqay óte shyqty. Bizdi әdeyi kórmegensy ótti.

- Mehir men Ómirbekti osy bisharalar qorghap jýr, -dep sybyrlady Áliya, - Baqay Mehirdi ertip shyqqanda qasyndaghylary alystan bayqap ilesedi. Ómirbekti qorshap jýredi.

Ýlken kósheden qiystay ótip, taghy bir tar kóshege kirdik.

- Meni onshalyq jaqtyrmaytyndyghynyz ras boldy ghoy, - dep jymiya kýbirledi de, túqyra týsti qyz.

- Qashan? ... Qalaysha?...

- Baghana «onday jónim joq emes, keyin estirsiz» demediniz be?

- IYә, biraq, ol eshqashan jaqtyrmaghandyqtyng jauaby emes, basqa bir mәsele jayynda.

- «Meni mýlde basqasha týsinedi ekensiz» degenimde aittynyz ghoy, - búl sózin Arysbekshe jitirmelete sóilep, ýnin tigilirek týsirdi, - kóringen jigitke kóne salatyn kóshe qyzy deytindey týsiniginiz bar ma әlde?

- Tipti de olay emes, - dep kýrsindim, - ol óz basymnan ótken bir oqighadan aitylyp qalghan sóz. Sizge eshqanday baylanysy joq.

- Baylanysy joq bolsa aitynyzshy!

- Keyin.

- Ne ýshin keyin?

- Keyin aitylatyn sóz bolghan song keyin.

Qyz sylqyldap taghy da qúiqyljy kýldi de, taghy da kýrsinispen toqtatty.

- Ýlken syr, - dedi ózine-ózi sóilegendey ghana kýbirlep, qaranghy kóshe shetindegi ýienki týbinde túryp qalyppyz.

- Oghan basynyzdy qatyra kórmeniz, ol tipti syr qataryna da jatpaydy.

- Olay bolsa, nege jasyrasyz?

Búl tergeuden orynsyz qysyla qalghanyma qarqylday kýldim, kesirsiz syrdy jasyrudan ýlken kesir joq siyaqty. Taza mahabbat adamy «jasyr» degendikten jasyrghanym bolmasa, múnda ne qiynshylyq bar ed?

- Men ghoy ózdiginen jasyryp túrghanym joq, «jasyr» degen song jasyrghanym, - dep alyp tipti qatty kýlippin. Áliya. - aqyryn kýliniz, bizding ýy әneu qaqpada!

- Ne sebepti «jasyr» dedi eken, sony ózinen súrap bileyin de, tolyq aityp bereyin... Estirsing ekeumizding tanystyghymyzgha núqsan jetkizetin syr emes ol!

- Ras qoy?! - dep alyp, men, «ras» degendey iyzektegenimde soza kýrsindi Áliya. - Po, basymdy qatty auyrttynyz.

- Mening syrym ýshin basynyz auyra ma?

Áliya ýnsiz bas iyzep, tomsara, múndana qarady. Qúshaghyma tarttym. Sýimek bolghanymda ghana bas tartty:

- «Keyin aitylatyn sóz bolghan song keyin», -dep mening sózimdi qaytalay syqylyqtady da, sytyla berdi, - hayyr, erteng kezdesermiz!

- Pa, kenezemdi keptirgeniniz-ay! - dep kýlip men de qayryla jóneldim.

- Toqtashy! - dep ózi yrshyp kelip qúshaqtay aldy... Kezektese, sonynan kezek berispey jabysa shópildetisip aiyrylystyq, - taghy da kórinbey ketpeuing ýshin! - dep iyghymen solqylday syqylyqtap qaytty Áliya.

«Kónil kótere túrudy oilap kelip, kónilimdi birjolata tútqyndatyp qayttym ba osy men? - dedim, bylay shygha bere. - Sabyr, sabyr, Arysbek minezdiligin súlulyghy arashalap әketti me, qalay... Esil Núriyashym... ishi-syrty birdey, altynday taza altaylyghym... ókinish-armanym da airylghany ma senen?... Joq, joq, olay bolmaq emes, tym bolmaghanda jýregimning eng tórinde jasaysyn... baryp qaytsam solay... soghysa baryp toghysa qalsamshy sonymmen...»

Ertenine tanerteng jastar úiymyna erte jiylyp, Emil jasanyna sappen sartyldata jýgirip jetip, saqyldaghan әskery tәrbiyege kirisip edik. Kýn kóterilip qalghanda Erbol entige jetti de, «saghat dәl toghyzda klubta zor jiyn baryn» habarlady. Ýige qaytyp tamaqtana sala klub zalyna keldim. Jay jiyn emes siyaqty, audandyq ýkimetting basshylary arttaryna alaq-júlaq qarap, aldynghy qatarda otyr. Múrttar men saqaldar basylynqy, jýzder súrlanynqy kórindi. Sahnada Áliyev saqyldap, keletin kisilerdi qarsy alu tәrtibin sóilep túr.

