Eki ret kóz tiydi
Jaqynda Qytaydyng Ýrimji qalasyna Ahmetjan Rabjannyng shygharmashylyq keshine baryp qayttynyz. Ol jaqtaghy qazaqtar sizdi qalay tanidy?
- Qytay men Qazaqstan arasyndaghy ruhany qarym-qatynas jaqsarghan kezde alghash ret qarlyghash bolyp Roza Rymbaeva barghan-dy. Roza apayymyzdan song ekinshi bolyp men bardym.
1995 jyly «Qimay seni baramyn» atty beynekliypim jaryqqa shyqqan kezde biz BCD degenning ne ekenin bilmeytinbiz. Sol uaqytta Qytayda túratyn bir qazaq jigiti meni osynda izdep, kelip beynekliypimdi su tegin alyp ketken-di. Men ózim bilmeymin, sol kezde auyl-auylda, taudaghy qoyshylardan bastap Beyjin, Shanhay, Gonkong qalasynda túratyn qazaq ataulygha 1996 jyly belgili boldym.. Sondyqtan men Qytaygha jii baramyn. Ondaghy bauyrlarym mening tabanymdy jerge tiygizbedi.  Olar da ýnemi shaqyryp túrady. 2001 jyly Qytaydaghy qazaqtardyng ortasynda «Ýkili ýmit» degen әn sayysy ótti. Sol kezde qonaq retinde baryp, jeke konsertimdi berip qaytqan bolatynmyn.  Búl saparym Qytaygha besinshi ret ruym edi.
Sol kezde sizge qytaylyqtardyng kózi tiyipti... dep estidik

Eki ret kóz tiydi
Jaqynda Qytaydyng Ýrimji qalasyna Ahmetjan Rabjannyng shygharmashylyq keshine baryp qayttynyz. Ol jaqtaghy qazaqtar sizdi qalay tanidy?
- Qytay men Qazaqstan arasyndaghy ruhany qarym-qatynas jaqsarghan kezde alghash ret qarlyghash bolyp Roza Rymbaeva barghan-dy. Roza apayymyzdan song ekinshi bolyp men bardym.
1995 jyly «Qimay seni baramyn» atty beynekliypim jaryqqa shyqqan kezde biz BCD degenning ne ekenin bilmeytinbiz. Sol uaqytta Qytayda túratyn bir qazaq jigiti meni osynda izdep, kelip beynekliypimdi su tegin alyp ketken-di. Men ózim bilmeymin, sol kezde auyl-auylda, taudaghy qoyshylardan bastap Beyjin, Shanhay, Gonkong qalasynda túratyn qazaq ataulygha 1996 jyly belgili boldym.. Sondyqtan men Qytaygha jii baramyn. Ondaghy bauyrlarym mening tabanymdy jerge tiygizbedi.  Olar da ýnemi shaqyryp túrady. 2001 jyly Qytaydaghy qazaqtardyng ortasynda «Ýkili ýmit» degen әn sayysy ótti. Sol kezde qonaq retinde baryp, jeke konsertimdi berip qaytqan bolatynmyn.  Búl saparym Qytaygha besinshi ret ruym edi.
Sol kezde sizge qytaylyqtardyng kózi tiyipti... dep estidik
- Sol jaqtaghy qazaqtardyng shaqyruy boyynsha Shanhayda bir konsertke qatystym. Konsertten qytaylyq jigit «sizdi suretke týsirsem qalay bolady?», - dep qolqa saldy. Men qarsy bolmadym. Olargha әdemi kiyimderim únaghan eken. Sosyn oilamaghan jerden fotosessiya jasattym. Fotograf suretke týsirip jatyr. Qytaylar adamgha degen kózqarasyn ashyq bildirip, emosiyasyn jasyrmaydy eken. Sodan keyin 40 minut óte salysymen aua jetpey, tynysym tarylyp ketti. Janymda jýrgen dosym, Qytaydaghy tanymal telejýrgizushi Gýlnәr Sәkenqyzynan búl jerden tezirek ketudi ótindim. Sonymen taksy ústap meymanhanagha әreng jettik. Ýige oralghan song da eshtenege zauqym soqpay, súlyq týsip qatty auyrdym. Nege ekeni belgisiz. Negizi óz basym kóz tiidi eley bermeymin. Ómirimde osynday jaghday eki ret boldy. Birinshisi, «Ompa» filimine týskende. Banket kezinde eki fransuz maghan qadala qarap otyrdy. Sonynan qalay auyrghanymdy bilmey qaldym. Ekinshisi - Qytayda.
Men aitpaymyn, aitsam, aitqanymnan qaytpaymyn
Qytayda fonogrammamen әn aitugha tyiym salynghan ghoy. Bizding elde jaghday kerisinshe. Kóbinese, әndi fonogrammamen oryndap jýrgen adamgha qiyn soqqan joq pa?
- Ol jaqta әnshiler tiri dauysta әn salady. Óitkeni, Qytaydyng sahnalarynda barlyq tiyimdi jaghdaylar jasalghan. Siz kórip otyrsyz, myna jerde (Respublika sarayynda) qanday? Suyq úryp túr. Búl - bizding memleketimizding eng basty sahnasy. Saraydyng arendasy million tenge. Nege osy jerde saz-aspaptar orkestri otyrmasqa? Kýndelikti osynda kelip nege әnderimizdi dayyndamasqa? Bizge tiridey әn ait deydi. Qalay aitamyz? Keybir әnshilerding jeke studiyasy bar. Biraq, kópshiliginde studiya joq. Bir әndi óndeuding ózi qanshama qarjyny qajet etedi.
Al, Qytaygha barghanda fonogrammasyz әn aitu qiyngha soqqan joq. Ábden dayyndaldyq. Ol jaqta da dayyndalatyn uaqyt boldy. Eng bastysy, tabighy dauysty saqtau kerek. Sahnada jaydary kóringeninizben, kýndelikti ómirde mineziniz basqasha sekildi...
- Men er adam siyaqtymyn. Aytqanymnan qaytpaymyn. Keybir adamdar maghan ókpesin bildirip, sózderime tuystarym da renjip jatady. Bir uaqytta moyynyma auyrtpashylyqtar týsti. Ol mening tuystaryma degen jauapkershiligimdi ósiruge mәjbýr etti. Adam taghdyr jolyn ózi oilap tappaydy ghoy. Alla Taghala bizge synaq jiberedi. Sonday almaghayyp kezde otbasylyq kóshti bastaugha mәjbýr boldym. Al, sahnada jaydary, әdemi bolyp kórinemin. Áu basta shyqqan әnderimdi tyndaghan kórermender «Óy sorly, búl baqytsyz eken, Tanya Bulanova», - dep ketti ghoy. Biraq men ómirde onday adam emespin. Men jigerlimin, er minezdiligim bar. Bireuge sóz bersem, mindetti týrde oryndaymyn. Taghy bir qasiyetim - eshqashan keshikpeymin.
«Qimay seni baramyn» - uaqyt ótse de eskirmeytin tuyndy
Pasport dep jatamyz. Ánderinizding ishindegi «tólqújatynyz» qaysysy?
- «Tólqújatym» - «Qimay seni baramyn» degen әn. Juyrda «Qazaqstan» telearnasynda «Túnghysh» degen baghdarlamada kórsetildi. Men Qazaqstangha túnghysh beyneklipti alyp kelgen adammyn. Ony maqtanyp ta aita alamyn. Eng birinshi beyneklip týsirilgen «Qimay seni baramyn» әni. Býgingi kýnderi mahabbat turaly әnder óte kóp. Sonda da osy әndi orynda dep júrtshylyq niyet bildirip jatady. Keyde «búl әnmen zeynetaqygha shyghamyn ba, qoyynyzdyrshy, aitpaymyn» dep qoyamyn. Toy-tomalaqqa barsam da sol әndi súrap jatady. Keybir әnder bolady, qansha uaqyt ótse de mәni ózgermeydi. «Qimay seni baramyn» - uaqyt ótse de eskirmeytin tuyndy. Búl әnning avtorlary Shómishbay Sariyev pen Tólegen Múhamedjanov. Sondyqtan tyndarman osy әnimdi jadynan shygharghysy kelmeydi. Men oilaymyn, búl әnimning jalpaq júrtqa tanyluynyng sebebi kóp. Áuelgisi - túnghysh beynekliyp. Sodan keyingisi - jastyq jalynym. Sahnagha shyghatyn kezimde T.Múhamedjanov әndi supton dauyspen ait, sonda ghana biz júrtty tang qaldyra alamyz dedi. Sonday erekshelikterding arqasynda әn kóshten qalmay kele jatyr.
Teatrdyng 5000 tengesi ýshin súp-suyq sahnada jýruge mәjbýr boldym
Akterlik pen әnshilik deytin qos ónerding tizginin qatar ústaghan adamsyz. Qazir «Eki kemening basynan ústaghan sugha ketedi» demekshi, akterlik joldan birjola kettiniz be?