Zal tolghan halyq du etip týregeldi bir shaqta, shapalaq shatyrlap ala jóneldi. Úzyn boyly, tip-tik, keng iyqty general mayor saq-saq basyp, ong jaq shetpen óte shyqty da, sahnagha shygha ches berip, tik túra qaldy:

- Sәlem!

- Sәlem, Dәlelqan agha! - dep jastar úiymynyng mýsheleri bir dauyspen jauap qayyrdy.

- Altay halqynan, jau qorshauynda túrghan jauynger agha-bauyrlarynnan sәlem!

- «Urra...a....!» -degen dausymyz zaldy janghyryqtyryp jiberdi. - «Jaudy biz qorshaymyz!» «joghalsyn gomindan!» «joghalsyn halyq jaulary!...»

General bizdi qol isharasymen basyp otyrghyzdy da, ýstelding tórine ótip, zaldy shola qarady, sóilemek eken. At jaqty, bet sýiegi shyghynqy, shaghyndap qana qoyylghan qyryqpa múrtty qyzghylt súry keskininen qajymas qayrat, qaharly ashu bayqatyp, asa ótkir qarady. Shoqtay qyzaryp alghan qiyqshalau kózining keng shanaghy oiystanyp, neshe tәulikti úiqysyz ótkizgendigin әigilep túr.

Ol ashyq dauyspen sóiley jóneldi. Bir jyldan beri qyrystanyp jýrgen qyrsyqty-qynyr Ospan men Ýrimjidegi jaulardyng qalay astasqanynan bastady sózin. Ákki jau qaru men qazna uyn tógip, Altay halqynyng ishki rulyq jigin - eski senim qayshylyqtaryn qatty ushyqtyrghandyqtan, kóptegen qarapayym halyqtyng da aldanyp jau qylyshyna ainalyp ketkenin úghyndyrdy. Bizding qaruly kýsh oq shygharmay qorghanyp túr eken. «Ayqyn jaugha kýshimiz jeter edi, biraq, olargha dalda bolyp, aldyna týsken jansaq jaudy - óz bauyrlastarymyzdy qyrugha erkimiz jetpedi» dep, zor dauyspen aiqaylap jiberdi general, - «qorshap qúrsaulau talaptaryng dúp-dúrys, bauyrlar!»

Saghatyna qarap, satyrlaghan qol shapalaqty toqtatty da, ózi bastap, otan azamattyghy jóninde eki úran kótertip tújyrdy...

Polkovniyk, mayor, kapitan dәrejeli tórt-bes ofiyser generalgha ilese kelip, sahnanyng ong jaq býiirine otyryp edi. General zalgha týsip, qaytugha bettegende, olar da týsip, kóterile shatyrlaghan shapalaqtyng arasymen ótip kele jatty. Bir semizshe qaraltymy ýnile berdi jan-jaghyna, men de shyramytyp, úmtyla týstim. Ataqty generaldyng iyghynan ózimning «ataqsyz generalymdy» bayqamay qalyppyn:

- Bighash! - dep búrylyp túra qaldy Álmen.

- Áleke! - dep jetip bardym da, qúshaqtasa týstim...

- Bәse, osynda qaytyp kelgen shyghar dep súrastyrmaq edim. Ózinning basyna qylau týsken be?

- Neshe ret qar jauyp, boran da soqqan...

«Generalym» qoltyqtay jónelgende jinalystyng jalghasy týgil qaulysyna qararmyn ba, shygha berdim.

 

Qúrmetti tergeushim, búl tarauda sizge de qayrylugha múrsam joq. Biraz soghysyp, qylmystarymdy semirtip alayyn!... A... maghan qarap arany ashylghan delonyzdy osy kerguim de kerney týser-Aq!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Ýrimji aqshasyna osy kezde ólkelik qazna mengermesining mengerme bastyghy - Janymhannyng aty jazylatyn. Ýrimjide qúny qalmaghan búl aqshanyng atyn syqaqtap «Janymhan» dep ataytyndar bolghan.

* Jeldiqara - Dórbiljinning Shyghys ontýstigindegi bókter taudyng aty. Kýnshyghystan soghatyn qúrghaq dauyldyng - ebining óti.

* Krokodil - qúrlyqta dem alyp, suda kәsip etetin eng iri jyrtqysh. Qys bolmaytyn ystyq ýiekting teniz, kólderinde jasaydy. Jaghagha kelgen januarlarmen adamdy su astyna tartyp әketip jeydi.

* Jәlip qylysh - ózine tartu, qyzyqtyru, ertip әketu.