- 2000 jyly Gh.Mýsirepov atyndaghy akademiyalyq balalar jәne jasóspirimder teatrynan kettim. Sodan bastap teatrgha oralghan joqpyn. Odan keyin Sýiinbay atyndaghy oblystyq filarmoniyada júmys istedim. Ózimdi әnshi retinde kórgim keldi. Teatrdyng beretin 5000 tengesi ýshin súp-suyq sahnada jýruge mәjbýr boldym. Ol kezderde toy-tomalaq kóbeygen bolatyn. Sonda meni kóp shaqyratyn. Qalanyng ishinde 300-500 dollar alsam, teatrda bir aitqan sózimdi qyryq ret qaytalap 5000 tenge alatynmyn. Áriyne, onyng bәri materialdyq jaghdayyma әser etpeui mýmkin emes qoy. Osynday jaghdaylargha baylanysty teatrmen qosh aitystym. Teatr degen újymdyq júmys. Sen býgin ról boyynsha aitatyn eki sózing bolsa da, sahnagha shyqpay qalsan, eki ay boyy dayyndaghan qoyylymyng bekerge ketedi. Al, estradada onday talaptargha moyynúsynbaysyn, óz erking ózinde. Birde Tamashagha qatysatyn boldym. Tamasha ótetin kýni barmay qalyp edim, teatrda kóptegen mәseleler tuyndady. Sosyn, óz betimmen әndi tandap aldym. Áriyne, teatrdan ketu men ýshin qiyn boldy. Qúdaygha shýkir, teatrdyng kiyeli sahnasynda basty-basty rólderdi somdadym. Újymdyq ortada qyzmet etkennen keyin teatrdy qimadym, dalada qalyp qoyghanday boyymda qorqynysh ta boldy. Biraq, dәl býgingi kýnge deyin teatrda bolghan ýsh jyldyng ishinde eshkimning de ala jibin attaghan joqpyn. Men teatrgha bala bolyp kelip, baladay pәk, tap-taza kýiimde kettim dep oilaymyn. Óitkeni, osy uaqytta teatrdaghy agha-apalarymmen kezdeskende olar erekshe sezimmen amandyghymdy súrap jatady.
Armanym - radioda júmys isteu
Ánnen basqa kóniliniz taghy da neni qalaydy?
- Men teatrda istedim, kinolargha týstim, televiydenie salasynda da enbek ettim. Endi radio salasynda júmys jasasam degen ýlken armanym bar. Eger radiogha bireuler shaqyratyn bolsa, quana-quana barar edim.
Bir jyldary IY.Rasylhanmen birge әn aitqanynyz esimde. Aldaghy mezgilde basqa da әnshilermen birigip әn salu josparda bar shyghar...
- Biyl mening ómirimdegi bir janalyq - Qytay Halyq Respublikasynyng preziydentining shaqyruymen kelgen opera әnshisi Otanbek Ensehanmen duet aittym. «Sening tughan kýninde» atty әnge beyneklip týsirilip, Astananyng 10-jyldyghyna baylanysty teledidardan birneshe mәrte kórsetildi. Búl mening ómirimdegi erekshe janalyq dep oilaymyn. Otanbek opera әnshisi bolghannan son, shetelderde kóp jýredi, ony ústau qiyn. Dәl osy әndi duetpen oryndayyq degen úsynys boldy da, Bolat Qúsayynov degen estradalyq әnshimen qaytadan jazdyrdyq. Keybireuler Bolatpen aitqan әn jaqsy shyghypty deydi, bireuler Otanbekpen birge aitqanyma ong baghasyn berdi. Talghamy biyik kórermen ózi tarazylap alady ghoy. Ózim jalghyz taghy oryndadym. Sonymen beyneklipti de týsirdik. Atalghan әnning úpayy týgel dep bilemin. Júrt menen «tuyndy Astananyng merekesine oray tughan әn be?» dep súrap jatady. Biraq, olay emes. Sýiiktim qazir Astanada túryp jatyr. Sýiiktimning tughan kýnine qanday syy jasasaq dep oilana kele, myng tolghanyp, aqyn bolmasam da jýregimnen shyqqan jaqsy sózderdi qaghazgha týsirdim. Sosyn ólendi aqyn Abdrahman Asylbekovke óndettim. Ekeuimiz birge otyryp jazdyq. Ólenning elu payyzy meniki, elu payyzy sol kisiniki dep ashyq aitamyn. Oghan Abdrahman agha esh renjimes dep oilaymyn. Án kirshiksiz sezimnen tuyndaghan tuyndy.
Qazaq estradasyna aghayyn-tuystyq, tamyr-tanystyq emes, qarajat pen qoldau qajet
Býgingi estradany tyndarman túrghysynan qalay baghalar ediniz?
- Reseyding baghdarlamalaryn kórip razy bolasyn. «Eki júldyz» baghdarlamasynda tiridey orkestr oinady. Sol elding óner júldyzdary, akterleri әn shyrqaydy. Men oilaymyn, býgingi kýni qazaq estradasyna layyqty qarajat bólinse, mesenattar kóbeyse, ol mening qúdam, bauyrym, jerlesim, rulasym degen sózder toqtasa, tek qana shyn talantqa jol ashylsa, bәlkim bizde jaghday ózgerer me edi. Qazirgi kezeng - qazaq estradasynyng tәi-tәy basyp kele jatqan mezgili. Ánshiler ne ishem, ne kiyem, ne aitam, ne qoyam dese de óz erikterinde.
- Osy kýni qanday produser, aqyn, sazgerlermen júmys jasaysyz?
- Jeke produserim joq. Al, muzykalyq produserim - Qayrat Jangeldi deytin jigit. Ol jigitsiz әnim әn emes, sәnim sәn emes. Qolynan kelgen kómegin ayamaydy. Ózi biyik dengeydegi óndeushi, dybys rejisseri. Basynda muzykalyq produserim Tólegen Múhamedjanov boldy. Ol kisimen birge bir alibom jazyldy. Qazir Qayrat Jangeldimen qoyan-qoltyq júmys jasaudamyn. Ánderdi dayyndau sonyng qúzyrynda. Biraq, basqa qalalargha shyghyp konsertter ótkizgen kezde, әriyne, administrator jaldaymyn. Óitkeni, mening biylet taratyp jýgirip jýruim mýmkin emes. Janar Qadyrova atty administratorymnyng densaulyghyna baylanysty bir jylday júmys istegen joqpyn. Al, aqyndar jaghyna oiyssaq, únatatyn aqyndarym - Abdrahman Asylbek, Nazira Berdaly, Janargýl Qadyrova. Jas aqyndar kóp. Osylardyng ishinde Tanagóz Tolqynqyzynyng ólenderin únatamyn.
Orysshagha jýirik úlymdy qazaqsha mektepke berdim
- Otbasynyz jayly bilsek...
- Otbasymda anam, Núrghisa esimdi úlym jәne men. Býgingi kýni ýsheuimiz túryp jatyrmyz. Úlym - jeti jarym jasta. Biyl mektep tabaldyryghyn attady. Balamdy ýige jaqyn bolghan song oryssha balabaqshagha bergen bolatynmyn. Ony ayaqtaghan song orysshagha jýirik úlymdy qazaqsha mektepke apardym. Biz tilimiz ógeylenip otyrghan zamanda jas úrpaqqa ýlgi kórsetip, últtyq ruhymyzdy kóteruimiz kerek. Qazaqtyng qaradomalaqtary endigi uaqytta qazaqsha sóilesin degen maqsatpen oryssha sóilep túrghan balamdy qazaqsha ortagha beyimdedim. Osy orayda mening ana retindegi olqylyghym - balamdy oryssha balabaqshagha bergendigim. Óitkeni, óz basyma úlym óspeytin siyaqty bolyp kórindi. Biyl balam mektepke barghan kezde biraz mektepterdi araladyq. Sebebi, Almatyda 500-ge tarta mektep bar eken. Onyng ishinde, biluimshe, jiyrma mektep qana taza qazaqsha bilim beredi. Nege bizding oryssha mektepterding ishinen qazaqsha synyptar ashpasqa?
- Ózinizdi jaqynda teledidardan kórip qaldyq...
- «Qazaqstan» últtyq telearnasyndaghy janadan ashylghan «Intellektualdyq olimpiada» telejobasyn jýrgizuge kiristim. Atalmysh baghdarlama aptasyna eki ret kórsetiledi. Sonymen qosa, alty baghdarlamany jýzege asyrugha kelisimge qol qoydym. Aldaghy uaqytta búl baghdarlama jýrgizile me, jýrgizilmey me, búl әli belgisiz. Biraq alty baghdarlamany jýrgizetinim sózsiz.
Án men әnshi qabyspasa shynayy óner tumaydy
Halyqqa әnshini jaqsy әn tanyta ma, әlde әnshi әndi tanymal ete me?
- Án men әnshi - eshqashan da bir-birinen bólip qaraugha kelmeytin birtútas úghym. Ómirde tanymal, әri dauysy úshar biyikke erkin samghaytyn әnshiler bar. Biraq óz әnin taba almay qor bolyp jýrgen әnshilerdi kóremiz. Týptep kelgende әn men әnshi ózara qabyspasa, shynayy óner tumaydy.
- Shygharmashylyq ómirinizde qanday janalyq bar?
- Jaqynda «Saghym jyldar» әnin óndep, «Saghyndyrghan әnder-ay» atty baghdarlamagha alyp shyqpaqpyz. Ázirge mendegi janalyq - osy.

Oljas Qasym   
"Qazaqstan Zaman" gazeti 2 shilde 2009 jyl